Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

2-07-22096 kahesaja kümne ühesaja neljakümne seitsme krooni ja 95 sendi) suuruses summas. Harju Maakohtu 13.02.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-696 on tuvastatud (kohtuotsus lk 8), et OÜ poolt esitati OÜ-le raamatupidamisdokumentidega tegelikkusele mittevastavaid fiktiivseid arveid, mis kajastasid kaupade soetamist, mida tegelikult ei soetatud. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tehtud enne 1. juulit 2002, toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. TsK § 477 lg 1 kohaselt on alusetult vara saanud isik kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Tulenevalt ülaltoodust on OÜ kohustatud OÜ-le (pankrotis) tagastama alusetult saadud 7 210 147,95 krooni. OÜ-le sundlõpetamisteade avaldati 13.02.2003 Ametlikes Teadaannetes ning osaühing kustutati äriregistrist . Võlausaldajad võisid nõuetest OÜ vastu teatada äriregistrile nelja kuu jooksul, seega sai teateid esitada kuni 13.06.2003. Avaldaja juhatuse mõlemad liikmed MTH ja HS viibisid sel ajal vahi all, MT-H ajavahemikul XXX ja HS XXX ning neilt võeti ära OÜ raamatupidamisdokumendid, mille tõttu ei saanud juhatuse liikmed tähtaegselt nõuet esitada. 28.01.2004 võeti vastu OÜ likvideerimisotsus ja likvideerijaks määrati TK, kellele juhatuse liikmete poolt kõiki dokumente üle ei antud. Harju Maakohtu 13.02.2006 kohtuotsusega tunnistati OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed süüdi KarS § 386 lg 1 järgi maksude väärarvutuses. Sama kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ poolt esitati OÜ-le raamatupidamisdokumentidega tegelikkusele mittevastavaid fiktiivseid arveid, mis kajastasid kaupade soetamist, mida tegelikult ei soetatud. Seega said likvideerija ja pankrotihaldur nõudest OÜ vastu teada Harju Maakohtu 13.02.2006 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-06696. Harju Maakohtu 13.02.2006 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-696 vabastati aresti alt OÜ-le kuuluv raha summas 50 000 krooni (asub Maksu- ja tolliameti deposiitkontol) ja OÜ Hansapanga arveldusarvel nr XXX olev raha summas 163 050.50 krooni. Registrist kustutatud OÜ omandis on vara, mille jagamine ilma likvideerimismenetluse läbi viimiseta on võimatu. Seega on ilmnenud, et täiendava likvideerimise käigus on võimalik rahuldada osaliselt võlausaldaja nõue. OÜ-l (pankrotis) ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada. OÜ juhatuse liikmeks kuni osaühingu äriregistrist kustutamiseni oli H S , avaldaja andmetel on H S surnud. Nõusoleku OÜ likvideerijaks määramiseks on andnud jurist K O , kellel on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija. Tulenevalt ülaltoodust palub avaldaja ennistada OÜ (registrikood XXX) likvideerimine ja määrata likvideerijaks jurist KO(isikukood XXX, elukoht XXXX). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et OÜ (pankrotis) avaldus OÜ täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Tulenevalt äriseadustiku § 218 lg-st 2, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et OÜ-l jäi jaotamata vara, mistõttu tuleb kohtul ennistada OÜ likvideerimine ja määrata likvideerijaks KO, kes on esitanud kohtule nõusoleku tema määramiseks OÜ likvideerijaks.