2.Lahutada A. S.`i (isikukood X) ja M. S. (isikukood X) vahel 12. märtsil 1998.a IdaViru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu (abileuakti nr. 66).
3.Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
4.Saata kohtuotsus pärast jõustumist Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.04. juulil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 12.03.1998.a. Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. Hageja palub lahutada abielu kostjaga, kuna kostja elab Soomes ja kostja ei ole nõus abielu perekonnasisuosakonnas lahutama.
2.Viru Maakohtu 21.07.2006.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.t poolte elukoha andmete täpsustamiseks ja alaealiste laste kohta täiendavate andmete esitamiseks.
3.28. juulil 2006.a esitatud hagitäpsustuse kohaselt elab hageja uue perekonna juures aadressil X. Hageja sissekirjutus Soomes on seotud sellega, et korteri, kus pooled koos elasid, müüs kostja ära. Perekonnas on lapsed I. S., sündinud 04.08.1992.a, keda hageja lapsendas ja kes elab koos kostjaga Soomes. Kuna kostja elab teises riigis ja ta ei ole abielu lahutamisega nõus, palus hageja lahutada abielu kohtu kaudu.
KOSTJA VASTUS
4.20. novembril 2006.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel helistab hageja talle pidevalt, paludes andestust ja lahutust mitte anda. Kostja arvates abielu lahutamiseks hagi esitamise põhjuseks on hageja elukaaslane. Poolte vahelise tüli tõttu on poeg I. depressioonis ja poeg peab süüdlaseks kostjat. Poeg nutab öösiti, keeldub õppimast, igatseb isa järgi. Kostja on korduvalt püüdnud hagejale seda selgitada telefoni teel, kuid tulutult. Kui hageja suudab selgitada pojale kogu tõe, on kostja nõus lahutama abielu.
MENETLUSE KÄIK
5.05. detsembril 2006.a toimunud kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise taotluse juurde. Hageja seletuste kohaselt elab ta teise perega juba rohkem kui aasta. Kostjal on oma elu, ta elab Soomes.
6.Kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud istungile ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemisest.
7.Kostja vastust arvestades, Viru Maakohtu 11.12.2006.a kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni 05.06.2007.a.
KOHTUISTUNG
8.12. juunil 2007.a toimunud kohtuistungil jäi hageja haginõude juurde. Hageja väitel kostja vastuses toodud põhjused on väljamõeldud. Pooled ei ela koos alates 2005.a sügisest. Pojaga kostja ei suhtle. Poolte vaheline esimene abielu kestis aastatel 1981.a kuni 1990.a, 1998. aastal sõlmisid pooled uuesti abielu. Hageja soovis lahutada abielu perekonnaseisuameti kaudu, kuid kostja ei nõustunud.
9.Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik.
10.Pärast kohtuistungit, umbes kl 11.30, teatas kostja telefoni teel, et ei saanud ilmuda kohtuistungile, kuna kostja elab Soomes saadavatest sotsiaaltoetustest ja Soome sotsiaalkindlustusorganid ei ole nõus eraldama ega hüvitama kostja kulusid istungile sõitmiseks.
2 (4)
2-06-16556 Kostja leidis, et abielu tuleb lahutada. Pooled ei ela koos üle aasta ja kostja esialgne seisukoht abielu lahutamises on muutunud. Kostja palus vaidlust lahendada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kostja kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed on sätestatud muu hulgas ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §410, mille esimese lause kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS §346 lg2 järgi abieluasjas kohus kohustab pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja seletuse järgi sissetulekute puudumise tõttu ei ole tal võimalik istungile ilmuda. Seda loeb kohus mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumuseks, sest TsMS §164 lg1 tulenevalt abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja pole teatanud kohtule oma soovist saada hagejalt raha kohtuistungile ilmumiseks. Seega ei olnud hageja ka kohustatud kostja istungile ilmumist finantseerima. Kostja on nõustunud tsiviilasja ilma tema osavõtuta lahendamisega. Olukorras, kus kostja ilmumata jäämise tõttu kohus on korra istungi edasi lükanud ja kohus on kostjat ära kuulanud telefoni teel, lahendab kohus asja sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
13.Hageja seletuste ja Rahvastikuregistri andmebaasist saadud informatsiooni järgi kostja on sisseregistreeritud ja elab aadressil X. Pooled on Eesti Vabariigi kodanikud. TsMS §102 lg2 p1 alusel Eesti kohus võib abielu lahutada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. Seega kohus on pädev asja lahendama.
14.Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 12.03.1998.a. Hageja seletuste järgi olid pooled abielus ka aastatel 1981-1990.a. Hagiavalduse ja kohtuistungil antud hageja seletuste järgi soovib hageja abielu lahutada. Abielu lõppemise alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 5. PkS § 26 ja § 27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
15.Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Kohus on peatanud tsiviilasja menetluse pooleks aastaks, millest kasu ei olnud. Hageja endiselt soovib abielu lahutada. Hagiavalduse esitamine ja poolte lahus elamine ei mõjutanud pooli. Pärast hagi esitamist on läinud umbes 1 aasta, kuid poolte vahelised suhted ei ole paranenud. Hageja elab teise elukaaslasega. Kohtuistungil selgelt väljendatud hageja tahteks oli abielu lahutamine. Ka kostja on teatanud kohtule, et ta on nõus abielu lahutamisega.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse
3 (4)
2-06-16556 või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Poolte tegelik lahus elamine ja nende tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada.
17.TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
18.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.