Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. juuli 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8144
Tsiviilasi
MR hagi Korteriühistu Tammiku põik 2 vastu juhatuse otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MR apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov Kostja Korteriühistu Tammiku põik 2 (registrikood 80387378), lepinguline esindaja advokaat Triin Toom
Kohtuistungi toimumise aeg
20. juuni 2017. a
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsus osaliselt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja MR-lt Korteriühistu Tammiku põik 2 kasuks esimese astme kohtus kantud menetluskulud 3032,64 eurot.
2.Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2017. a otsus muutmata hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
3.1.Jätta MR hagi Korteriühistu Tammiku põik 2 vastu juhatuse 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
3.2.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud MR kanda.
3.4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista välja MR-lt Korteriühistu Tammiku põik 2 kasuks maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 3716,64 (3032,64+684) eurot.
3.5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb MR-l tasuda Korteriühistule Tammiku põik 2 viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.MR apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.MR (hageja) esitas 24. mail 2016. a Harju Maakohtule Korteriühistu Tammiku põik 2 (kostja) vastu hagi.
2.Hagiavalduse kohaselt elab hageja ridaelamus, kus on 4 korterit ning moodustatud on korteriühistu. Hageja paigaldas ridaelamu välisele seinale satelliidi antenni. Korteriühistu juhatus käskis antenni maha võtta ja sellest keeldumise tõttu otsustas 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a otsustega antenni ise maha võtta, määrata hagejale trahv ja nõuda hagejalt kahju hüvitist, mis tekkis õigusabikuludest ja antenni mahavõtmise töödest.
3.Hageja palub tuvastada eelnimetatud otsuste tühisuse ja tühistada korteriühistu poolt hagejale esitatud arved eelnimetatud summade tasumiseks. Hageja on seisukohal, et juhatus käitus omavoliliselt antenni mahavõtmisel, sest hagejal on õigus temale kuuluvale korteriomandi osale antenn üles panna. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on hageja terrass kõigi korteriühistu liikmete kaasomandi ese. Hageja on seisukohal, et terrass on tema korteriomandi reaalosa. Samuti ei ole antennil mõju hoone konstruktsioonile.
4.Hageja hinnangul ei ole juhatus pädev eelnimetatuid otsuseid vastu võtma ja trahve määrama, kuivõrd seda saab teha korteriühistu üldkoosolek. Lisaks leidis hageja, et korteriühistu juhatus ei saa korteriühistuseaduse (KÜS) kohaselt nõuda liikmelt õigusabikulude hüvitamist, sest need ei ole majandamiskulud ning kooskõlas korteriühistu eesmärkidega. Seega on 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a otsused vastuolus nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirjaga.
5.Lisaks leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud nõutud summade ulatuses kahju tekitamist. Hageja märkis, et 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a koosolekute protokollid avaldati talle alles 25. aprillil 2016. a. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märkis, et antud juhul ei ole tuvastatavad asjaolud, mis viitaksid vaidlusaluste juhatuse otsuste tühisusele. Kostja oli seisukohal, et seaduses loetletud otsuste tühisust
kaasa toovaid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Kostja hinnangul seonduvad hageja seisukohad juhtorgani otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, kuid hageja ei ole esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Kostja märkis, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks. Kostja täpsustas, et juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et on võimalik hinnata otsuse kehtetuse aluste esinemist, siis on kostja hinnangul vastav nõue aegunud.
8.Hageja sisuliste argumentide kohta märkis kostja, et 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a juhatuse otsuste puhul ei esine vastuolu põhikirja ega seadusega, sest põhikirjas sätestatu ei ole vastuolus seadusega ning juhatus on vaidlusalused otsused teinud kooskõlas põhikirja ja selle alusel vastu võetud kodukorra sätetega. Otsused on hagejale teatavaks tehtud vastavalt 10. veebruari 2016. a ja 2. märtsi 2016. a e-kirjadega ja tähitud kirjaga, millele hageja on vastanud vastavalt 10. veebruaril 2016. a ja 3. märtsil 2016. a. Antud otsuseid ei pidanud vastu võtma üldkoosolek.
9.Kostja selgitas, et 23. septembril 2015. a avaldasid kõik ülejäänud korteriomanikud soovi eemaldada vaidlusalune antenn hiljemalt 31. oktoobril 2015. a. Nõude mittetäitmise tõttu konsulteeris kostja advokaadibürooga, mille kaudu esitati hagejale
17.detsembril 2015. a ja 28. detsembril 2015. a täiendavad nõudekirjad. Õigusteenuse ostmisest tekkis korteriühistule kulu ning selle hüvitamiseks on hagejale esitatud arve. Pärast viimase nõudekirja saamist võttis hageja antenni maja seinalt maha ja paigaldas selle terrassi katuse külge ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Kuivõrd hageja õigusvastane tegevus sellega jätkus, siis 18. jaanuaril 2016. a otsustas juhatus võtta ette ise antenni eemaldamise 1. veebruaril 2016. a. Sellest teatati hagejale ette 25. jaanuaril 2016. a. Antenni eemaldamisega seotud kulude ja hageja õigusvastase käitumise eest määratud trahvide kohta on kostja hagejale esitanud arved.
10.Kostja märkis, et hageja tegevus antenni paigaldamisega ei olnud temale kuuluva mõttelise osa ja kaasomandi tavapärane kasutus. Samuti selgitas kostja, et antenn ei ole paigaldatud korteriomandi reaalosale, sest korteriomanike kaasomandi osa asumine korteriomandi eseme reaalosa piires ei muuda seda reaalosaks. Katus ja välisfassaad, kuhu hageja on antenni paigutanud, ei ole hageja korteriomandi reaalosaks. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 19. jaanuari 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6267 eurot.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidluse esemeks üksnes hageja nõue seoses juhatuse 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a otsuste tühisuse tuvastamisega.
13.Maakohus tuvastas, et kostja 18. jaanuari 2016. a juhatuse koosolekul võeti vastu seitse otsust, sh otsustati eemaldada hageja poolt elamu välisseinale paigaldatud antenn ja nõuda antenni paigaldamise õiguspärasuse ja eemaldamisega seotud advokaadibüroo teenuste kulud sisse hagejalt. Kostja 29. veebruari 2016. a juhatuse koosolekul võeti vastu kuus otsust, sh hagejale trahvi määramine antenni eemaldamata jätmise eest ja korteriühistu poolt antenni eemaldamise kulude sissenõudmine hagejalt.
14.Maakohtu hinnangul puudus poolte vahel vaidlus selles, et kostja juhatus koosnes 18. jaanuari 2016. a ja 29. veebruari 2016. a otsuste vastuvõtmise ajal kahest liikmest ning mõlemad juhatuse liikmed osalesid mõlema otsuse vastuvõtmisel ja otsused võeti vastu ühehäälselt. See nähtub juhatuse koosoleku protokollidest (tlk 15-22). Seega asus kohus seisukohale, et antud juhul ei ole rikutud otsuste vastuvõtmisel juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd juhatuse koosolekul osales 100% juhatuse koosseisust.
15.Kuivõrd hageja ei tõendanud enda nõude aluseks olevate asjaolude esinemist, samuti ei põhjendanud oma väiteid ega esitanud nende kinnituseks vajalikke tõendeid, asus kohus
seisukohale, et ühegi vaidlusaluse juhatuse otsuse puhul ei ole tuvastatavad TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 sätestatud tühisuse alused.
16.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Analüüsides kostja menetluskulusid, leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäär on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus luges kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks 43,5 tundi ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 6264 eurot (sh käibemaks), millele lisandus registriväljavõtete kulu 3 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui kohus hagi ei rahulda, siis vähendada maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulud 1728 euroni ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
18.Esiteks ei ole hageja nõus sellega, et väljamõistetud menetluskulude hüvitis ületab tsiviilasja hinda. Kohus ületas diskretsiooni piire, mõistes hüvitise suuremas ulatuses. Samuti ei nõustu hageja, et antud asjas on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 43,5 tundi. Hageja hinnangul on vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks sarnaste asjade puhul 8 kuni 12 tundi. Esindajal tuli tutvuda materjaliga ja esitada vastus hagile. Edaspidised kostja menetlusdokumendid olid suures osas eelmiste kordamine, mis ei olnud aga ei vajalik ega põhjendatud, kuna poole positsioon kordamisest tugevamaks ei muutu. Ka ei olnud vaja esindajal valmistuda istungiks tundide kaupa, kuna vahetult enne istungit koostas esindaja menetlusdokumendi, mõeldes kliendi positsiooni läbi. Samuti ei olnud kostja esindajal antud asjas vaja pidada oma kliendiga pikki telefonikõnesid. Hageja hinnangul võib vajalikuks ja põhjendatud hüvitiseks pidada kohtu arvestatud tunnitasuga 1728 eurot (12 x 120 + km).
19.Mis puudutab juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist, märkis hageja, et kõik vaidlustatud otsustused puudutavad kaasomanike vahelist vaidlust teemal, kas hagejal tohib olla antenn. Selle juures nimetab kostja määratud trahve vahel leppetrahvidena, kuid ei täpsusta, mis asjaoludel võis hageja leppetrahvikokkuleppe sõlmida. Hageja ei ole sellist kokkulepet kunagi sõlminud. Hageja jääb kõikide maakohtus esitatud põhjenduste juurde, sh antenni mahavõtmise tasu põhjendamatuse (puudub kulu, seega puudub kahju) ja advokaadikulu mittevajalikkuse (kostjal puudus õigus esitada nõudeid, seega ei olnud advokaat vajalik) osas.
20.Otsuse vastuvõtmise korra rikkumise osas leiab hageja, et kostja juhatuse otsustused ei kuulu kostja pädevusse ja seega on nende vastuvõtmisel oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmise korda (väljutud pädevuse piiridest). Korteriühistu ei ole pädev tegelema kaasomanike vaheliste vaidlustega kaasomandi eseme kasutamise kohta. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1).
21.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-175-15 punktis 12 leidnud, et korteriühistul ei ole õigust ükskõik millist nõuet teise isiku vastu maksma panna, vaid korteriühistul on õigus nõuda korteriomandi omanikelt ainult sellise kahju hüvitamist, mis on seotud korteriomandi eseme osaks oleva ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega. [...] Kuna siis, kui üks korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisvaldust ja -kasutusõigust, on nõudeid esitama õigustatud teised korteriomanikud, ei ole nõude sisu seotud hoone majandamisega.
22.Seega ei saa korteriühistu väljaspool oma eesmärgipäraseid ülesandeid nõudeid ühisvaldust ja -kasutusõigust väidetavalt rikkunud korteriomaniku vastu maksma panna. Et kaasomandiosa kasutamise ja valdamise küsimus ei kuulu korteriühistu pädevusse,
siis vastu võttes vaidlusaluseid otsuseid ületas kostja juhatus oma pädevust ja seega rikkus oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Sel põhjusel on otsused TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. MTÜ liimetele kohustuse määramise õigus on üldkoosolekul, mitte juhatusel.
23.Otsused on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega. KOS § 12 lg 3 järgi võib korteriomanik nõuda, et kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Korteriomandite omanikud sõlmisid kasutuskorra kokkuleppe, mille kohta on tehtud märge ka kinnistusraamatusse. Selle kokkuleppe kohaselt on hageja korteriga külgnev terrassi osa hageja korteriomandi igakordse omaniku ainukasutuses. Kui korteriühistu otsus või põhikiri välistab või piirab seda, siis vastavalt otsus või põhikiri on vastuolus KOS § 12 lg-ga 3. Lisaks märgitule, elamu seinte kasutamine on kooskõlas ka AÕS § 72 lg-ga 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust.
24.AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Nimetatud sätted olid kehtestatud avalikes huvides õigusrahu tagamiseks, et vähendada tülisid naabrite vahel, et naabrid ei esitaks teineteisele põhjendamatuid nõudeid ja kuritarvitaks oma õigusi. Viidatud sätetega vastuolus olevad otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 järgi. Kohus kohaldas selles osas KOS § 12 lg 3, AÕS § 72 lg-d 3 ja 5 ja TsÜS § 38 lg 2 valesti.
25.Otsused on vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks tema jaoks sai nii oluliseks hageja antenni mahavõtmine. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse eesmärgiks on hageja kiusamine. Lisaks sellele, et kostja pädevuses ei ole otsustamine kaasomanike vahelistes vaidlustes ühise asja valdamise ja kasutamise üle, ei või kostja ilma põhjuseta (st mitte enda huve kaitstes) esitada hagejale nõudeid ka siis, kui antenn oleks endiselt seinal, mitte hageja terrassil. Selliste nõuete esitamine, kui isegi möönda, et selleks oleks õigus, oleks õiguse kuritarvitamine ja seega lubamatu ja heade kommete vastane. Seega vaidlustatud otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel ka sel põhjusel.
26.Lisaks leiab hageja, et eelmenetlus maakohtus ei ole täitnud oma eesmärki. Toimiku pinnalt ei ole üldse tuvastatav, milliste asjaolude pinnalt on hageja nõude esitanud. Kui kohus andis selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja ja puudus jäi vaatamata korduvate avalduste esitamisele kõrvaldamata, siis ei tohtinud kohus nö karistada selle eest hagejat hagi rahuldamata jätmisega ja suure menetluskulu väljamõistmisega, vaid pidi kas jätma hagi menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2) või kõrvaldama asjatundmatu esindaja ja andma hagejale võimaluse uue esindaja leidmiseks (TsMS § 45 lg-d 2 ja 5). Et eelmenetlus oma eesmärki ei täitnud, palub hageja võtta apellatsioonmenetluses arvesse nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb
kohtuotsus jätta selles osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
29.Kolleegium vastab esmalt apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad vaidlusaluste kostja juhatuse otsuste tühisust (I), seejärel analüüsib maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust (II) ja lõpuks määrab menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse apellatsioonimenetluses (III). I
30.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt kostja juhatuse 18. jaanuari 2016. a ja
29.veebruari 2016. a otsuste kehtivuse üle. Hageja leiab, et juhatuse otsused on tühised tulenevalt sellest, et nende vastuvõtmisel on rikutud vastuvõtmise korda pädevuse puudumise tõttu ning samuti seetõttu, et otsused on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete ja heade kommetega. Kostja aga leiab, et otsused on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased, kuna on vastu võetud selleks ettenähtud korra kohaselt ning tulenevalt seadusest ja kostja põhikirjast oli kostja juhatus pädev selliseid otsuseid vastu võtma.
31.Juriidilise isiku juhtimisorgani puudustega otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Hageja esitatud hagi ja menetluse kestel antud selgituste põhjal nähtub, et hageja nõude õiguslik alus on MTÜS § 241 lg 1, milles sätestatu kohaselt on otsus tühine muuhulgas siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja soovinud juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist (I kd, tl 31 pöördel, tl 114 pöördel, tl 115). Seega tuli maakohtul kostja juhatuse otsuste tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Maakohus on käsitlenud juhatuse otsuste vastuvõtmise regulatsiooni, sh juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole praegusel juhul alust hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide olulist rikkumist, mis annaks alust maakohtu lahendit tühistamiseks, kolleegium ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud uuritud tõenditele seadusekohase hinnangu.
32.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja eksib, arvates, et otsuste vastuvõtmise korda on rikutud sellega, et vaidlusalused otsustused ei kuulu juhatuse pädevusse. Hageja kui ühistu liige peab kostja põhikirja p-st 4.2.1 tulenevalt täitma ühistu põhikirjast ja kodukorrast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid (I kd, tl 9-13). Kostja kodukorra p-st 2.3 tuleneb ühistu liikmetele otsene keeld paigaldada katusele või elamu fassaadile individuaalseid TV-seadmeid ilma üldkoosoleku kirjaliku nõusolekuta (I kd, tl 62-63). Vaidlust ei ole selles, et hagejal vastav üldkoosoleku nõusolek puudus. Kostja põhikirja p-st 7.12.5 tuleneb kostja juhatuse õigus nõuda kodukorra täitmist. Kostja põhikirja p-dest 4.3.2, 4.3.3 ja 4.3.4 kuulub kodukorrast tuleneva kohustuse rikkumise korral kostja juhatuse pädevusse ühistu liikme trahvimine ja rikkumise lõpetamiseks vajalike meetmete kasutusele võtmine. Seega ei saa nõustuda hagejaga selles, et juhatusel puudus vastavate otsuste tegemiseks pädevus.
33.Mis puudutab apellatsioonkaebuse seisukohti seoses otsuste vastuoluga avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete ja heade kommetega, nõustub kolleegium maakohtu otsuse arutluskäigu ja järeldustega. Maakohus on õigesti leidnud, et otsuste puhul ei ole tuvastatav nende vastuolu heade kommetega, juhatuse koosoleku protokolli vormistamisel ei rikutud vorminõudeid, puudub seadusesäte, mis näeks vaidlusaluste
otsuste tühisuse tagajärjena otseselt ette ning otsused ei riku ühtegi mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.
34.Põhjendatud ei ole ka hageja etteheited maakohtule menetluse juhtimise osas. Asja materjalidest nähtuvalt toimus menetlus kooskõlas TsMS normidega ja maakohus on täitnud piisavalt selgitamiskohustust (I kd, tl 31 pöördel, tl 114 pöördel, tl 115). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja soovinud juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist ning on jäänud nõude juurde tuvastada kõnealuste kostja juhatuse otsuste tühisus. Maakohus on seda silmas pidades viinud menetluse läbi vastavuses TsMS normidega ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja tõendite hindamise maakohtust erinevalt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest ja esitatud tõenditest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). II
35.Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellatsioonkaebusega, mis puudutab maakohtu väljamõistetud kostja lepingulise esindaja kulude suurust, ja leiab, et maakohus ei ole kulude väljamõistmise osas otsust nõuetekohaselt põhjendanud ning seepärast tuleb maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot (käibemaksuta), kuid leiab, et ajakulu kokku 43,5h on ülepaisutatud.
36.Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. See tähendab, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimisel pidama silmas iga taotletud menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtma seisukoha iga õigusabitoimingu osas, ja seda sõltumata sellest, kas vastaspool esitab vastuväite menetluskulude suuruse osas. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud otsuses võtnud seisukoha üksnes osade toimingute suhtes, põhjendades, miks nende menetlustoimingute puhul on ajakulu vähendatud, ning jätnud enamus menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud täielikult analüüsimata, leides üksnes, et ülejäänud kulud on põhjendatud märgitud ulatuses. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse puuduse apellatsioonkaebust lahendades kõrvaldada ja ise vastavas osas menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata.
37.24. oktoobril 2016. a esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi kohta perioodil 2. septembrist kuni 24. oktoobrini 2016. a. Maakohus leidis, et perioodil 2. septembrist kuni 8. septembrini 2016. a osutatud õigusabi on põhjendatud 8h ulatuses. Nimekirjast nähtuvalt hõlmab nimetatud periood materjalidega tutvumist ja vajalike tõendite tõlkimist ning hagiavaldusele vastuse koostamist. Ringkonnakohus nõustub märgitud ajakuluga, kuna põhilised materjalid koguti ja seisukohad kujundati just selles menetlusetapis.
38.Perioodil 28. septembrist kuni 14. oktoobrini 2016. a on kostja lepingulise esindaja töömahuks märgitud 12,3h. Maakohus tõi eraldi välja üksnes kostja 10. ja 12. oktoobril vastuse koostamise ja vähendas nimetatud töö ajakulu neljale tunnile, pidades seega nimetatud perioodi koguajakulu põhjendatuks 10,9h ulatuses. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus tegi 27. septembril 2016. a pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Toimikust nähtuvalt järgnes sellele 3. oktoobril hageja arvamus kostja vastuväitele, millele kostja esitas vastuse 14. oktoobril. Esitatud seisukohad ei vaja ringkonnakohtu hinnangul korduvaid analüüse. Kostja seisukohad
on kujundatud hagile vastates, mistõttu hageja arvamusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 2h ulatuses. Seoses kompromissi läbirääkimistega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 29. septembril 0,8h, 4. oktoobril 0,3h ning 14. oktoobril hageja kompromissettepaneku analüüsimine 0,3h ulatuses.
39.Toimikust nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja 21. oktoobril 2016. a käinud toimikuga tutvumas. Selleks ajaks koosnes tsiviilasja toimik sisuliselt hagiavaldusest ja hageja 3. oktoobri arvamusest ning kostja vastustest mõlemale menetlusdokumendile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul toimikuga tutvumine selles menetlusetapis põhjendatud 0,5h ulatuses.
40.24. oktoobril toimus kohtuistung, mis kestis 1h. 24. oktoobril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajal kohtuistungi ettevalmistamiseks 2h ning 28. novembril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kohtuistungil osalemiseks 1h ja kohtuistungi käigust kliendi teavitamiseks 1,6h. Ringkonnakohtu hinnangul on tavapärane, et esindaja hoiab klienti jooksvalt kohtuasja käiguga kursis, kuid 1,6h ulatuses kohtuistungi käigu kirjeldamist ei pea vastaspool TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitama. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu on kumbki põhjendatud 1h ulatuses.
41.28. novembril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kompromissläbirääkimistele ja senise menetluse analüüsimisele perioodil 27. oktoobrist kuni 31. oktoobrini kokku 7,5h. Ringkonnakohus märgib, et sellel perioodil ei ole toimikust nähtuvalt esitatud kohtule ühtegi menetlusdokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole sisult keerulise vaidlusega, leiab ringkonnakohus, et menetluse täiendav analüüsimine ei ole olnud vajalik ja hageja ei pea sellist ajakulu TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitama. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada kostja lepingulise esindaja ajakulu läbirääkimiste pidamiseks kokku 2h ulatuses.
42.Kostja 3. novembri toiminguteks on fotode vaatamine ja e-kirja saatmine, milleks ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 0,16h. 4. novembri toiminguteks märgitud ajakulu on kolleegiumi hinnangul nimekirjas märgitud 0,6h ulatuses põhjendatud. Perioodil 7. novembrist kuni 11. novembrini märgitud toimingute puhul on tegemist täpsustatud hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega, mille ajakulu luges maakohus põhjendatuks 7h ulatuses. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Pooled kordavad nimetatud menetlusdokumentides oma põhilisi seisukohti, mistõttu loeb ringkonnakohus hagi täiendustega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu piisavaks 3h ulatuses. Toimikust ei nähtu, mida on kostja esindaja 14. novembril analüüsinud, mistõttu ei ole põhjendatud nimekirjas märgitud ajakulu 0,2h hüvitada.
43.28. novembril toimus kohtuistung, mis kestis 0,4h. 28. novembril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kohtuistungi ettevalmistamiseks 3h ja 29. novembril 2016. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kohtuistungil osalemiseks 0,4h. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud 1h ja istungil osalemiseks 0,4h.
44.Eeltoodut kokkuvõttes peab ringkonnakohus vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 21,06 tundi (8+2+0,8+0,3+0,3+0,5+1+1+2+0,16+0,6+3+1+0,4) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu kokku 3032,64 eurot (25,06 x 120 + km). Selgituseks hagejale märgib ringkonnakohus täiendavalt, et praegusel juhul ei saa kohaldada hageja viidatud Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul menetluskulud ületada tsiviilasja hinda. Hageja esitatud nõude näol on tegemist mittevaralise nõudega (TsMS § 132 lg 4 p 8), mistõttu ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel asja hind menetluskulude põhjendatud suuruse osas orientiiriks olla.
III
45.Kuna maakohus on jätnud hagi õigesti rahuldamata, ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb kostja juhatuse otsuste tühisuse tuvastamise ehk asjas esitatud sisulise nõude osas rahuldamata ning TsMS § 178 lg 4 mõtte kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.
46.Kostja esitas 20. juunil 2017. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 2848,80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnes kostja esindaja õigusabi maakohtu otsuse analüüsimises (0,5h), apellatsioonkaebuse analüüsimises (2,9h) ja sellele vastuse koostamises (12,1h) ning kohtuistungiks ettevalmistamises (2h). Toimikust nähtuvalt kestis ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a istung 0,75h. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetlustoimingud on vajalikud, kuid arvestades vaidluse vähest keerukust, apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu ja mahtu, saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu otsuse ja kaebuse analüüsimiseks kokku 1 h, vastuse koostamiseks 2h ning istungiks ettevalmistamiseks 1h ja sellel osalemiseks 0,75h. Tunnitasumäära osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja peab antud asjas põhjendatud tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 684 eurot (4,75 x 120 + km).
47.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.