Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hageja elab ridaelamus, kus on 4 korterit ning moodustatud on Korteriühistu Xxxx. Hageja paigaldas ridaelamu välisele seinale satelliidi antenni. Korteriühistu juhatus käskis antenni maha võtta ja sellest keeldumise tõttu otsustas 18.01.2016 ja 29.02.2016 otsustega võtta antenni ise maha, määrata hagejale trahv ja nõuda hagejalt kahju hüvitist, mis tekkis õigusabikuludest ja antenni mahavõtmistöödest. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja 24.05.2016 hagiavalduse. Hageja palub tuvastada 18.01.2016 ja 29.02.2016 otsuste tühisuse ja tühistada hagejale korteriühistu poolt esitatud arved eelnimetatud summade tasumiseks. Hageja on seisukohal, et juhatus käitus omavoliliselt antenni mahavõtmisel, sest hagejale kuuluvale korteriomandi osale on tal õigus antenn üles panna ning see ei sega ega puuduta teiste korteriomanike õigusi ega eluolu. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on hageja terrass kõigi korteriühistu liikmete kaasomandi ese ning kostja peab seda väidet tõendama. Hageja on seisukohal, et terrass on tema korteriomandi reaalosa. Samuti ei ole antennil mõju hoone konstruktsioonile. Hageja on seisukohal, et juhatus pole pädev eelnimetatuid otsuseid vastu võtma ja trahve määrama, kuivõrd seda saab teha korteriühistu üldkoosolek. Lisaks leiab hageja, et korteriühistu juhatus ei saa korteriühistu seaduse kohaselt nõuda liikmelt õigusabikulude hüvitamist, sest need pole majandamiskulud ning kooskõlas korteriühistu eesmärkidega. Seega on hageja seisukohal, et 18.01.2016 ja 29.02.2016 otsused on vastuolus nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirjaga. Lisaks leiab hageja, et temalt nõutav kahju pole põhjendatud, sest pole tõendatud nõutud summade ulatuses kahju tekitamine. Hageja märgib, et 18.01.2016 ja 29.02.2016 koosolekute protokollid avaldati talle alles 25.04.2016. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja märgib, et antud juhul pole tuvastatavad asjaolud, mis viitaksid vaidlusaluste juhatuse otsuste tühisusele. Korteriühistuseaduse kohaselt reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Samuti reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 juhtorganite otsuse tühisuse aluseid. Kostja on seisukohal, et seaduses loetletud otsuste tühisust kaasa toovaid asjaolusid pole hageja esile toonud. Kostja hinnangul seonduvad hageja seisukohad juhtorgani otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, kuid hageja pole esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Kostja selgitab, et kuivõrd kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis ei saa ka kehtetuks tunnistamise aluseid kohus hakata hindama. Samuti märgib kostja, et ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.

Kostja peab vajalikuks täpsustada, et juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et on võimalik hinnata otsuse kehtetuse aluste esinemist, siis on kostja hinnangul vastav nõue aegunud. Hageja sisuliste argumentide kohta märgib kostja, et 18.01.2016 ja 29.02.2016 juhatuse otsuste puhul ei esine vastuolu põhikirja ega seadusega, sest põhikirjas sätestatu ei ole vastuolus seadusega ning juhatus on vaidlusalused otsused teinud kooskõlas põhikirja ja selle alusel vastu võetud kodukorra sätetega. Otsused on hagejale teatavaks tehtud vastavalt 10.02.2016 ja 02.03.2016 e-kirjadega ja tähitud kirjaga, millele hageja on vastanud vastavalt 10.02.2016 ja 03.03.2016. Antud otsuseid ei pidanud vastu võtma üldkoosolek. Kostja selgitab, et 23.09.2015 on avaldanud kõik ülejäänud korteriomanikud soovi eemaldada vaidlusalune antenn hiljemalt 31.10.2015. Nõude mittetäitmise tõttu konsulteeris kostja advokaadibürooga, mille kaudu esitati hagejale 17.12.2015 ja 28.12.2015 täiendavad nõudekirjad. Õigusteenuse ostmisest tekkis korteriühistule kulu ning selle hüvitamiseks on hagejale esitatud arve. Pärast viimase nõudekirja saamist võttis hageja antenni maja seinalt maha ja paigaldas selle terrassi katuse külge ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Kuivõrd hageja õigusvastane tegevus jätkus sellega, siis 18.01.2016 otsustas juhatus võtta ette ise antenni eemaldamise 01.02.2016. Sellest teatati hagejale ette 25.01.2016. Antenni eemaldamisega seotud kulude ja hageja õigusvastase käitumise eest määratud trahvide kohta on kostja hagejale esitanud arved. Kostja märgib, et hageja tegevus antenni paigaldamisega ei olnud temale kuuluva mõttelise osa ja kaasomandi tavapärane kasutus. Samuti selgitab kostja, et antenn ei ole paigaldatud korteriomandi reaalosale, sest korteriomanike kaasomandi osa asumine korteriomandi eseme reaalosa piires ei muuda seda reaalosaks. Katus ja välisfassaad, kuhu hageja on antenni paigutanud, ei ole hageja korteriomandi reaalosaks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesoleval juhul nõudis hageja 24.05.2016 esitatud hagiavalduses Korteriühistu Xxxx 18.01.2016 ja 29.02.2016 juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist ning juhatuse poolt esitatud arvete tühistamist. Kohus on 29.08.2016 määrusega võtnud hagi menetlusse üksnes juhatuse otsuste tühisuse tuvastamise nõudes. Vastavat määrust pole hageja ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud. Hageja on kinnitanud 24.10.2016 kohtuistungil täiendavalt, et ei nõua vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist (tlk 114 pöördel). Seega on vaidluse esemeks üksnes hageja nõue seoses juhatuse 18.01.2016 ja 29.02.2016 otsuste tühisuse tuvastamisega.

Hageja leiab kokkuvõttes, et Korteriühistu Xxxx 18.01.2016 ja 29.02.2016 juhatuse otsused on tühised, sest on vastuolus korteriühistu põhikirja ja seadusega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestab, et käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 241 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 7 järgi kohaldub eeltoodu ka juhatuse otsustele. Kohus analüüsib alljärgnevalt eelnimetatud tühisuse aluste esinemist. Hageja ise pole viidanud ühelegi sättele, millest tuleneks otse tagajärjena vaidlusaluste otsuse tühisus. Samuti ei ole kohus tuvastanud seadusesätet, mis sätestaks tagajärjena vaidlusaluste otsuste tühisuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-13 (p 20) selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-111-08, p 23 ja nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-05, p 23) (p 20). Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud pole juhatuse vaidlusaluste otsuste puhul tuvastatavad. Muu hulgas pole hageja ise esitanud ühtki selgitust, väidet ega tõendit, mis viitaks juhatuse tegevuse heade kommete vastasusele. Seega on kohus seisukohal, et heade kommetega vastuolu ei esine. Juhatuse koosolekutel polnud antud olukorras vajalik juhatuse koosoleku protokolli notariaalne tõestamine, kuivõrd sellist kohustust ei tule seadusest ning kohtule pole esitatud tõendeid ka selle kohta, et seda oleks nõudnud mõni õigustatud isik. Seega ei ole tõendatud antud tühisuse aluse esinemine. Hageja pole esitanud ühtki selgitust, tõendit ega väidet selle kohta, kas või mis asjaoludel rikuvad otsused korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Samuti pole kohus seda tuvastanud. Seega ei ole tõendatud antud tühisuse aluse esinemine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja juhatus koosnes 18.01.2016 ja 29.02.2016 otsuste vastuvõtmise ajal kahest liikmest ning mõlemad juhatuse liikmed osalesid mõlema

otsuse vastuvõtmisel ja otsused võeti vastu ühehäälselt. See nähtub juhatuse koosoleku protokollidest (tlk 15-22). Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole rikutud otsuste vastuvõtmisel juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd juhatuse koosolekul osales 100% juhatuse koosseisust. Tulenevalt hagimenetluse põhimõtetest ja TsMS § 230 lg 1 on hageja kohustus tõendada enda nõude aluseks olevate asjaolude esinemist, samuti põhjendada oma väiteid ja esitada nende kinnituseks vajalikud tõendid. Hageja pole seda teinud ühegi seaduses sätestatud tühisuse aluse kohta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Korteriühistu Xxxx 18.01.2016 ja 29.02.2016 juhatuse ühegi otsuse puhul pole tuvastatavad TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 sätestatud tühisuse alused. Kohus on eespool tuvastanud, et otsuste vastuvõtmisel pole rikutud juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsuste puhul pole tuvastatav nende vastuolu heade kommetega, juhatuse koosoleku protokolli vormistamisel pole rikutud vorminõudeid, puudub seadusesäte, mis näeks vaidlusaluste otsuste tühisuse tagajärjena otseselt ette ning otsused ei riku mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kuivõrd hageja nõue ei puudutanud vaidlusaluste juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist, siis pole kohtul vaja võtta seisukohta otsuste kehtetuks tunnistamise võimalikkuse ja sellise nõude aegumise vastuväite kohta. Kohus märgib selgitavalt, et antud vaidluse lahendamisel ei oma tähendust enam see, kas käesolevaks hetkeks on hageja antenni lahti monteerinud terrassi katuselt või mitte, sest vaidluse aluseks olevate sündmuste kestel asus antenn kaasomandi esemel. Samuti ei oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel hageja 01.11.2016 esitatud avaldus (tlk 134) astuda korteriühistust välja, sest liikmelisuse lõpetamine on KÜS § 5 lg 1 ja lg 2 alusel võimalik üksnes korteriomandi võõrandamisel, mitte ühepoolse avalduse alusel. Ühtlasi ei muudaks korteriühistu liikmelisuse lõpetamine varasemalt liikmena toime pandud toiminguid olematuks ja neile antavat õiguslikku hinnangut. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja on 24.10.2016, 28.11.2016 ja 29.11.2016 esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad ning kohus määrab 174 lg 1 ja lg 2 alusel kindlaks kostja menetluskulude suuruse. TsMS §

175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 8836,20 eurot koos käibemaksuga, millest 3 eurot on registriväljavõtete kulud ning ülejäänu lepingulise esindaja kulud. Hageja lepinguline esindaja on kulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenust 55,5 h tunnitasu määradega 120 eurot (ilma käibemaksuta), 131 eurot (ilma käibemaksuta) ja 134 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et pole käibemaksukohustuslane ning on arvestanud seetõttu menetluskulude hulka käibemaksu. Hageja on leidnud, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Arvestades Riigikohtu seisukohti lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 loeb kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks antud menetluses tervikuna 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja 24.10.2016 menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud seoses hagile vastuse koostamisega perioodil 02.09.2016-08.09.2016 ei ole näidatud ajalises mahus (11,4 h) põhjendatud. Arvestades tsiviilasja keerukust, mahtu ja esindaja kvalifikatsiooni, saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda kokku 8 h. Samuti leiab kohus, et hageja 03.10.2016 seisukohale vastuse koostamise ajaks pole põhjendatud lugeda 5,4 h, kuivõrd hageja seisukoha ja sellele koostatud vastuse maht ja keerukus ei ole selline, mis nõuaks advokaadilt märgitud ajakulu. Kohus loeb sellest tulenevalt 10.10.2016 ja 12.10.2016 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 4 h. Kohus leiab, et hageja 28.11.2016 menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud seoses täpsustatud hagile vastuse koostamisega perioodil 07.11.2016-11.11.2016 ei ole näidatud ajalises mahus (14,2 h) põhjendatud. Arvestades tsiviilasja keerukust, mahtu ja esindaja kvalifikatsiooni saab põhjendatud ajakuluks nimetatud toimingutele lugeda kokku 7 h. Kohus märgib, et hageja ei esitanud täpsustatud hagiavalduses senisega võrreldes selliseid uusi seisukohti, mis vajanuks olulises mahus täiendavat ja keerukat õiguslikku analüüsi. Ülejäänud osas loeb kohus menetluskulude nimekirjas näidatud kulud põhjendatuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks 43,5 h. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulu suuruseks 6264 eurot (sh käibemaks). Kokku koos registriväljavõtete kuluga 3 eurot määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 6267 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistab eeltoodu alusel hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 6267 eurot (sh käibemaks). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.