Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Aktsiaselts TRANSMIX hagi OÜ EDIPSOS vastu põhivõla 1500 eurot ja viivise 350,26 eurot saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
1850,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja: aktsiaselts
TRANSMIX
(registrikood: 10163269 ), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kostja/apellant: OÜ EDIPSOS 10683000), seaduslik esindaja CK
(registrikood:
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Keelduda OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ EDIPSOS kanda. Aktsiaseltsil TRANSMIX ei ole apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-13868 teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta oma seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.09.2016 esitas aktsiaselts TRANSMIX Harju Maakohtusse hagi OÜ EDIPSOS vastu põhivõla 1500 eurot ja viivise 350,26 eurot saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja perioodil 06.09.2013 – 09.09.2013 kostjale 03.09.2013 tellimuse alusel transporditeenust marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik), mille kohta esitas hageja kostjale 18.09.2013 arve nr 21300980 summas 2300 eurot, maksetähtajaga 25.09.2013. 18.12.2013 tasus kostja arvest 1000 eurot, 29.01.2014 500 eurot ja 04.03.2014 500 eurot. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata 300 eurot. Kostja 25.09.2013 tellimuse alusel osutas hageja perioodil 27.09.2013 – 30.09.2013 kostjale transporditeenust marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik), mille kohta esitas 30.09.2013 arve nr 21301019 summas 2000 eurot, maksetähtajaga 07.10.2013. 08.08.2014 tasus kostja arvest 200 eurot, 22.09.2014 300 eurot ja 13.01.2015 300 eurot. Hagi esitamise seisuga oli kostjal tasumata 1200 eurot. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt võla tasumiseks, kuid kostja ei tasunud võlga. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 29.10.2013. 01.09.2016 seisuga oli kostja viivisevõlg 350,26 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole kostjale teenust osutanud ega hagis märgitud arveid esitanud. Saatelehed ja arved ei tõendanud teenuse osutamist. Kostja maksed olid tasutud teiste teenusarvete katteks. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 13.04.2017 otsusega hagi ning mõistis OÜ-lt EDIPSOS aktsiaseltsi TRANSMIX kasuks välja 1850,26 eurot, millest põhivõlg oli 1500 eurot ja viivis 350,26 eurot. Maakohus jättis menetluskulud OÜ EDIPSOS kanda ja mõistis OÜ-lt EDIPSOS välja aktsiaseltsi TRANSMIX kasuks menetluskulu 225 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
5.Maakohus luges veoteenuse osutamise kostjale tõendatuks hageja poolt esitatud kostja veoteelimuste, veoste saatelehtede ja hageja poolt kostjale esitatud arvetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-13868 tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei tõendanud, et ta oli vastuväites nimetatud maksed teinud muude teenuste ja mitte vaidlusaluste arvete katteks.
6.Maakohus tuvastas, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Eesti – Norra Kuningriik. Täidetud olid CMR art 1 lg-s 1 toodud tingimused. Vedaja tasunõuet CMR otseselt ei reguleeri, kuid see vedaja õigus tuleneb CMR-i üldisest mõttest. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09 selgitanud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Saatjal on kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Tulenevalt VÕS § 108 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata veotasu 1500 eurot maksmist.
7.Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Hageja arvestusel oli kostja viivitanud arve 21301019 tasumisega 08.10.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis moodustas 279,58 eurot. Arve 21300980 tasumisega viivitas kostja 26.09.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis oli 70,69 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistis maakohus kostjalt hagejale välja viivise 350,26 eurot.
Apellatsioonkaebus
9.30.06.2017 esitas OÜ EDIPSOS apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 13.04.2017 otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentide alusel ei saa asuda seisukohale, et hageja väidetud teenuse osutamine on tõendatud. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Saatelehed on hageja koostatud ja kostja allkirjaga kinnitamata. Kostja kontrollis oma raamatupidamisdokumente ja kinnitab, et hageja ei ole esitanud kostjale hagis viidatud arveid.
11.Kostja poolt hagejale saadetud veotellimused on pakkumused veo teostamiseks, lõplikuks tellimuseks vormistub pakkumus siis, kui vedaja pakkumuse kinnitab. Hageja ei kinnitanud nimetatud pakkumusi, seega ei saa pakkumused olla tõendiks vedude teostamise kohta.
12.Apellatsioonkaebuse lisana esitas kostja arvelduskonto väljavõtte perioodil 01.12.2013 – 05.03.2014, millest nähtub, et kostja tegi hagejale ülekandeid arve nr 21301006 tasumiseks, mitte arve nr 21300980 alusel, nagu hageja väidab.
13.Kostja poolt hagejale 03.09.2013 saadetud veopakkumuses oli transporditeenuse hinnaks märgitud 2000 eurot, mis oli poolte vahel kokkulepitud veohind. Kuid arvel nr 23100980 on veohinnaks märgitud 2300 eurot. Kostja leiab, et juhul, kui
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-13868 ringkonnakohus loeb teenuse osutatuks, saab välja mõista veopakkumuses transpordihinnaks märgitud summa, mitte märgitud summa. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlga 1500 eurot ja viivist 350,26 eurot. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
15.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks ülemääraseid menetluskulusid.
16.Praeguses asjas ei ole maakohus otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba.
17.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hageja on osutanud kostjale tema poolt esitatud tellimuste järgi veoteenust ja esitanud arved osutatud teenuse eest, mis annab alust hagi rahuldada, kuna kostja ei ole tõendanud, et tal veoteenuse osutamisest tulenevat võlga ei ole. Kostja apellatsioonkaebuse väited saatelehtede vormi kohta ja veopakkumise olemuse kohta ei anna kolleegiumi hinnangul alust arvata, et maakohtu otsuse lõppjäreldus oleks väär. Seega ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi kolleegiumi hinnangul alust apellatsioonkaebust menetleda. Eeltoodu
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-13868 tõttu ei kontrolli ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastavust vormi ja sisu nõuetele (TsMS § 633) ja muid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid (TsMS § 637 lg 1).
18.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
19.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar
Krista Kirspuu
Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.