Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-13868
Tsiviilasi
Aktsiaselts XXXX hagi OÜ XXXX vastu põhivõla 1500 euro ja viivise 350,26 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1850,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja aktsiaselts XXXX (xxxx, xxxx), esindaja Sergei Desjatnikov (e-post [email protected]) Kostja OÜ XXXX 15.09.2016 seisuga kustutamishoiatus (10683000, xxxx), seaduslik esindaja xxxx (e-post xxxx)
Kirjalik menetlus
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.09.2016 esitas Aktsiaselts XXXX Harju Maakohtusse hagi OÜ XXXX vastu põhivõla 1500 euro ja viivise 350,26 euro saamiseks. 03.09.2013 kostja tellimuse alusel osutas hageja perioodil 06.09.2013 – 09.09.2013 kostjale transporditeenust marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik), mille kohta esitas 18.09.2013 arve nr 21300980 summas 2300 eurot, maksetähtajaga 25.09.2013. 18.12.2013 tasus kostja arvest 1000 eurot, 29.01.2014 500 eurot ja 04.03.2014 500 eurot. Kostjal on tasumata 300 eurot. 25.09.2013 kostja tellimuse alusel osutas hageja perioodil 27.09.2013 – 30.09.2013 kostjale transporditeenust marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik), mille kohta esitas 30.09.2013 arve nr 21301019 summas 2000 eurot, maksetähtajaga 07.10.2013. 08.08.2014 tasus kostja arvest 200 eurot, 22.09.2014 300 eurot ja 13.01.2015 300 eurot. Kostjal on tasumata 1200 eurot. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt võla tasumiseks, kuid kostja pole võlga siiani tasunud. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 29.10.2013. 01.09.2016 seisuga on kostja viivisevõlg 350,26 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole esitanud kostjale hagis märgitud arveid. Hageja ei ole märgitud teenust osutanud. Kostja maksed on tasutud teiste erinevate hageja teenusarvete katteks. Saatelehed ei tõenda teenuse osutamist. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud nõude teostatud vedude eest osaliselt tasumata arvete ja neilt arvestatud viivise kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus tuvastas, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust marsruudil Eesti – Norra (t.lk 8-9). CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi.
Maakohus tuvastas, et 03.09.2013 esitas kostja hagejale tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik) perioodil 06.09.2013 – 09.09.2013 (t.lk 9). Veo kohta on CMR, millelt nähtub saatjana kostja, saajana Norras asuv äriühing ja kauba peale laadimise koht Vasalemma (t.lk 11). Veo kohta esitas hageja kostjale 18.09.2013 arve nr 21300980 (t.lk 10) summas 2300 eurot, maksetähtajaga 25.09.2013. 19.12.2013 tasus kostja arvest 1000 eurot, 29.01.2014 500 eurot ja 04.03.2014 500 eurot (t.lk 17). Kostjal on tasumata 300 eurot. Maakohus tuvastas, et 25.09.2013 esitas kostja hagejale tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Vasalemma (Eesti Vabariik) – Bremnes (Norra Kuningriik) perioodil 27.09.2013 – 30.09.2013 (t.lk 8). Veo kohta on CMR, millelt nähtub saatjana kostja, saajana Norras asuv äriühing ja kauba peale laadimise koht Vasalemma (t.lk 13). Veo kohta esitas hageja kostjale 30.09.2013 arve nr 21301019 summas 2000 eurot, maksetähtajaga 07.10.2013 (t.lk 12, sama lk 14). 08.08.2014 tasus kostja arvest 200 eurot, 22.09.2014 300 eurot ja 13.01.2015 300 eurot (t.lk 15). Kostjal on tasumata 1200 eurot. Seega on veoteenuse osutamine kostjale kinnitust leidnud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta on eelmärgitud maksed teinud muude teenuste ja mitte vaidlusaluste arvete katteks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on veotasu maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes veotasu summas 1500 eurot tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. seetõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista veotasu 1500 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja arvestusel on kostja viivitanud arve 21301019 tasumisega 08.10.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis moodustab 279,58 eurot. Arve 21300980 tasumisega viivitas kostja 26.09.2013 kuni 01.09.2016 ja viivis on 70,69 eurot. Kostja hageja viivisenõudele ja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 350,26 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus on menetlusosalisi kohustanud 21.09.2016 määruse punktis 5 kohtule esitama menetluskulude nimekirja, sh õigusabikulude kohta, milles on detailselt välja toodud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg ning vastavad tõendid (t.lk 66). Samuti on kohus 24.03.2017 kirjas andud tähtaja menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks (t.lk 95). Hageja on esitanud kohtule vaid riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (t.lk 60). Seega on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 225 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu, mis tuleb kostja poolt hüvitada.
Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Viivitamata täidetavaks tunnistamisest Hageja taotleb hagiavalduse resolutsioonis otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. TsMS § 469 lg 1 esimese lause kohaselt tunnistab kohus TsMS §-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Hageja ei ole taotlust põhjendanud ja andnud täitmise tagatist. Seetõttu tuleb hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.