Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2007. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-1969

Tsiviilasi

PDL avaldus AS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks Avaldaja – PDL(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

avalduse

AS-i

Avalduse kohaselt tegi Harju Maakohtu registriosakond 25.02.2006.a AS-ile (registrikood XXX) kustutamishoiatuse EV äriseadustiku § 60 alusel seoses majandusaasta aruande mitteesitamisega. Kuna AS ei kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevaid asjaolusid,

kustutati äriühing 08.11.2005.a äriregistrist. AS-ile kuulub äriregistri andmetel 100% OÜ (registrikood XX) osadest nominaalväärtusega 1 ́000 ́000.- krooni. Kuna AS on registrist kustutatud, siis puudub tal õigusvõime ning ei ole võimalik vastu võtta otsuseid OÜ osanike koosolekutel. Nimetatud osade võõrandamisel on võimalik katta AS-i täiendava likvideerimise kulud ja tasuda aktsionäride väljamaksed. Samuti on võimalik jätkata OÜ tegevust. Avaldaja on asjas huvitatud isik, kuna avaldajale kuulusid AS-i aktsiad ja seetõttu oleks ta õigustatud isik väljamaksete saamisel. Avaldaja taotleb kohtul AS-i likvideerimise läbiviimist ja enda likvideerijaks määramist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega ning teinud vajalikke päringuid äriregistrisse ning väljaandesse Avalikud Teadaanded, leiab, et PDL avaldus AS-i täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastavalt ÄS § 381 kui pärast aktsiaseltsi äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Äriseadustiku (ÄS) § 364 punkti 2 järgi lõpetatakse aktsiaselts kohtuotsusega. ÄS § 366 lg 1 punkti 4 alusel lõpetatakse aktsiaselts seaduses ettenähtud juhtudel. ÄS § 368 järgi toimub aktsiaseltsi lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). ÄS § 369 lg 3 teise lause alusel määrab kohus ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Harju Maakohtu registriosakonna andmetel kanti AS äriregistrisse 07.09.2000.a. Avalduse kohaselt ei esitanud AS-i juhatuse liikmed äriregistrile majandusaasta aruannet ja 08.03.2005.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded AS-i sundlõpetamise teade. AS kustutati registrist 08.11.2005.a likvideerimismenetlust läbiviimata. Avaldaja on äriühingu endise juhatuse liikmena õigustatud esitama likvideerija määramiseks avalduse ning on andnud nõusoleku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. AS-ile kuulub vastavalt registriosakonna 20.06.2007.a andmetele 100% OÜ osadest. Seega on AS-i näol tegemist äriregistrist kustutatud äriühinguga, kellel on vara, mistõttu tuleb kohtul algatada AS-i likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks PDL, kes on esitanud kohtule nõusoleku enda määramiseks AS-i likvideerijaks. PDL kohtule esitatud avalduse kohaselt on AS-i täiendava likvideerimise kulud võimalik kanda OÜ osade võõrandamisest. Likvideerijal lasuvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 41 ja äriseadustiku §-s 372 ettenähtud õigused ja kohustused.