Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2007. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-1969

Tsiviilasi

PDL avaldus AS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks Avaldaja – PDL(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

avalduse

AS-i

Avalduse kohaselt tegi Harju Maakohtu registriosakond 25.02.2006.a AS-ile (registrikood XXX) kustutamishoiatuse EV äriseadustiku § 60 alusel seoses majandusaasta aruande mitteesitamisega. Kuna AS ei kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevaid asjaolusid,

kustutati äriühing 08.11.2005.a äriregistrist. AS-ile kuulub äriregistri andmetel 100% OÜ (registrikood XX) osadest nominaalväärtusega 1 ́000 ́000.- krooni. Kuna AS on registrist kustutatud, siis puudub tal õigusvõime ning ei ole võimalik vastu võtta otsuseid OÜ osanike koosolekutel. Nimetatud osade võõrandamisel on võimalik katta AS-i täiendava likvideerimise kulud ja tasuda aktsionäride väljamaksed. Samuti on võimalik jätkata OÜ tegevust. Avaldaja on asjas huvitatud isik, kuna avaldajale kuulusid AS-i aktsiad ja seetõttu oleks ta õigustatud isik väljamaksete saamisel. Avaldaja taotleb kohtul AS-i likvideerimise läbiviimist ja enda likvideerijaks määramist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega ning teinud vajalikke päringuid äriregistrisse ning väljaandesse Avalikud Teadaanded, leiab, et PDL avaldus AS-i täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks kuulub rahuldamisele. Juhindudes lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastavalt kui pärast aktsiaseltsi äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Äriseadustiku (ÄS) § 364 punkti 2 järgi lõpetatakse aktsiaselts kohtuotsusega. lg 1 punkti 4 alusel lõpetatakse aktsiaselts seaduses ettenähtud juhtudel. järgi toimub aktsiaseltsi lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). lg 3 teise lause alusel määrab kohus ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Harju Maakohtu registriosakonna andmetel kanti AS äriregistrisse 07.09.2000.a. Avalduse kohaselt ei esitanud AS-i juhatuse liikmed äriregistrile majandusaasta aruannet ja 08.03.2005.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded AS-i sundlõpetamise teade. AS kustutati registrist 08.11.2005.a likvideerimismenetlust läbiviimata. Avaldaja on äriühingu endise juhatuse liikmena õigustatud esitama likvideerija määramiseks avalduse ning on andnud nõusoleku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. AS-ile kuulub vastavalt registriosakonna 20.06.2007.a andmetele 100% OÜ osadest. Seega on AS-i näol tegemist äriregistrist kustutatud äriühinguga, kellel on vara, mistõttu tuleb kohtul algatada AS-i likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijaks PDL, kes on esitanud kohtule nõusoleku enda määramiseks AS-i likvideerijaks. PDL kohtule esitatud avalduse kohaselt on AS-i täiendava likvideerimise kulud võimalik kanda OÜ osade võõrandamisest. Likvideerijal lasuvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 41 ja äriseadustiku §-s 372 ettenähtud õigused ja kohustused.