Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Urmas Reinola
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-26486
Tsiviilasi
E.K AS-i hagi M. Ji vastu 50.436 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. aprilli 2007.a määrus kolmanda isiku kaasamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. Ji määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.K AS (regitrikood xxxxxxxx, asukoht XX mnt. xx, Tallinn), volitatud esindaja Diana Sotnikova; Kostja M. J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht XX xx-xxx, Tallinn), volitatud esindaja Ants Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
keskküttesüsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku ja valdamise ning kasutamisega seotud kahju eest (AÕS § 75 lg 1) ja on vastavalt korteriühistuseadusele andnud süsteemi hoolduse üle KÜ-le XX xx, seega on kostjal õigus esitada regressihagi KÜ XX xx vastu. Samas taotluses palus kostja välja nõuda küttesüsteemi pneumaatilise läbipesu akti, mis pidi olema enne kütteperioodi algust 2005.a sügisel. Samuti palus kostja üle kuulata tunnistajad, kes teavad anda ütlusi kahjustatud korteri seisundi, korteris kasutatud materjalide ja kahju tegeliku suuruse kohta. Esimese astme kohtu määrus
Konkreetses elamus ei saa korteriomanik iseseisvalt radiaatorit kasutada, paigaldada, remontida ega ära võtta ilma teiste korteriomanike õiguseid mõjutamata, sest nimetatud küttesüsteemi radiaatoritel ei ole vahekraanidega sulgemise võimalust ja iga eelnimetatud tegevus nõuab süsteemikäitleja (korteriühistu) vahetut osalust. Süsteemi sulgemine saab toimuda ainult lukustatud ruumist, mille võtmed on KÜ XX xx santehniku valduses. Radiaatorite vahetamine, lisamine ja eemaldamine toimub ainult süsteemi valdaja loal ja osalusel. Kostja radiaatorid on ainult 5 aastat vanad, ilma korrosioonita ja paigaldatud KÜ XX xx santehniku kaasabil, radiaator on keskküttesüsteemi kui terviku osa. Radiaator on küttesüsteemi oluline element ja ilma radiaatoriteta küttesüsteemi ei eksisteeriks. Kohus on jätnud kolmanda isiku alusetult kaasamata, sealhulgas rikkudes oluliselt tsiviilprotsessi võistlevuse põhimõtet, lugedes kohtu korraldava istungi staadiumis juba ette tuvastatuks vaidlusaluse õigusliku asjaolu (radiaatori kui reaalosa kohta) ning eelnevast tulenevalt tegi eelotsustuse kostja õiguse kohta esitada kolmanda isiku vastu hagi. Kostja taotles kohtu abi KÜ-lt XX xx küttesüsteemi pneumaatilise läbipesu akti väljanõudmiseks. Läbipesu akt pidi olema tehtud surveproovi ajal enne kütteperioodi algust aasta 2005 sügisel. Kohus jättis taotluse rahuldamata väidetavalt põhjusel, et nimetatud kohustus ei olevat kostja ja KÜ vahelise lepingu kohustus ja viidates TsMS § 238 lõike 1 punktile 1. Samuti taotles kostja tunnistajate kaasamist tsiviilasjas, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata, viidates TsMS § 262 lõikele 7. Kostja leiab, et taotletud tunnistajate kaasamine on asjas õigustatud. Hageja seisukoht Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Korteriühistu kaasamiseks kolmanda isikuna puudub igasugune alus. Veeleke tekkis kostja korteris asuvast radiaatorist, mis on korteri reaalosa KOS mõttes. Hageja ei näe võimalust korteriühistu vastutuse tekkimiseks. Menetluse edasine käik
Kostja ei ole kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses veenvalt põhistanud korteriühistu XX xx võimalikku seost käesoleva kohtuvaidlusega. Antud juhul on tegemist kindlustusfirma nõudega kindlustuskohas toimunud veekahju kulutuste hüvitamiseks, st kindlustusfirma on täitnud kodukindlustuslepingu sätetest tuleneva kohustuse kindlustaja ees. Kahju tekkimise eest loeb kindlustaja vastutavaks kostjat. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole esile toonud seadusest tulenevat alust, millest lähtudes võiksid käesoleval ajal menetlusosalised nõude esitada kolmanda isiku ehk siis korteriühistu vastu. Samas ei ole takistatud kostjale võimalus uute asjaolude selgumisel taotleda kolmanda isiku kaasamist tsiviilasja menetlusse või esitada iseseisev nõue korteriühistu vastu. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud juhul, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lõikes 1 nimetatud tagajärgi. Maakohus on määrusega jätnud kaasamata protsessi kolmanda isiku ning sama määrusega lahendanud dokumendi väljanõudmise taotluse ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Määruses on maakohus märkinud, et määrus on edasi kaevatav vaid osas, mis puudutab kolmanda isiku kaasamata jätmist. Seega ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebuses toodud väidetele tunnistajate kaasamata jätmise ja dokumentaalsete tõendite välja nõudmata jätmisele. Ülaltoodu alusel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
Urmas Reinola kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.