Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-33250
Tsiviilasi
M.S. e hagi AS Balti Investeeringute Grupi Pank vastu tühistatud lepingu osa kehtetuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. mai 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.S. e määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2007 määrus ja teha uus määrus, millega anda M.S. ele menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagilt AS Balti Investeeringute Grupp Pank vastu 30.08.2005 lepingu tühistatud osa kehtetuse tuvastamiseks. Saata tsiviilasi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määrus on lõplik.
08.11.2006 esitas hageja Harju Maakohtule hagi AS Balti Investeeringute Grupi Pank vastu, milles palus tuvastada M. S., M. N., B-J N., AS-i Hansapank ja AS-i Balti Investeeringute Grupi
Pank vahel 30.08.2005 sõlmitud lepingu 05.10.2005 avaldusega tühistatud punktide 3.3. ja 4.2.1. kehtetuse. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi andmise taotluse, lisades omal algatusel maksejõuetust tõendavad tõendid. Harju Maakohus edastas hagi 10.11.2006 määrusega kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. 05.02.2007 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks - õigusliku huvi põhjendamiseks. 12.04.2007 esitas hageja kohtule oma õigusliku huvi põhjendamiseks 10.04.2007 sõlmitud lepingu, millega M. S. loovutas hagejale kõik võimalikud nõuded, mis tulenevad 30.08.2005 lepingust ja 05.10.2005 lepingu tühistamise avaldusest. Tartu Maakohus jättis 28.05.2007 määrusega hagiavaldusega esitatud menetlusabi andmise taotluse rahuldamata ja jättis hagi käiguta, kohustades hagejat tasuma 16 000 krooni riigilõivu 20 päeva jooksul määruse jõustumisest alates. Määruse kohaselt ei ole põhjendatud M.S. ele menetlusabi andmine, kuna hageja on käitunud pahatahtlikult, omandades nõuded oma tütrelt, olles maksejõuetu ja samas teadlik sellest, et nõuetega seoses on vaja pöörduda kohtusse ja tasuda ka riigilõiv. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vaidlusaluse 30.08.2005 lepingu pooleks. Ta on omandanud nõuded seoses 30.08.2005 lepinguga alles pärast hagiavalduse esitamist ja käiguta jätmise määruse kättesaamist 10.04.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Kohus tuvastas hageja maksejõuetuse teatises toodud andmete põhjal, mida kinnitavad ka Maksu- ja Tolliameti tõend, kinnistusosakonna ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatised ja pangakontode väljavõtted. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on hageja jurist, töölepingu alusel ta ei tööta ning sissetulekuid ega vara tal ei ole. Hageja vältimatud püsikulutused on järgmised: toidukulu 2000 krooni, transpordikulu 200 krooni, sidekulu 300 krooni. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 372 lg 2 sätestab, et kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Arvestades, et hageja ei ole tasunud hagiavalduselt riigilõivu ning kohus jättis rahuldamata ka tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, jättis kohus hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks – riigilõivu 16 000 krooni tasumiseks.
M.S. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 28. mai 2007 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada hageja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on riigilõivu suurus määratud ebaõigesti. Hageja esitas kohtule tuvastushagi õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Hagi esemeks ei ole alusetult saadu tagastamise nõue. Tuvastushagi, milles ei nõuta alusetult saadu tagastamist, on mittevaraline hagi. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 2 järgi on riigilõiv hagihinnalt 15 000 krooni 1000 krooni.
Lepingu osa tühistamise avaldusega on tühistatud mitte 170 000 krooni suuruse põhilaenu maksmine kostjale, vaid põhilaenu ületava 146 060 krooni suuruse summa tasumine kostjale ebaõiges suuruses eelmärke kustutamiseks, arvestades, et laenuintressid oli enne eelmärke kandmist kinnistusraamatusse täielikult makstud, mistõttu täidetud kohustust ei saanud eelmärkega tagada. Seega, isegi kui hageja oleks hagis esitanud alusetult saadu tagastamise nõude lepingu tühistatud osas, on riigilõiv 146 060 krooni suuruselt nõudelt 7000 krooni. Samuti on ebaõigesti leitud, et seadusega lubatud tehingu tegemine lähikondsete vahel on hageja pahatahtlik käitumine. TsÜS § 139 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nõude loovutamine on VÕS § 164 järgi lubatud tehing. Mitte ühtegi VÕS §-s 166 sätestatud loovutamise piirangut ei esinenud. Nõude loovutamisel on pooled vastastikku käitunud hea usu põhimõttest, mõistlikkuse ja otstarbekuse printsiibist lähtuvalt. Vaidlusaluse nõude loovutamine on lubatud ka pärast hagi esitamist ja menetluse ajal ning see ei mõjuta iseenesest asja menetlust (TsMS § 210 lg 1 ja lg 2). Nõude loovutamisega pärast hagi esitamist hageja õiguslik huvi ja seisund menetluses selgines. Seda eesmärki ei saa kuidagi käsitada hageja pahatahtlikkusena. Seaduse alusel nõude omandanud M. S. ei soovi esitada mingeid nõudeid hageja kui lähikondse vastu, kes erastas talle aastaid tagasi Tallinnas, asuva korteri, ise omanikuõigustest loobudes. Sellisele võimalusele viitaminegi on kõlblusetu. Samuti ei soovi M. S. ise osaleda kohtumenetluses kostja vastu kohtumenetluste pikaajalisuse, keerukuse, suure riski ja närvipinge tõttu, mistõttu loovutas nõude hea meelega hagejale, kelle laenu tõttu käesolev vaidlus tekkis. Kostjaga sõlmitud laenulepingu pool on hageja, mitte M.S. , kes oli laenu tagatiseks oleva algselt vallasvara, hiljem korteriomandi omanik. Tagatiseks olnud korter on alates kortermaja ekspluatatsiooni andmisest 1989. a hageja ja tema perekonnaliikmete kasutuses, korteri kasutusõigus orderi alusel anti hagejale ja tema kolmele lapsele hageja töökohast. Korter erastati perekonnaliikmete kokkuleppel M.S. ele, kuid jäi endiselt ka hageja kui omaniku perekonnaliikme kasutusse. M.S. , kes ei olnud kostjaga sõlmitud laenulepingu pool, ei tea ega saagi teada laenulepingu täitmisega seotud üksikasju. Seega oli selguse huvides igati mõistlik ja otstarbekas vaidlusaluse nõude üleandmine hagejale kui isikule, kes oli kostjaga sõlmitud laenulepingu pool (laenusaaja). Nõude loovutamise motiivides oli olulise tähtsusega ka asjaolu, et M.S. e elukoht on praegu alaliselt välisriigis (Euroopa Liidu liikmesriigis), mistõttu tal on raske ja kulukas enda õigusi Eesti kohtutes kaitsta, sh raske kätte saada kutseid ja muid kohtudokumente, esitada õigeaegselt dokumente ja kaebusi, suhelda esindajaga jne. Nõude loovutamisel oli oluline samuti moraalne aspekt. Kuna M.S. tasus enda korteriomandi müügist saadud rahast hageja laenuvõlgnevuse kostjale, on hagejal kõlbeline kohustus M.S. e ees lepingu tühistatud osa kehtetuse tuvastamiseks, tühistamise õiguspärasuse tuvastamise järel tekib õiguslikult kindel alus nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
Tartu Maakohtu 28. mai 2007 määrus, millega jäeti rahuldamata M.S. e taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega annab M.S. ele menetlusabi ja vabastab ta riigilõivu tasumisest hagilt AS Balti Investeeringute Grupp Pank vastu 30.08.2005 lepingu tühistatud osa kehtetuse tuvastamiseks. Vaidlustatud määruses on maakohus keeldunud hagejale menetlusabi andmast (vabastamast hagejat riigilõivu tasumisest) põhjusel, et hageja on käitunud pahatahtlikult. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. TsMS § 181 lg 1 p 3 kohaselt on üheks menetlusabi andmise tingimuseks see, et menetluses osalemine ei tohi olla ilmselt pahatahtlik. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et nõude loovutamine on seadusega lubatud tehing ning loovutamise teel nõude omandamisel ei ole hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seejuures ei ole menetlusabi andmise seisukohalt tähtsust, kas kohtusse pöördub maksejõuetu isik, kes on nõude omandanud loovutamise teel või mitte. Oluline on ka asjaolu, et hageja omandas nõude oma tütrelt, hageja oli laenulepingu pooleks ning tütar täitis kohustuse panga ees VÕS § 173 lg 3 p 2 alusel. Sellistel asjaoludel ei saa väita, et hageja osalemine menetluses on ilmselt pahatahtlik. Vaidlustatud määruses on maakohus tuvastanud, et hageja on maksejõuetu. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kavandatav menetluses osalemine ei oleks edukas. Seega on täidetud TsMS §-s 181 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise ülejäänud tingimused. Kuivõrd on täidetud TsMS §-s 181 sätestatud menetlusabi andmise tingimused ning ei esine TsMS §-s 182 märgitud füüsilisele isikule menetlusabi andmise piiranguid, tuleb anda määruskaebuse esitajale menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagilt AS Balti Investeeringute Grupp Pank vastu 30.08. lepingu tühistatud osas kehtetuse tuvastamiseks. Tsiviilasi tuleb saata Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.