Muud › Muud hagiasjad

Eesti Varakindlustuse, Varakindlustuse, õigusjärglan õigusjärglane AS IF Eesti Kindlustus, Kindlustus, vastu 73 771 krooni nõudes seoses kokkuleppe kokkuleppe kinnitamisega.

Viru arvates

I. Asjaolud, hageja nõue ja ja kostja kirjalik vastus. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 01.03.2001.a. Hagiavalduse kohaselt 23.12.1998.a. toimus Vanasaare külas Jõgevamaal liiklusõnnetus, hagejale kuuluva sõiduauto xxxx, reg.nr. xxxx, autojuht P T , ja P Z ’i juhitud xxxx, reg.nr.xxxx vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati hagejale auto kahjustamise läbi kahju 73 711 krooni. Kindlustusfirma keeldus kahju hüvitamisest seoses süüdlase puudumisega ning tõlgendab Liikluskindlustusseaduse sätteid vaid oma kasuks. Liiklusõnnetuse põhjustas P.Z , kelle auto oli kindlustatud AS Sampo Eesti Varakindlustuse poolt. Toetudes LKindlS sätteile palub hageja kostjalt välja mõista kahju katteks 73 778 krooni ja riigilõivu katteks 4 750 krooni ning kohtukulu 25 krooni. Kostja Narva Linnakohtule 18.06.2001.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väide P Z ’i süü kohta on väär. P.Z ’it on karistatud väljaspool asustatud ala vasakul pool teepeenral peatumise eest haldusõiguserikkumise seadustiku § 106 lg. 1 alusel rahatrahviga. Selle sätte dispositsiooniks ei ole liiklusõnnetuse põhjustanud tegu. Kui P.Z oleks põhjustanud liiklusohu, siis oleks teda karistatud HÕS § 106 lg. 2 või 3 järgi. P.T ’e suhtes on HÕS § 218 lg. 1 alusel menetlus lõpetatud väidetavalt õigusrikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kostja arvates rikkus politseiametnik menetlusnorme, kui lahendas haldusõiguserikkumise asja ilma teist juhti kohale kutsumata ja lähtudes ainult P.Tahvese ja tema autos olnud isikute seletustest. Ametiisiku otsus ei ole TsMS § 94 lg. 3 kohaselt vaieldamatu tõend. Koheselt pärast liiklusõnnetuse toimumist koostatud liiklusõnnetuse protokollis oleva liiköusõnnetuse skeemi ja liiklusõnnetuses osalenud juhtide seletuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse P.T , kelle seletuse kohaselt sadas tihedat lund, tee oli libe, tema juhitud sõiduki kiirus oli 50-60 km/tunnis, nähtavus oli 80-90 m. Vastutulevale sõidukile otsasõidu vältimiseks pööras ta rooli paremale ja järsku nägi enda ees puud ja seisvat autot. P.Z ’i seletuse kohaselt peatas tema sõiduauto teepeenral ja nägi, kuidas Jõhvi poolt lähenes mööda teeserva sõiduauto, riivates tema sõiduki vasakut esitiiba, ja sõitis kraavi. Kostja leiab, et hagi pole esitatud õige kostja vastu. Hagi tuleks esitada P.T ’e vastu, kes liiklusõnnetuse põhjustas. LKindlS § 4 lg. 2 p. 4 kohaselt on liikluskahjuga tegemist, kui sõiduki omanikul või seda juhtinud isikul on tekkinud tsiviilvastutus. Isiku tsiviilvastutuse teke eeldab selle isiku tegevuses süü olemasolu. Seega tekib kostjal liiklusõnnetuse tagajärgede hüvitamise kohustus hageja ees ainult siis, kui liiklusõnnetuse põhjustas P.Z . Kostja taotluse rahuldamiseks on kolmandate isikutena kaasatud P.T ja P.Z . II. Asja kohtulik menetlus ja poolte kokkulepe. kokkulepe.

Tsiviilasi edastati Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 12.03.2007.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse, määras eelistungi toimumise aja ning kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et asi ära arutada. 24.04.2007.a. toimunud eelistungil eelmenetlus lõpetati ja kohtuistungi toimumise ajaks määrati 26.06.2007.a. 11.06.2007.a. esitasid pooled kohtule poolte allkirjastatud kirjaliku kokkuleppe järgmises sõnastuses: „Narva 01. juunil 2007.a. Hageja: AS Narva Auto, keda esindab juhatuse liige N B , sünd. 20.06.1950 Kostja: AS IF Eesti Kindlustus, keda esindab P P , isikukood xxxx

KOKKULEPE

Tsiviilasjas nr. 2-01-34

P P “.

III. Kohtumääruse Kohtumääruse põhjendus. Kohus leidis, et poolte kompromiss võlgnevuse tasumiseks on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes. TsMS § 206 lg. 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga. TsMS § 430 lg. 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, välja arvatud p. 6, ega riku avalikku huvi ning on ka täidetav. Hagi on menetluses alates 01.03.2001.a. Kuna 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja

nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, siis jääb kokkuleppe p. 6 kinnitamata ja pool riigilõivust tagastamata, sest kehtinud TsMS ei sätestanud kokkuleppe sõlmimisel võimalust riigilõivu osaliselt või ka tervikuna tagastamiseks. Kehtiva TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS §-de 206 lg. 2, 430-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 19. juulil 2007.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.