hageja: M.K. hageja lepinguline esindaja Ivo Kallas (Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, 10145 Tallinn); kostja: F. OÜ esindaja juhatuse liige M.K., kostja lepingulised esindajad juristid Maia Ploom ja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu)
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2007
Protokollija
istungisekretär Margit Mägi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.K. hagi F. OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista F. OÜ-lt 16 148 krooni (bruto) M.K. kasuks.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kummagi poole kohtuvälised kulud jätta tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
18.oktoobril 2006 esitas M.K. Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse F. OÜ vastu 2006. aasta augusti ja septembri saamata jäänud palga summas 30 000 krooni, palga maksmisega viivitatud aja eest viivise 0,5 % päevas, lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga ja töötatud aja eest puhkusehüvitise nõudes. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel alates 10. juulist 2006. Tööandja jättis palga maksmata ja töö tegemine oli tööandja põhjustatud asjaolude tõttu takistatud. Töölepingut väidetavalt ei lõpetatud, kuid tööandja ei kindlustanud hagejale tööd.
13.novembril 2006 tegi Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon töövaidlusasjas nr 9.1102/2088-2006 otsuse, millega rahuldas hageja nõuded ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja augustikuu palga 15 000 krooni, septembrikuu palga 11 428 krooni, viivise 544,80 krooni, puhkusehüvitise 3 500 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest 15 000 krooni. 15. detsembril 2006 esitas kostja Tartu Maakohtule taotluse töövaidlusasja uueks läbivaatamiseks kohtus.
13.veebruari 2007 vastuses kostja avaldusele palus hageja jätta töövaidluskomisjoni otsuse muutmata. Hageja väitel eksisteeris augustis-septembris 2006 poolte vahel töölepinguline suhe ning kostjapoolsed väited töölepingu varasemast lõpetamisest ei vasta tegelikkusele ega ole tõendatud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja ei tunnistanud oma 15. detsembri 2006 avalduses hageja poolt töövaidluskomisjoni esitatud avalduses toodud nõudeid, sest augustis-septembris 2006 puudus poolte vahel töölepinguline suhe. Kostja väitel sõlmis kostja hagejaga 10.07.2006 tähtajatu töölepingu katseajaga neli kuud, millega lepiti kokku täistööaeg ja kuupalk 15 000 krooni. 1. augustil 2006 tegi kostja suulise ettepaneku, et soovib töölepingu alates samast päevast lõpetada, ja pooled leppisid lõpetamises kokku, kuid hageja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast. Kostja ei olnud samas rahul hageja töötulemustega. Et hageja keeldus töölepingu lõpetamisele alla kirjutamast, andsid allakirjutamisest keeldumise kohta allkirjad tunnistajad E.K. ja J.S.. Hageja ei ilmunud tööle alates 2. augustist 2006. Hageja poolt töötatud aja eest arvestati talle palka 9 040 krooni. Palk ja lõpparve maksti välja
10.augustil 2006. Puhkusehüvitis summas 726 krooni (bruto) on juba lõpparvesse sisse arvestatud ja puudub alus sellise nõude esitamiseks tööandjale. Kostja leiab, et lõpparve hilisema väljamaksmise eest ei ole asjakohane nõuda viivist, sest kostja leppis hagejapoolse TLS §-s 79 sätestatust lühema töölepingu lõpetamisest etteteatamisega. Kostja palub jätta hageja nõue kostja vastu täielikult rahuldamata ning tuvastada hageja ja kostja vahelise töölepingulise suhte puudumine alates 2. augustist 2006. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOHTUISTUNG
Kostja tegi istungil ettepaneku kompromissiks, mille alusel kostja tasuks hagejale 10 päeva palga seoses lõpparve kinnipidamisega. Hageja pakkumisega ei nõustunud. Hageja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja palus jätta töövaidluskomisjoni otsuse muutmata. Hageja leidis, et kostja on töölepingu lõpetamise vormistanud tagantjärgi. Hageja väitis, et talle kostja poolt 10.08.2006 ülekantud summa näol ei ole tegemist lõpparvega, vaid korralise töötasu maksmisega, mida tõendab muuhulgas see, et ülekande juurde ei ole märgitud selgitusena, et tegemist on lõpparvega. Hageja palus kohtul arvesse võtta, et töövaidlustes on töötaja nõrgem pool, tal on keerukam tõendada oma väiteid.
Kostja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata, kuigi möönis, et lõpparve maksmine hilines 10 päeva. Kostja väitis, et hageja töötas augustis ja septembris kostja juhatuse liige M.K. sõlmitud töövõtulepingu alusel tema isikliku elamu juures, töölepingulist suhet sel ajal enam ei olnud. Kostja sõnul oli hageja keskmine päevatasu 483,87 krooni bruto.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Hageja nõuab kostjalt täiendavat töötasu kokku summas 26 428 krooni, viivist 544,80 krooni, puhkusehüvitist summas 3 500 krooni ja kompensatsiooni lõpparve kinnipidamise eest 15 000 krooni. Kohus selgitab kõigepealt välja, kas tööleping lõpetati 1. augustil 2006 või
22.septembril 2006, seejärel arutab täiendava töötasu, siis viivise, puhkusehüvitise ja lõpuks lõpparve kinnipidamise hüvitise nõuet.
2.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja väidab, et ta töötas kostja juures 10. juulist 2006 kuni 22. septembrini 2006, kostja väitel aga lõpetati tööleping juba
1.augustil 2006. Kostja on esitanud oma väite kinnituseks ka hageja töölepingu (tl 8—9), mille järgi tööleping lõpetati TLS § 86 p 5 ja 6 alusel alates 01.08.2006. Töölepingu lõpetamisele on allkirja andnud kostja seaduslik esindaja M.K.. Kostja väitel keeldus hageja lepingu lõpetamisele alla kirjutamast, selle kinnituseks on töölepingul tunnistajate E.K. ja J.S. allkirjad. Kostja väitel ei ilmunud hageja tööle alates 2. augustist 2006. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidab, et poolte vahel oli 21. septembrini töölepinguline suhe. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et ta oleks töötanud kostja juures pärast 1. augustit 2006. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et alates 25. augustist töötas hageja kostja juhatuse liikme M.K. juures töövõtulepingu alusel, kuid hageja ei ole tõendanud väidet, et ta töötas samaaegselt ka töölepingu alusel. TLS § 7 p 11 järgi ei laiene töölepingu seadus tegutsemisele tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel. Kostja on esitanud tõendamaks, et leping on lõpetatud 1. augustil 2006, hagejaga sõlmitud töölepingu, millele on märgitud töölepingu lõpetamine ning tunnistajate allkirjadega kinnitatud, et hageja keeldus lepingu lõpetamisele alla kirjutamast. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 3 järgi esitatud dokumendi õigsust eeldatakse. Hageja väidab, et töölepingu lõpetamine on vormistatud hiljem tagantjärele, mitte 1. augustil 2006, kuid ta ei ole oma väidet millegagi tõendanud. Seega leiab kohus, et töösuhte lõppemine hageja ja kostja vahel 1. augustil 2006 on tõendatud.
3.Käesolevas kohtuasjas ei ole oluline, millisel alusel tööleping lõpetati. Hageja ei ole nõudnud töölepingu lõpetamise alusel muutmist, samuti ei ole ta esitanud muid nõudeid, mis tuleneksid töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest.
4.Hageja nõuab kostjalt täiendavat töötasu augustikuus ja septembrikuus töötatud aja eest. Kohus tuvastas eelnevalt, et 1. augustil 2006 tööleping lõpetati. On tõsi, et TLS § 28 lg 2 võimaldab lugeda isikut töötajaks ka siis, kui töölepingut pole kirjalikult vormistatud, kuid isik on faktiliselt töötanud. Sellisel juhul peab isik siiski tõendama, et ta töötas tegelikult väidetava tööandja juures, mida
hageja käesolevas kohtuasjas teinud ei ole. Seega puudub hagejal alus augusti- ja septembrikuu eest töötasu nõuda.
5.Et kostja ei ole hilinenud palga väljamaksmisega, siis ei saa hageja ka palgaseaduse (PalS) § 35 alusel viivist nõuda.
6.Hageja nõuab kostjalt puhkusehüvitist töötatud aja eest summas 3 500 krooni. On selge, et sellises ulatuses ta puhkusehüvitist nõuda ei saa, sest kohus on tuvastanud, et ta ei töötanud kostja juures mitte 10.07.2006—21.09.2006, vaid 10.07.2006—01.08.2006. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 3 kohaselt antakse põhi- ja lisapuhkust /.../ tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. /.../ Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. PuhkS § 9 lg 1 järgi on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. PuhkS § 25 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määruse nr 278 § 4 lg 1 sätestab, et töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Lõige 2 alusel võetakse kasutamata puhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Määruse § 2 lg 1 2. lause sätestab, et kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada. Määruse § 3 lg 1 kohaselt liidetakse päevatasu arvutamisel § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Hageja töötas kostja juures 22 kalendripäeva, mille hulgas ei olnud riigipühi ja mis tuleb ümardada üheks kuuks. Seega jäi tal kasutamata 1/12 * 28 = 2 1/3 puhkusepäeva. Hageja kuupalgaks oli töölepingus kokku lepitud 15 000 krooni (bruto). Et 2006. aasta juulikuus oli 21 tööpäeva, millest hageja töötas 10.—31. juulil ehk 16 päeva, siis oli tema juulikuus teenitud palk 15 000 / 21 * 16 = ~11 429 krooni (bruto). Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr 278 alusel arvutatud brutopäevatasuks oli hagejal järelikult ~11 429 / 22 = ~520 krooni, mille alusel tuleks talle kasutamata jäänud 2 1/3 puhkusepäeva eest maksta hüvitist ~1 213 krooni (bruto).
7.Kostja on hagejale 10. augustil 2006 üle kandnud 9 080 krooni selgitusega „töötasu“ (tl 52). Kostja väitel on tegelikult tegemist lõpparvega, mis lihtsalt maksti välja 10päevase hilinemisega (tl 32). Kohus leiab, et selgitus, mis ülekandele on juurde märgitud, ei ole määrava tähtsusega hindamaks, kas tegemist on lihtsalt ühe kuupalga väljamaksmisega või lõpparvega. Et tuvastatud on töölepingu lõppemine 1. augustil 2006, siis on loogiline lugeda ülekannet lõpparve hilinenud väljamakseks. Arvestades maksuvaba miinimumi (2 000 krooni), tulumaksu (2006. aastal 23 %), töötuskindlustusmakset (0,6 %) ja kogumispensioni makset (2 %), on brutosumma, millest lähtudes 9 080 krooni välja maksti, ~11 494 krooni. Kostja väitel sisaldub lõpparves nii palk töötatud aja eest kui ka puhkusehüvitis (tl 10). Kohus arvutas eelnevalt välja, et hageja teenis juulikuuga ~11 429 krooni (bruto) ja puhkusehüvitist pidi ta saama ~1 213 krooni (bruto). Kokku pidi hageja brutopalk koos puhkusehüvitisega (bruto) olema ~12 642 krooni. Järelikult võlgneb kostja hagejale veel ~1 148 krooni (bruto).
Järelikult peab kostja maksma hagejale kasutamata puhkuse eest hüvitist lisaks 1 148 krooni (bruto).
8.Hageja soovib, et kostja maksaks talle hüvitist ka lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. PalS § 32 lg 1 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Et lõpparve hõlmab kõiki maksmisele kuuluvaid summasid, siis kuulub siia hulka ka puhkusehüvitis. Kostja ei ole hagejale kõiki neid summasid, st lõpparvet maksnud, seega peab kostja tasuma hagejale hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 15 000 krooni (hageja ühe kuu keskmine palk).
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt 1 148 + 15 000 = 16 148 krooni (bruto).
ning
kostja
peab
hagejale
tasuma
kokku
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jagada kohtukulud poolte vahel võrdselt ja jätta kummagi poole kohtuvälised kulud tema enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.