AS Anood Pluss (pankrotis) hagi Eesti Vabariigi ja AS-i SEB Eesti Ühispank vastu täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
24. mai 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja T. V.; Kostjad: 1. Eesti Vabariigi esindaja K. K.;
2.AS Eesti Ühispank esindaja V. N..
Resolutsioon
1.Kostjate taotlused rahuldada.
2.Kohaldada aegumist pankrotis AS-i Anood Pluss (registrikood X, registrijärgne asukoht X) hagile kostjate Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu, asukoht X) ja AS-i SEB Eesti Ühispank (registrikood X, asukoht X) vastu laenulepingust nr 77391 tuleneva kohustuse 197 190.14 krooni mittesissenõutavuse tuvastamise ja 21.12.2000.a täitemenetluses nr 3/2000/13899 toimunud vara enampakkumise kehtetuks tunnistamise suhtes ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
Vabastada hageja riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui ka selle rahuldamata jätmisel.
4.Jätta ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1 (9)
2-05-22093
1.13. detsembril 2005.a kostjate OÜ Punapaju, Eesti Vaabariigi ja AS-i SEB Eesti Ühispank vastu esitatud hagiavalduses palus hageja tuvastada laenulepingust nr 77391 tuleneva kohustuse 197 190,14 krooni mittesissenõutavust; tunnistada kehtetuks 21.12.2000.a täitemenetluses nr 3/2000/13899 toimunud AS Anood Pluss vara enampakkumine; tunnustada hageja omandiõigust ehitistele (102005468, 220442265 ja 220442266) asukohaga X; mõista nimetatud ehitused välja OÜ Punapaju valdusest hageja valdusesse; määrata ehitiste vabatahtliku tagastamise kord.
2.Hagiavalduse kohaselt Ida-Viru Maakohtu 26.09.2005.a kohtumäärusega algatati hageja pankrotimenetlus ja 17.10.2005.a kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Haldurile on pankrotimenetluse käigus teatavaks saanud, et täitemenetluse käigus 21.12.2000.a toimunud sundenampakkumisel müüdi hagejale kuuluv vara asukohaga X OÜ-le Punapaju müügihinnaga 160 000 krooni. Täitmisele kuuluvaks lahendiks oli laenuleping nr 77391 koos lisadega, 18.11.1997.a. ehitise pandileping, 30.04.1998.a kommertspandileping, 10.10.2000.a pretensioon, võlgnevuse arvestus. Avalduses on märgitud võlgniku esindajaks -aktsionär J. V..
3.Täitemenetluse algatamise avaldus koos lisatud dokumentatsiooniga ei vastanud TMS § 1 lg p 8 sätestatule - notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata varalised nõuded. Sissenõudja ja hageja vahel sõlmitud lepingutest olid notariaalselt tõestatud 18.11.1997.a ehitise pandileping ja 30.04.1998.a kommertspandileping. Laenuleping ei olnud notariaalselt tõestatud. Laenuleping ei saanud olla ka 18.11.1997.a või 30.04.1998.a pandilepingu osaks, kuna selleks oleks pidanud olema laenuleping lisatud pandilepingule, vastavalt TõS §9 lg2. Ei piisa ainult pandilepingus olevast viitest laenulepingule, et oleks võimalik esitada lihtkirjalikust laenulepingust tulenev nõue täiturile sundtäitmiseks ilma kohtuotsuseta TMS §1 lg1 p8 alusel.
4.Kui nõue ei ole veel sissenõutav, siis ei saa ta ka olla sundkorras täidetav. TMS §1 lg1 nimetatud täitedokumendi täitmisele võtmise eelduseks peab olema, et dokumendis sätestatud kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud. Kohtutäituri üheks esmasteks toiminguteks täitemenetluses on kontrollida, kas täitmisele esitatud täitedokument vastab nimetatud nõudele, st. kas nõue on hetkel sissenõutav. Täitetoimikust ei ole võimalik tuvastada, millise TMS §1 lg1 punkti alusel kohtutäitur algatas ja viis läbi täitemenetlust. Täitemenetluse algatamise alusena on märgitud Jõhvi notar Ü. M. 30.04.1998.a muu lahend nr 2237 või Jõhvi notar Ülle Mesi pandileping nr 2237 30.04.1998.a.
5.Jõhvi notar Ü. M. poolt on 30.04.1998.a tõestatud kommertspandilepinguga nr 2237 seati kommertspant hageja vallasvarale AS Eesti Ühispank kasuks summas 500 000 krooni. Kommertspandiseaduse §2 lg3 p2 kohaselt kommertspant ei ulatu varale, millele saab seada teist liiki registerpandi. Ehitistele seati registerpant. Seega ehitistele kommertspant ei ulatu ja täitemenetluses ei olnud võimalik pöörata sissenõuet hoonele. Kohtutäituri viitest 30.04.1998.a pandilepingule on võimalik aru saada, et täitemenetlus viidi läbi TMS §1 lg1 p13 alusel.
6.Jättes järgimata TMS §23 lg2 sätestatud nõuet, 13.11.2000.a väljastas kohtutäitur hageja nimele täitekutse, millega rikkus hageja õigusi, sest ei võimaldatud võlgnikul täitemenetluses esitada vastuväidet täitedokumendile. Täitekutse on puudulik, selles puuduvad selgitused võlgnikule õiguste-kohustuste kohta ning ei ole määratud vabatahtliku täitmise tähtaega.
2 (9)
2-05-22093
7.Täitetoimikus puuduvad kinnitused, et hagejale oleks täitekutset välja saadetud ning hageja oleks kutse kätte saanud. TMS ei reguleerinud TMS § 29 lg 1 sätestatud kutse kätte andmise korda. Kutse kätteandmisele tuleb analoogia alusel kohaldada TsMS § 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Kui võlgnikule ei ole võimalik üle andma kohtukutset, siis peab kohtutäitur võtma ette vajalikud meetmed, et selgitada välja võlgniku tegelik asukoht või selle puudumisel selgitama välja võlgniku seadusliku esindaja elukoht.
8.Täitetoimikus on tehtud kohtutäituri poolt märge, et 20.11.2000.a võlgnik käis kohapeal, on nõus vara arestiga. Täitetoimikus puuduvad märked või dokumendid, kes isik käis võlgniku esindajana kohtutäituri juures. TsÜS §94 lg2 järgi juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. TMS §28 lg1 kohaselt täitur on kohustatud selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Täitetoimikus puuduvad vastavad kinnitused, et kohtutäitur oleks seda teinud.
9.TMS ei reguleeri võlgniku tuvastamise korda täitemenetluses, kuid seaduse analoogia alusel kuulus kohaldamisele TsMS §-s 174 sätestatu, mille järgi kohtutäituri poolt kuulunuks esmalt tuvastamisele kohalolijate isikusamasus ja esindajate volitused. Seda tehtud ei ole. 05.12.2000.a tegi täitur hageja kohta elektroonse päringu äriregistrile. Selles ajast oli täituril teada, kes on võlgniku seaduslik esindaja ja kellel on õigus esindada võlgnikku. Kohtutäitur jätkas juba alustatud täitemenetlust ega üritanudki parandada oma eksimust esindusõiguse tuvastamata jätmise kohta.
10.Täitemenetluse toimingute ajal hageja juhatuse ainuliige oli S. P., kes rahvastikuregistri andmetel suri 11.04.2000.a. Kuna tulenevalt TsÜS §43 ja ÄS §181 puudus hagejal seaduslik esindaja, ei saanudki hageja olla teadlik täitemenetluse algatamisest ega täitemenetluses tehtud toimingutest. See andnuks aluse täitemenetluse peatamiseks TMS §34 lg1 p2 alusel. Seadusliku esindaja puudumise tõttu ei saanudki võlgniku esindaja osa võtta vallasvara arestimisest. TMS § 50 lg 2 järgi vara arestimistoimingut ei ole võimalik läbi viia ilma võlgniku osavõtuta. Juuresoleku õigus tähendab muuhulgas võlgniku õigust olla ära kuulatud ja samuti seda, et kohtutäitur peab võlgniku seisukohtadega arvestama. Võlgniku suhtes toimunud täitemenetluses on rikutud võlgniku õigusi.
11.TMS § 50 lg 1 järgi võlgniku vara arestimine seisneb selle üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja hoiule andmises. Vara arestimise toiming eeldab selle tegemist kohtutäituri poolt isiklikult arestitava vara asukohas, et oleks võimalik teha kindlaks kas vara on võlgniku tegelikkus omandis ja valduses ning kas varal ei lasu kolmandate isikute õigusi ja kas vara ka tegelikkuses on olemas.
12.21.12.2000.a vara üleandmise akti kohaselt Ida-Viru Maakohtu Täitevosakond müüs hoone X alghinnaga 160 000 krooni OÜ-le Punapaju. Tegelikult laekus vara müügist kokku 163 76 krooni, sh. 18.12.2000.a 16 000 krooni, 22.12.2000.a 3 176 krooni, 22.12.2000.a 2 400 krooni ja 21.12.2000.a 141600 krooni, millest 160 000 krooni on 30.12.2000.a üle kantud sissenõudjale. Hageja ei ole nimetatud täiteasjas tasunud ühegi makset. Hagejale tundmatute isikute poolt 22.12.2000.a tasutud täitevosakonnale 3 176 krooni, millest on kaetud täitemenetluse kulud. OÜ Punapaju puudus seaduses sätestatud vajadus tasuda täitemenetluse kulusid. Täitemenetlus oligi suunatud eeldatavalt sellele, et võimaldada OÜ-l Punapaju osta
3 (9)
2-05-22093 enampakkumisel omandatud vara. OÜ Punapaju suhtes ei olnud piirangut vara ostmiseks vastavalt TMS § 62. Samas OÜ-le Punapaju oli teada hageja seadusliku esindaja S. P. surmast.
13.11.01.2001.a kuupäevaga on koostatud Ida-Viru Täitevosakonna juhataja V. K. määrus lõpetada täitemenetlus hageja suhtes, kuid täitetoimikus olev määrus on allkirjastamata. Seega ei ole ka lahendatud täitemenetluse lõpetamise küsimust täiteasjas nr 3/2000/13899.
HAGI TAGAMISE TAOTLUS
14.Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks vara käsutamise keelumärke seadmiseks vararegistris OÜ Punapaju omandina registreeritud ehitistele asukohaga X linn, mille Ida-Viru Maakohus oma 14.12.2005.a kohtumäärusega rahuldas.
KOSTJATE VASTUSED HAGILE
Eesti Vabariigi vastus
15.01. veebruaril 2006.a esitatud vastuses Eesti Vabariik hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on põhjendamatu. Vastuse kohaselt TMS §77 lg1 järgi võis täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. TSM §647 järgi kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
16.Ei ole asjakohased hageja väited TMS §26 lg1, §28 lg1, §29 lg1, §50 lg1, lg2, lg5 rikkumiste kohta. Nende sätete rikkumisi pidanuks hageja vaidlustama TMS § 77 lõike 1 järgi 10-päevase tähtaja jooksul, esitades kaebuse täitevosakonna juhatajale.
17.TMS § 29 lg1 järgi saadab täitur võlgnikule kutse ilmuda täituri vastuvõtule. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et täitur on väljastanud 13.11.2000.a täitekutse võlgnikule. TsMS §28 lg8 kohaselt juriidilisele isikule loetakse kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Sellest tulenevalt ei olnud täituril vajadust välja selgitada juhatuse liikme asukohta ega kontrollida kutse kättesaamist.
18.20.11.2000.a käis võlgnik täituri vastuvõtul ja oli nõus vara arestimisega. TMS §28 lg1 kohaselt on täitur kohustatud selgitama täitemenetluses osalevatele isikutelel nende õigusi ja kohustusi. TMS ei sätesta korda, mil viisil seda tegema peab – kas suuliselt või kirjalikult. Kuna võlgnikule saadeti täitekutsed ning vara arestimise akt ja võlgnik oli seega teadlik täituri varasematest toimingutest ega ole neid vaidlustanud, ei olnud talle enne enampakkumise algust TSM §77 selgitamine vajalik. TMS §29 lg1 kohaselt määrab reeglina täitur võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, kuid seadus nõudis nimetatud tähtaja määramist ainult mõjuval põhjusel.
19.Võlgniku täitetoimingu juurde ilmumata jätmine ei takista täitetoimingu läbiviimist. TMS §50 kohaselt, kui võlgnik või tema esindaja ei viibi vara juures, kutsub täitur arestimise juurde manukad. 20.11.2000.a toimunud vallasvara arestimise aktist võib eeldada, et arestimise juurde kutsuti manukatena S. O. ja E. L.. Ei ole tähtis, kes enampakkumisel ostuhinna tasus. Oluline on, et võlg sai tasutud ja sissenõudja nõue täidetud.
4 (9)
2-05-22093
20.Täitur on 05.12.2000.a edastanud võlgnikule teate nr. T-3/13899 enampakkumise aja ja koha kohta. Samuti nähtub täitetoimikust, et enampakkumise kohta on avaldatud enampakkumise kuulutus ajalehes „Põhjarannik“ 08. detsembril 2000.a enampakkumise toimumise ja tingimuste kohta. Selle alusel võib öelda, et võlgnikule oli teade enampakkumise kohta edastatud.
21.Täitemenetluse üheks eesmärgiks on tagada sissenõudjale lahendi täitmine, kui võlgnik ei ole nõus tasuma võlga vabatahtlikult. Võlgnikul oli piisav aeg võla kustutamiseks, kuid võlgnik seda ei teinud. Kogu täitemenetluse käigus ja ka peale vara üleandmist ei vaidlustanud võlgnik kordagi täituri toiminguid täitemenetluses. Täitemenetlus on läbi viidud korrektselt ja täitur on arvestanud sissenõudja huvide kõrval ka võlgniku huvidega.
22.TMS §1 lg1 p6 kohaselt kuulub täitmisele notariaalselt tõestatud lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata varalised nõuded. Pandileping on täieõiguslik täitedokument, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile ka laenu või muu lepingu, mida pant tagab. Hageja ja sissenõudja vahel sõlmitud laenuleping ei pidanud olema notariaalne. Sissenõudja on esitanud nii pandilepingu kui ka laenulepingu.
23.Väärad on hageja väited selle kohta, et täitur ei kontrollinud tema juurde ilmunud isiku volitust. TsÜS §98 lg5 kohaselt isik võib nõuda, et esindaja, kellega ta lepingu teeb, tõendaks oma volitust, TMS ei sätesta nõuet lähtuda esinduse kontrollimisel TsMS nõuetest. Seega, täitur eeldas, et tema juurde ilmuv isik omab esindusõigust.
24.TMS § 647 kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine, mitte aga igasugune võimalik menetlusnormi rikkumine enampakkumisele eelnenud täitemenetluse jooksul. Rikkumised peavad olema seotud vahetult enampakkumisega, mitte täitetoimingutega. AS-i SEB Eesti Ühispank vastus hagile
25.21. veebruaril 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, põhjendusel, et vaidlustatav ehitis muutus kinnisasja olulisteks osadeks, kuna 15.11.2005.a Eesti Vabariigi ja OÜ Punapaju vahel sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel Narva mnt. 122, Jõhvi kinnistu registrinumber 3697308 omanikuna on kantud kinnistusraamatusse OÜ Punapaju.
26.Kogu täitemenetluse käigus ei vaidlustanud võlgnik kordagi täituri toiminguid ega kostja nõuet. Käesolevaks ajaks on seaduses sätestatud tähtaeg kaebuste esitamiseks aegunud ning hagejal puudub õigus vaidlustada täitetoimingut hagimenetluses. TMS § 647 andis kohtule õiguse tunnistada enampakkumine kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise läbiviimisel ei ole olulisi rikkumisi esinenud. Kutse võlgnikule oli esitatud äriregistris märgitud aadressil X , samuti avaldati kuulutus ajalehes „Põhjarannik“.
27.Kostja ei ole nõus sellega, et hageja õigusvõime lõppes juhatuse liikme surmaga. Äriseadustiku §2 lg3 kohaselt äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb
5 (9)
2-05-22093 äriregistrist kustutamisega. Äriregistri väljavõtte kohaselt oli hageja aktsionäriks kaks eraisikut S. P. ja J. V.. Viimane oli valitud ka nõukogu koosseisu.
MENETLUSE KÄIK
28.31. märtsil 2006.a esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks kostja OÜ Punapaju suhtes. Seoses muutunud asjaoludega loobus hageja esindaja OÜ Punapaju vastu esitatud hagist ja palus tühistada hagi tagamise abinõud. Kostjatel ei olnud vastuväiteid menetluse lõpetamisele, mistõttu Viru Maakohtu 05.06.2006.a kohtumäärusega lõpetati menetlus OÜ Punapaju suhtes ja tühistati hagi tagamise abinõud. Hageja nõudmisteks kostjate vastu jäid laenulepingust nr 77391 tuleneva kohustuse 197 190,14 krooni mittesissenõutavuse tuvastamine ja 21.12.2000.a täitemenetluses nr 3/2000/13899 toimunud vara enampakkumise kehtetuks tunnistamine.
TAOTLUSED AEGUMISE KOHALDAMISEKS
29.09. veebruaril 2007.a esitas Eesti Vabariik taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja arvamusel TMS § 647 alusel alates 1.märtsist 2001.a tuleb pidada aegumistähtajaks ühte aastat. Aegumistähtaeg lõppes 01. märtsil 2002.a. Kostja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
30.12. veebruaril 2007.a esitatud AS SEB Eesti Ühispank aegumise kohaldamise taotluse kohaselt hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud vähem kui 5.a pärast enampakkumise toimumist. Alates 01.03.2001.a lühendati enampakkumise vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega 1 aastani. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §9 järgi kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Kui TSM § 647 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema enampakkumise toimumisest 21.12.2000.a, siis lühenes see 01.03.2001.a seaduse muutmise jõustumisel 1 aastani, s.o, kuni 01.03.2002.a. Hagi on aegunud.
31.TsÜS §116 kohaselt algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja väitel suri tema seaduslik esindaja Sergei Popov 11.04.2000.a. Lääne-Viru Maakohtu 07.04.2004.a otsusega määrati hagejale likvideerija. Hageja väitel puudusid hagejal selle ajani seaduslikud esindajad, kelle teadmist asjaoludest võiks omistada hagejale. Seega, kui aegumistähtaeg ei saanud hakata kulgema enne likvideerija määramist, oleks põhjendamatu lähtuda kuni 01.03.2001.a kehtinud TSM § 647 sätestatud 5-aastasest aegumistähtajast. Hageja oleks taotlenud tähtaja ennistamist. Kostja palus hagi aegumise tõttu rahuldamata jätta, teha aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsus ja jätta kohtukulud hageja kanda.
32.18. mail 2007.a esitas AS SEB Eesti Ühispank taotluse asjas vastavalt TsMS §449 lg3 lõppotsuse tegemiseks.
KOHTUISTUNG
33.Kohtuistungil esitas hageja esindaja palus aegumise kohaldamise otsustamisel lähtuda kuni 01.03.2001.a kehtinud TSM § 647 sätestatust, sest kohaldamisele kuulub seadus, mis
6 (9)
2-05-22093 enampakkumise ajal kehtis ning aegumistähtaeg hakkab kulgema ajast, millal isik sellest teada sai. Hageja nõustus kostja esindaja taotlusega vaheotsuse tegemiseks.
34.Kostja AS-i SEB Eesti Ühispank esindaja jäi taotluse juurde aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks.
35.Eesti Vabariigi esindaja nõustus kaaskostja vaheotsuse tegemise taotlusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
36.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega hagile ning kostjate taotlustega aegumise kohaldamiseks, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kostjate taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.
37.Hageja ja AS Eesti Ühispank sõlmisid 18.11.1997.a laenulepingu nr 77391, 30.04.1998.a sellele lisakokkulepe nr 1 ja 14.02.2000.a lisakokkulepe nr 2. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja, J. V. ja pank 18.11.1997.a notariaalse pandilepingu Narva mnt 122, Jõhvi asuvate ehitiste ja rajatiste ning J. V.’i nimele registreeritud neljatoalise korteri asukohaga X panga kasuks pantimiseks. 30.04.1998.a sõlmisid hageja ja pank kommertspandilepingu, millega kogu hageja vallasvara panditi panga kasuks.
38.Hageja pole laenulepinguga võetud kohustusi nõutaval viisil täitnud, mistõttu 08.11.2000.a esitas pank Ida-Viru Maakohtu täiteosakonnale avalduse hageja suhtes täitemenetluse algatamiseks laenu põhivõlgnevuse 163 917.13 krooni, intressi 10 791.20 krooni ja viivise 22 481.80 krooni sissenõudmiseks. 10.11.2000.a avas täiteosakond selle kohta täitetoimiku nr 3/200/13899. Hageja vara võõrandati 21.12.2000.a toimunud enampakkumisel OÜ-le Punapaju müügihinnaga 160 000 krooni.
39.Hagiavalduse järgi täitmenetluse käigus ja vara enampakkumisel võõrandamisel täitur on oluliselt rikkunud enampakkumise tingimusi. Nimelt ei teinud täitur koheselt järelpäringuid võlgniku seadusliku esindaja tuvastamiseks, ei saatnud kutset võlgniku seadusliku esindaja elukoha aadressile, ei selgitanud võlgnikule tema õigusi ja kohustusi ning viis enampakkumise läbi ilma võlgniku esindaja juuresolekuta.
40.Kuna kostjad on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks, siis ilma aegumise kohaldamisele hinnangut andmata ei saa kohus poolte vaidlust lahendada. Käesolevas lahendis ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas vara enampakkumisel rikuti võlgniku õigusi või mitte. Täitemenetluses muude hageja õiguste rikkumisele ei pea kohus üldse hinnangut andma, sest nõuet muude õiguste rikkumise tuvastamiseks hageja esitanud ei ole.
41.Täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise alused olid sätestatud kuni 01.01.2006.a kehtinud TMS §647. Enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS §647 redaktsiooni järgi kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Samas antud säte ei anna hagejale käesolevas vaidluses õiguskaitset ega välista kostjate õigust aegumise kohaldamisele.
7 (9)
2-05-22093
42.Õiged ei ole kostjate väited, et kuna alates 01.03.2001.a kehtima hakanud TMS §647 redaktsiooniga lühendati enampakkumise kehtetuks tunnistamise ühe aastani ja hageja ei ole alates 01.03.2001.a ühe aasta jooksul enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitanud, siis hageja nõue aegus 01.03.2002.a. TMS §647 ei tulene, et seda sätet rakendatakse tagasiulatuvalt ka varasemate enampakkumiste suhtes. Sellepärast ainuüksi TMS §647 alusel ei ole võimalik aegumise kohaldamist lahendada.
43.Tulenevalt alates 01.07.2002.a kehtima hakanud TsÜS §149 seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §9 lg2 alusel kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. TMS §647 alates 01.03.2001.a kehtima hakanud redaktsiooni järgi kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TsÜS §149 ja VÕSRK §9 lg2 lähtudes TMS §647 tulenev üheaastane enampakkumise kehtetuks tunnistamise tähtaja kulg algas 01.07.2002.a ja lõppes 01.07.2003.a.
44.Kohus ei nõustu hagiavalduses aset leidnud väitega seadusliku esindaja surma tõttu hagejal esindaja puudumise kohta. See, et 17.10.2005.a kuulutati välja hageja pankrot, ei tähenda, et enne pankrotihalduri nimetamist ei olnud hagejal võimalik seaduslikku esindajat valida. Hagiavalduse järgi suri hageja juhatuse ainuliige S. P. 11.04.2000.a. Hagejal oli nõukogu, kes vastavalt tema põhikirja punktile 38.1 ja ÄS §309 lg1 oli pädev uue juhatuse valima. Kostja AS-i SEB Eesti Ühispank taotluse kohaselt Lääne-Viru Maakohtu 07.04.2004.a kohtuotsusega määrati hagejale likvideerija. Kuigi kostjad pole seda rõhutanud, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja sundlõpetamise ja likvideerija määramise aluseks oli asjaolu, et hageja ei esitanud äriregistrile alates 2001.a majandusaasta aruandeid. Hageja nõukogu ega aktsionär J. V. ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei olnudki hagejal juhatuse liige valitud.
45.Et hageja ei olnud enampakkumise läbiviimisest teadlik, pole tuvastatud. Hageja pole seadusega kehtestatud tähtaja, s.o ühe aasta jooksul alates 01.07.2002.a, enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitanud. Mõjuvaid põhjuse selleks hagejal ei olnud. Taotlust tähtaja ennistamiseks hageja esitanud ei ole. Niisugustel asjaoludel ei saa kohus jätta kostjate taotlused rahuldamata. TsÜS §143 alusel kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel.
46.TsMS §449 lg3 kolmanda lause alusel kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eeltoodu alusel kohus rahuldab kostjate taotlused ja kohaldab aegumist hageja allesjäänud nõuetele kostjate vastu laenulepingust nr 77391 tuleneva kohustuse 197 190.14 krooni mittesissenõutavuse tuvastamise ja 21.12.2000.a täitemenetluses nr 3/2000/13899 toimunud vara enampakkumise kehtetuks tunnistamise suhtes ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohtukulud
8 (9)
2-05-22093
47.Hageja pole hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Koos hagiga esitas hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks nii hagi esitamisel kui ka selle mitterahuldamisel. Kohus on asja menetlenud ilma riigilõivu tasumist nõudmata. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §57 lg2 alusel oli kohtul õigus vabastada isik riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui ka selle rahuldamata jätmisel.
48.Vastavalt TsMS §162 lg1 ja lg2 kohus jätab ülejäänud menetluskulud hageja kanda.
49.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452 lg1, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.