Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 29.10.2002.a. kostjaga lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma. Mobiilsideteenuste lepingu sõlmimisel vormistati kostjale ettemaksuarve. Kostja on teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 18.12.2003.a. on kostja võlgnevus 429 krooni ja 59 senti. Kostja AS Tele2 Eesti nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati kostjale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu kostja võlg hagejale on 429 krooni ja 59 senti ning viivised summas 762 krooni ja 95 senti. Tegutsedes heas usus hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viivist summas 428 krooni 59 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 858 krooni ja 18 senti, määrata hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 770 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 113 lg. 1 ja 271 alusel. II. Asja kohtulik menetlus. Hageja esitas nõude kostja vastu 29.12.2006.a. maksekäsu kiirmenetluses. Kuna kostja esitas vastuväite, jätkus menetlus hagimenetluses. Hagiavaldus on kohtule esitatud 21.03.2007.a. Kohus saatis hagimaterjali kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul. Hagimaterjal tagastati, mistõttu kohus määras kohtuistungi toimumise aja, hoiatas kostjat kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede eest ning palus hagimaterjali ja kohtukutse edastamiseks politsei kaasabi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjusest ei teavitanud, kohtuistungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja esindaja kohtuistungil palub asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. III. Tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt. TsMS § 407 lg. 1 kohaselt tagaseljaotsuse puhul võib hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 200 krooni ja hagi esitamisel vastavalt seadusele täiendavalt tasunud riigilõivu 50 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista summas 250 krooni. Hageja õigusabikulud on käsitletavad TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 1 770 krooni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1, 410, § 415 lg. 1, §-de 441- 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 16. juulil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.