Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2007.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-20852
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi xxx, xxx ja xxx vastu solidaarselt 37 844.10 krooni väljamõistmiseks • Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) • Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos • Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) • Kostja xxx (isikukood xxx; xxx) • Kostja xxx (isikukood xxx) 24. mai 2007.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) esitas hagi xxx, xxx ja xxx vastu solidaarselt 42 933.10 krooni väljamõistmiseks. Menetluse kestel vähendas hageja oma nõuet,
paludes kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 37 844.10 krooni (tl 97). Hageja ei soovinud menetluskulude kostjatelt väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja xxx ja xxx 07.11.1997.a. õppelaenulepingu nr S000029547, millega kostjale anti laenu 53 000 krooni. Õppelaen kanti laenusaaja kontole üle 5 osas. Kostja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Laenulepingu täitmist tagati 07.11.1997.a. kostjate xxx ja xxx sõlmitud käenduslepingutega. Kostja xxx eksmatrikuleeriti Eesti-Ameerika Ärikolledžist, mistõttu tekkis tal kohustus haridusseaduse (edaspidi HaS) § 364 kohaselt laenusumma pangale tagasi maksta. Kuna kostjad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank HaS § 362 lg 1 alusel hagejalt riigitagatise rakendamist 38 073.43 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu võlgnetava summa. Hagejal on tagasinõudeõigus kostjate suhtes Has § 362 lg 2 järgi. Kostjad ei ole vaatamata hageja nõudele oma kohustusi täitnud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 37 844.10 krooni. Kostjad on hagejale hüvitanud intressinõude.
Kostja xxx kohtuistungil hageja nõudele vastu ei vaielnud. Kostja selgitas, et ta kasvab xxx tütart ning põhivõlgnik lubas ise kõik ära maksta. Kostja xxx kohtuistungile ei ilmunud, kui on oma kohtule ja hagejale saadetud vastustes ja teadetes hagi õigeks võtnud (tl 63-73, 124-132). Kostja on teatanud, et tal on võimalik tasuda hagejale 500 krooni kuus ning seda ta ka teeb. Kostja palus koostada uus maksegraafik. xxx kohtuistungile ei ilmunud ning ei ole kohtule vastanud. Kostjale on kohtuistungi toimumise ajast teavitatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjat on hoiatatud, et ilmumata jätmisel on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega või lahendada asi kostja kohalolekuta.
Kohus leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: • xxx sõlmis 07.11.1997.a. AS-iga Hoiupank õppelaenulepingu ja 28.09.1998.a. selle täienduse (tl 6-7). • xxx ja xxx on sõlminud käenduslepingud õppelaenu tagamiseks (9-10). • xxx eksmatrikuleeriti (tl 11), mistõttu tekkis kostjal laenu tagasimaksmise kohustus. • Hageja on pangale kogu võlgnetava laenusumma tasunud (tl 14). • Kostjad ei ole oma kohustust hageja ees põhivõlgnevuse osas täitnud. Õppelaenu andmist ning selle tagasimaksmist reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus (edaspidi ÕÕS, jõustunud 01.09.2003). ÕÕS § 30 kohaselt isikud, kes on nimetatud seaduse jõustumise ajaks sõlminud õppelaenulepingu riigi tagatud õppelaenu saamiseks vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele, saavad õppelaenu ja maksavad selle tagasi enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel ja korras ning õppelaenulepinguga kehtestatud tingimustel ja korras kuni kogu laenusumma tagastamiseni. Seega kuulub pooltevahelisele suhtele kohaldamisele haridusseadus. HaS § 362 lg 2 kohaselt kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kuna poolte vahe ei ole vaidlust selles, et riik on täitnud kostja xxx kohustuse krediidiasutuse ees summas 37 844.10 krooni ning kostja ei ole nimetatud summat riigile tagasi maksnud, tuleb xxx Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 37 844.10 krooni.
Kohus selgitab vastuseks kostja taotlusele uue maksegraafiku koostamiseks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Maksegraafik on võimalik koostada ka kohtuotsust täitva kohtutäituri vahendusel. Käenduslepingu sõlmimist reguleerib hetkel võlaõigusseadus. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 12 lg 2 kuulub käesoleval juhul kohaldamisele kuni 1. juulini 2002.a kehtinud tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 207 lg 1 sätestab, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendajad on käenduslepingus kokku leppinud, et vastutavad kõikide nõuete osas, mis tulenevad panga ja võlgniku vahel sõlmitud õppelaenu lepingust ja kõigis tulevikus sõlmitavatest õppelaenu lepingu lisadest (tl 9-10). Seega vastutavad käendajad lepingu täitmata jätmise eest samamoodi kui võlgnik. Tuginedes eeltoodule kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele põhivõlg 37 884.10 krooni hageja kasuks. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a.) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kostjatelt igaühelt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 193 krooni riigituludesse.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.