Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

15.08.2006.a kohtumäärusega rahuldati A T’i riigi õigusabi taotlus ning anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaadi vanemabi Maksim Greinoman. 22.05.2007.a saabus Harju Maakohtusse A T’i hagi osaühingu (OÜ) V ja A T’i vastu, milles palutakse tuvastada, et A T ei ole ega ole kunagi olnud OÜ V juhatuse liige ning tuvastada OÜ V suhtes kohustus esitada avaldus A T’i kohta käiva juhatuse liikme kande kustutamiseks. Veel palutakse välja mõista A T’ilt kahjuhüvitisena 1813 krooni, millele lisandub viivis alates kulutuse kandmisest 09.03.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses taotles hageja kohtult hagi hinna määramist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1 alusel ja menetlusabi andmist. Hageja esindaja märkis, et äriregistri ebaõige kande ebaõigsuse tuvastamise ja selle kustutamise kohustuse tuvastamise hagi hind ei nähtu seadusest. Harju Maakohtu 15.08.2006.a kohtumäärusega on tuvastatud hageja raske majanduslik seisund, mis ei võimalda tal osaleda kohtumenetluses oma vahenditega. Hageja esindaja leidis, et hagejat äriühingu juhatuse liikmena pidamisest tulenevate potentsiaalsete kohustuste ja õigusriskide tõttu omab asi hageja jaoks suurt tähendust. TsMS § 185 lg 1 kohaselt teatas hageja esindaja, et hageja soovib menetlusabi käesolevas menetluses. Hageja esindaja oli seisukohal, et kuna hageja on töövõimetuspensionär, kes viibib toetatud elamise ja töötamise toetamisega erihooldusteenusel, siis on tema poolt majandusliku seisundi teatise vormistamise komplitseeritud. Hageja esindaja palus rakendada TsMS § 185 lg-s 3 antud võimalust ja lahendada taotlus ilma teatiseta. Veel märkis hageja esindaja, et antud asjas tasumisele kuuluva riigilõivu tasumine käib hagejale üle jõu. TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi palus hageja esindaja vabastada hageja riigilõivu tasumisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab kohus tsiviilasja hinna, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Hageja on esitanud hagi äriregistri ebaõige kande ebaõigsuse tuvastamise ja selle kustutamise kohustuse tuvastamise ning kahju summas 1813 krooni hüvitamise nõudes. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 esimese lause kohaselt hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue sama sätte teise lause kohaselt mittevaraliseks. Sellisel juhul määratakse hagihind kindlaks TsMS § 132 kohaselt. Seega äriregistri ebaõige kande ebaõigsuse tuvastamise ja selle kustutamise kohustuse tuvastamise nõude hagihind on 15 000 krooni. Hagejal tuleks tasuda riigilõivu juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-st 1, mille kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 järgi tsiviilasja hinnaga kuni 15 000 krooni tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni.

2-07-19578 TsMS § 124 lg 1 alusel määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palub kostjalt A T välja mõista kahjuhüvitisena 1813 krooni. Seega hagejal tuleks tasuda riigilõivu juhindudes RLS § 56 lg-st 1, mille kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 järgi tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni tuleb tasuda riigilõivu 250 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb hagejal tasuda riigilõivu kokku 1250 krooni. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-le 1 võib kohus menetlusosalise taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena; 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas; 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele. TsMS § 185 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus menetlusabi andmise otsustada teatiseta, kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada. Kuna hageja on töövõimetuspensionär, kes viibib toetatud elamise ja töötamise toetamisega erihooldusel, siis on tema poolt majandusliku seisundi teatise vormistamine komplitseeritud. Tulenevalt TsMS § 186 lg-st 1 taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud majandusliku seisundi teatist, lähtub kohus menetlusabi andmise otsustamisel 15.08.2006.a kohtumäärusest, millega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks ning anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määrusest nähtub, et hageja on töövõimetuspensionär, ta viibib toetatud elamise ja töötamise toetamisega erihooldusteenusel SA K. Hageja pensioni ja toetuste suurus on 2385 krooni, säästud ning registritesse kantav vara puudub. Kuna antud asjas tasumisele kuuluva riigilõivu tasumine käib hagejale üle jõu, leiab kohus, et esinevad TsMS §-s 181 sätestatud alused hagejale riigipoolse menetlusabi andmiseks. Hageja tuleb vabastada hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1250 krooni tasumisest täielikult. Kohus juhib tähelepanu TsMS § 189 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt võib kohus tühistada menetlusabi andmise, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid; menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud; menetlusabi saaja ei ole kohtu

määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud; menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid. Menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.