Kohus
Viru Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
07.juuni 2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia
Tsiviilasja number
2-07-18587
Tsiviilasi
Ü V i hagi A E ’i vastu üürivõlgnevuse 7 000 krooni ja viiviste 2 923 krooni ja 20 senti nõudes.
Menetlusosalised
Eelmenetluses
HAGEJA: Ü V , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel M M (isikukood xxxx, asukoht Tallinna tn. 21, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa). KOSTJA: A E , isikukood xxxx, elukoht xxxx 07.06.2007.a.
hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.
Sirja Tooming
Välja mõista A E ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Ü V ’i (isiku (isikukood isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 9 923 (üheksa tuhat üheksasada kakskümmend kolm) kolm) kroon krooni oni ja 20 senti. Jätta kohtukulud kohtukulud kostja kanda ja mõista A E ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) välja 750 (seitsesada viiskümmend) krooni Ü V ’i (isiku (isikukood isikukood xxxx) xxxx) kasuks ja kohtukulu katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.12.2003.a. eluruumi üürilepingu, mille kohaselt kostja kohustus iga kuu 10-ndaks kuupäevaks tasuma hagejale 1 500 krooni üüritasu ja kommunaalteenuste eest. Üürileping lõppes 25.05.2006.a. ning kostja üürivõlgnevus oli siis 15 000 krooni. 19.09.2006.a. tasus kostja hagejale 8 000 krooni, kuid ülejäänud 7 000 krooni on hageja meeldetuletustest hoolimata tasumata. Vastavalt üürilepingu p.-le 4.5 kohustus kostja tasuma viivist 0,18% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt VÕS §-le 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud, kuid kostja mitte. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 lg. 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest ja lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist ja intressi alates 19.09.2006.a. 232 päeva eest summas 2 923 krooni ja 20 senti. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 100, 101, 113 lg. 1, 271, 292 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevaheline üürileping, ülesütlemisteade, täpsustus üürilepingu lõpetamiseks, pangakonto väljavõte, hetkeolukorra kirjeldus, allkiri võlgnevuse tunnistamise kohta, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 14.05.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.05.2007.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Vastamise tähtaeg möödus 04.06.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb üürilepingust. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle
täitmist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna nii võlgnevuse kui viivise nõudes. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid pole nõutud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76, 100, 101, 113, 271 sätteid ning juhindus TsMS § 138, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 12. juulil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.