Muud › Muud hagiasjad

ja kostjale ning

jõustumisel saata

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu menetluses Põlva kohtumajas on E. K. hagi H. H. vastu 7870 krooni nõudes. Alates 2006.a. detsembrist asusid pooled kohtu vahendusel kompromissiläbirääkimistesse, mille tulemusena esitati 14.03.2007.a. kohtule poolte allkirjastatud kompromiss ( tl 65-66) ühes taotlusega see kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada ( hageja esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud 05.03.2007.a. – tl 46 ja kostja poolt 12.03.2007.a.). Pooled saavutasid kompromissi järgmistel tingimustel: 1) H. H. kohustus tasuma E. K. 5500 krooni hiljemalt 15.04.2007.a.; 2) Kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates puuduvad pooltel ja teistel A. T. lähedastel teineteise vastu käesolevast hagimenetlusest ja hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad mistahes muud nõuded peale kompromissi punktis 1 sätestatud hageja nõuet kostja vastu; 3) H. H. kannab E. K. menetluskuludest hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 s.o. 275 krooni. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda; 4) Kompromissi punktis 1 sätestatud kohustuse täitmisega viivitamisel on E. K. õigus nõuda H. H. viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest; 5) Kompromiss jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisega. Kuna kohtul tekkisid kahtlused kompromissi kinnitamise võimalikkuse osas selle punkti 2 deklaratiivsuse ja täitmise võimatuse tõttu, teavitas kohus sellest oma 27.03.2007.a. kirjaga (tl 67-68) pooli ja palus teha kompromissi kohta täpsustusi. Hageja esindaja teatas 03.04.2007.a. kohtule ( tl 70) , et kompromissi punktis 2 toodu on deklaratiivne ja hageja seisukohalt võib kohus sellise tingimusega kompromissi kinnitada kui ka selle tingimuse hoopis välja jätta. Kostja teatas 10.04. 2007.a. kohtule ( tl 71), et olukord on tema jaoks muutunud keeruliseks ja ta vajab kokkuleppe lahendamiseks õigusalast nõustamist ja ning lisaaega. 23.04.2007.a. esitas kostja kohtule maksekorralduse koopia ( tl 72-73), millest nähtuvalt tasus kostja 19.04.2007.a. hagejale kompromissi täitmiseks 5500 krooni. 24.04.2007.a. on kostja hagejale üle kandnud ka menetluskulu 275 krooni ( maksekorraldus tl 85). 27.04.2007.a. esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise avalduse ( tl 74) , milles on märgitud, et kuna kostja on enamuse hagis nõutud summast tasunud, peab hageja otstarbekaks hagist loobuda. Ühtlasi on hageja palunud TsMS § 168 lg 5 ja § 163 lg 1 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud võrdeliselt nõude rahuldatud osaga. Hageja menetluskuludeks on 4219 krooni ( so 550 krooni riigilõivu ja 3669,80 krooni õigusabikulusid), millest hageja palub kostjalt välja mõista 2949 krooni. Viru Maakohtu 18.05.2006.a.määruse kohaselt ( tl 5-6) on E. K. riigi õigusabi antud kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Tartu Maakohtu 30.04.2007.a. määrusega ( tl 77-79) on hagejale osutatud riigi õigusabi tasuks määratud 3669,80 krooni. Maksekorraldusest ( tl 7) nähtuvalt on hagi esitamisel E.Kõlli tasunud 15.09.2006.a. riigilõivu 550 krooni. 18.05.2007.a. teatas kostja kohtule vastuseks hagist loobumise avaldusele ( tl 82-83), et ei pea hageja menetluskulude kandmist enda poolt põhjendatuks. Hageja oli ette valmistanud kompromissi, mille kohaselt pooled pidid kandma menetluskulud ise v.a. pool riigilõivust. 2 (5)

Kostja täitis kompromissi. Kuna hagist loobumine toimus peale kompromissi allakirjutamist, ei saa see muuta kehtetuks poolte tahet menetluskulude kandmise osas. Määruse põhjendused Poolte poolt on esitatud kaks menetlusdokumenti, millest kumbki võib tulenevalt TsMS §dest 428 lg 1 p 3 ja 4 olla menetluse lõpetamise alus ( poolte kompromiss ja hageja hagist loobumise avaldus). Kuna neist esimesena esitatud kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise osas ei ole kohus senini seisukohta võtnud, tuleb kohtu hinnangul seda siiski teha olenemata asjaolust, et vahepeal on hageja esitanud ka hagist loobumise avalduse. Samas tuleb kohtu arvates viimast hageja tahteavaldust arvestada ka kompromissi kinnitamise võimalikkuse hindamisel. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi pole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte kompromiss tuleb jätta kinnitamata. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kompromissi selle punkti 2 osas pole võimalik täita. Kompromissi punktis 2 on pooled kokku leppinud, et peale kompromissi jõustumist puuduvad peale poolte endi ka teistel A. T. lähedastel hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad mistahes muud nõuded kostja vastu. Kohtu hinnangul sellisel poolte kokkuleppel puuduvad sisuliselt õiguslikud tagajärjed. Pole konkretiseeritud isikuid, keda pooled on silmas pidanud, samuti puuduvad poolte poolt silmas peetud isikute kinnitused, et nad on käesoleva kompromissi alusel mingi kohustuse endale võtnud. Kohtumenetluses mitteosalenud isiku kohustus seisneb käesoleval juhul mitte esitada kostja vastu hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid. Sellise nõude esitamisel korral saaks võib-olla kõne alla tulla TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine. Samas on TsMS §-s 371 lg 1 punktis 4 silmas peetud lahendeid samade poolte vahel. Kui nõude esitab tulevikus mõni teine isik, poleks tegemist enam vaidlusega samade poolte vahel. Seega kompromissi punktis 2 toodud poolte kokkulepe A.Tabo lähedaste kohta on tegelikult mittetäidetav. Peale selle takistab kompromissi kinnitamist kohtu arvates asjaolu, et käesolevaks ajaks möödunud kompromissi punktis 1 märgitud tähtaeg 15.04.2007.a., milliseks pidi kostja hagejale 5500 krooni tasuma. Kostja tasus nimetatud summa tegelikult 19.04.2007.a. Kohtu hinnangul ei saa tagasiulatuvalt teha kostjale kohustust tasuda summa 15.04.2007.a. ja tasumisega viivitamise korral maksta kompromissi punktis 4 nimetatud viivist. Peale selle takistab kompromissi kinnitamist kohtu arvates ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on hageja kompromissist sisuliselt loobunud, sest on esitanud hoopis hagist loobumise avalduse. Kohtu arvates ei olnud hagejal selleks takistusi, sest kompromiss oli kohtu poolt veel kinnitamata. Kohus ei nõustu kostja 10.04.2007.a. kirjas avaldatud etteheitega, et kompromissi esitatud kujul hageja ja kohus algul pidasid sobivaks ja hiljem mitte. Poolte varasemast kohtu vahendusel peetud kirjavahetusest nähtub, et punktis kaks kirjeldatud tingimuse lisasid pooled kompromissi kostja enda tungival soovil. Seega pidi kostja ka ise hindama sellise kompromissitingimuse lubatavust. Sellega, et kohus hageja esindaja poolt allkirjastatud kompromissi projekti kostjale allakirjutamiseks edastas, ei avaldanud kohus küll mingit omapoolset heakskiitu veel sõlmimata kompromissile. Kohus asus kompromissi kinnitamise võimalikkust hindama peale selle sõlmimist poolte poolt ja selgitas tekkinud probleeme pooltele oma 27.03.2007.a. kirjas. Kohtu kohustus on veenduda ( eriti juhul, kui

3 (5)

menetlusosalist ei esinda advokaat), et pool on kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadlik. Kostja 10.04.2007.a. kirjast selgus, et ka kostjal endal olid kompromissiga seoses tekkinud arusaamatused ja ta soovis nende lahendamiseks täiendavat aega ning kasutada õigusabi. Kohus selle võimaluse ka kostjale andis ega rutanud kompromissi osas seisukoha võtmisega. Seoses kompromissi kinnitamata jätmisega menetlus TsMS § 430 lg 5 kohaselt jätkub. Kuna hageja on esitanud ka hagist loobumise avalduse, on kohtu hinnangul otstarbekas lahendada käesoleva määrusega ühtlasi ka menetluse lõpetamise küsimus hagist loobumise tõttu. Kohus leiab, et hagist loobumises ei ole midagi seadusevastast ja selle võib vastu võtta. Seoses hageja hagist loobumisega kuulub menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetamisele. Hageja nõuab kostjalt oma menetluskuludest osa väljamõistmist. Nagu kohus juba eespool on kindlaks teinud, on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 krooni ja hagejale antud riigi õigusabi tasu 3669,80 krooni. TsMS §-s 168 lg 3 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Kuna hageja käesolevas asjas on hagist loobunud seetõttu, et kostja on on osaliselt tema nõude rahuldanud, on hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks iseenesest kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 3. Samas ei tulene kohtu arvates TsMS §-st 168 lg 3 kohtu kohustust kostjalt hageja kasuks igal juhul menetluskulud välja mõista, sest seadusandja on on sõnastanud teksti selliselt, mille kohaselt kohus võib menetluskulud välja mõista. Järelikult võib kohus teatud juhtudel jätta need ka välja mõistmata. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et menetluskulude jaotamisel võib analoogia alusel kohaldada neid TsMS sätteid, mis reguleerivad menetluskulude jaotamist kohtuotsuse tegemisel. Üheks võimaluseks TsMS § 163 lg 1 kohaselt on tõesti jaotada menetluskulud võrdseliselt hagi rahuldatud osaga, nagu on taotlenud käesolevas asjas hageja. Samas on kohtu arvates tähelepanuvääriv see kostja seisukoht, et kohtumenetluse käigus avaldas hageja mitmes kohtule esitatud dokumendis tahet jätta peale riigilõivu muud menetluskulud poolte endi kanda ja sellisest hageja tahtest oleks käesoleval juhul õigem lähtuda. Hageja on tõepoolest mitmes erinevas kompromissiettepanekus ( tl-d 22-23, 31-32, 65-66) avaldanud soovi, et kostja kanda jääb pool riigilõivust ja ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Selliste avalduste tegemise hetkel pidi hagejale olema teada asjaolu, et tema menetluskuluks on ka riigi õigusabi tasu, sest hagejale oli antud riigi õigusabi selle hüvitamise kohustusega. Seega hageja oli pikka aega valmis kandma oma õigusabi kulud ise. Üksnes kompromissi ühe punkti ebaõnnestunud sõnastus tõi kaasa ebamäärase olukorra, kus kohtul jäi vahetult peale kompromissi esitamist see kinnitamata, kostja asus veel kinnitamata kompromissi täitma ja tasus osa hageja nõudest ära ning hageja loobus hagist. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja loobus hagist siis, kui kostja oli sisuliselt kompromissi täitnud, rahuldades hageja nõuded ulatuses, milles pooled olid kompromissis kokku leppinud ( nii põhinõude kui menetluskulude osas). Kostja asudes 19.04.2007.a. kompromissi täitma ei teadnud, et hageja kavatseb edaspidi hagist loobuda. Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras õiglane välja mõista kostjalt hageja menetluskulusid võrdeliselt rahuldatud nõude ulatusega, vaid kohus peab põhjendatuks teatud osa poolte menetluskuludest jätta poolte enda kanda sh hageja menetluskuludest tema esindajakulu ( riigi õigusabi tasu näol) jätta hageja enda kanda. TsMS

4 (5)

§ 163 lg 1 lubab ka hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 lubab kohtul isegi hagi täieliku rahuldamise puhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks poole suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole so 275 krooni hagejale hüvitamisele ei ole kostja sisuliselt vastu vaielnud. Kostja on kohtule esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta 24.04.2007.a. 275 krooni hagejale menetluskulude katteks ära tasunud. Seega, jättes küll hageja kantud riigilõivust poole so 275 krooni kostja kanda, puudub kohtul vajadus seda käesoleva määrusega hageja kasuks välja mõista, kuna summa on juba tasutud. Kohtu hinnangul puudub hagejal igasugune vajadus kostjalt nõuda hagi esitamisel tasutud riigilõivust rohkem kui poole hüvitamist. TsMS § 150 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt pool riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Seega on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel võimalik poole riigilõivu tagastamist nõuda riigilt, esitades selleks TsMS §-s 150 lg 5 ettenähtud tähtaja jooksul kohtule vastava avalduse. Hagejale oli riigi õigusabi antud kohustusega täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulusid kannab vastaspool. Kuna kohus riigi õigusabi tasu kostjalt välja ei mõista, tuleb see hüvitada hagejal endal Viru Maakohtu 18.05.2006.a. määrusega ettenähtud korras ja tähtajal so osamaksetena kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.

Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.