Ts.asi 2-07-17247/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg määruse tegemise aeg 5. juuni 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi, hagita menetlus Eesti Vabariigi tunnistamises avaldus AS T otsuse kehtetuks
(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku
kohtuistung 1.juuni 2007 avaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, asub XXX puudutatud isikud AS T (pankrotis), reg. XXXX, asub XXX, pankrotihaldur LM AS T (pankrotis) pankrotitoimkonna esindaja, pankrotitoimkonna esimees, TV asjaolud Harju Maakohtu 4.aprilli 2007 otsusega 2-06-38813 kuulutati välja AS TKE (pankrotis) pankrot. Võlgniku aktsionärideks on OÜ D ning OÜ W . Kummalegi äriühingule kuulub 1⁄2 osa võlgniku aktsiakapitalist. 20.aprillil 2007 toimus AS T (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajad otsustasid muu hulgas neljaliikmelise pankrotitoimkonna moodustamise ja toimkonna liikmete valimise. Toimkonna liikmeteks valiti T.V , L.S , A.M ja L.J. avaldaja nõue Avaldaja esitas 30.aprillil 2007 harju maakohtule avalduse, milles palub - lugeda LJ võlgniku lähikondseks ja - tunnistada AS T (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku
otsus
pankrotitoimkonna liikmete valimise osas kehtetuks. Avaldaja väidab, et võlgniku pankrotitoimkond valiti neljaliikmeline. Toimkonna liikmete valimise otsus ei ole kooskõlas seadusega ning sellega on rikutud võlausaldajate huve. Avaldaja väidab, et võlausaldajate üldkoosolekul omab ülekaaluka häälte enamuse OÜ L, kelle esindajaks oli LJ. Ka pankrotitoimkonna liikmeks valiti LJ, kes on võlgniku lähikondne; tema valimisel pankrotitoimkonda on rikutud pankrotiseaduse §-s 74 lg. 3 sätestatut. Võlgniku aktsionäri, OÜ D juhatus on üheliikmeline; juhatajaks on 20.jaanuarist 2004 LJ. Seega valiti võlgniku pankrotitoimkonda võlgniku aktsionäri seadusjärgne esindaja. puudutatud isikute seisukoht Pankrotitoimkonna esimees peab avaldust põhjendamatuks. Puudutatud isik tõi esile järgnevad menetluslikud ja sisulised väited: - Eesti Vabariigi nimelt kohtule avalduse esitanud isiku volitus on tõendamata; - kohus pidanuks Eesti Vabariigi avalduse läbi vaatama hagimenetluses, kuna tegemist on pankrotimenetluses erinevate võlausaldajate ja/või võlgniku huvide konfliktil põhineva õigusliku vaidlusega; - kohtule esitatud hagi oli suunatud pankrotihalduri vastu; kohus on menetluse liiki omal valikul muutnud ning tekitanud sellega pankrotitoimkonnale põhjendamatult täiendavaid kohustusi; - avaldus on vastuoluline; avaldaja möönab, et toimkonda valitud LJi puhul ei esine ühtegi tunnust, mille alusel saaks teda lugeda võlgniku lähikondseks; samas taotleb väidetava lähikondsuse tunnustamist. On õige, et LJ on võlgnikuga seotud viimase suuraktsionäri OÜ D ja menetlusega seotud OÜ L kaudu, kuid kõik seotud isikud ei ole käsitatavad võlgniku lähikondsetena. Pankrotihaldur väidab, et OÜ L omab võlausaldajana pankrotimenetluses suure häälte enamuse. Võlausaldajat esindab LJ. Ka juhul, kui kohus avalduse rahuldab, jääb nimetatule võimalus häälte enamusele tuginedes nimetada toimkond endale meelepärane isik. Haldur seadis kahtluse alla võlausaldajate poolt kogu koosseisuna valitud pankrotitoimkonnas ühe liikme osas otsuse kehtetuks tunnistamise võimalikkuse. kohtu hinnang Pankrotiseaduse § 83 lg. 1 järgi võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Eesti Vabariik on AST (pankrotis) võlausaldaja ja omab seega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õigust. Eesti Vabariigi (maksu- ja tolliameti kaudu) nimelt on avaldusele alla kirjutanud RP.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 220 esindab menetluses osalevat Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Eesti Vabariik osaleb võlgniku pankrotimenetluses seoses maksuvõlgade sissenõudmisega; maksude kogumisega seonduvad õigussuhted kuuluvad rahandusministri valitsemisalasse. Rahandusministri 3.märtsi 2004 käskkirjaga nr. 105 on rahandusminister volitanud Maksu- ja Tolliameti peadirektor, AR esindama Eesti Vabariiki edasivolitamise õigusega maksuhalduri pädevuses maksuvõlgade sissenõudmisel, s.h. kohtus tsiviilasjade menetlemisel. Maksu- ja tolliameti 1.juuli 2005 käskkirjaga nr. 270-P on Maksu- ja tolliameti peadirektor, AR, andnud piirkondlikele maksu- ja tollikeskuste juhatajatele üldvolituse esindada Eesti Vabariiki muu hulgas maksuhaldurina maksuvõlgade sissenõudmisel tsiviilasjades. Maksu- ja tolliameti 30.juuni 2005 käskkirjaga nr. 3349-k on Maksu- ja tolliameti peadirektor, AR nimetanud RP Põhja Maksu- ja tollikeskuse juhataja ametikohale kohusetäitjana alates 1.juulist 2005. Eelnevast tuleneb, et avalduse on Eesti Vabariigi nimelt esitanud volitatud isik ning pankrotitoimkonna esimehe tõstatatud kahtlused ei leidnud kinnitust.
Kohus ei nõustu pankrotitoimkonna esimehe väidetega selles, et kohus ei saa esitatud avaldust menetleda hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 alusel vaatab kohus hagita menetluses läbi seaduses hagita asjadena nimetatud asju ning teisi asju, mida ei saa menetleda hagimenetluses. Pankrotiseaduse § 2 järgi on pankrotimenetluse eesmärk võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras. Eelnevast tuleneb, et pankrotimenetlus on kaetud avaliku huviga; menetluses tasakaalustatakse ja kaitstakse kõigi pankrotimenetlusega puutumust omavate isikute huve. Pankrotimenetluse kaetus avaliku huviga tuleneb ka pankrotiseaduse §-st 3 lg. 3, mille kohaselt peab pankrotiasja menetlev omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. TsMS § 477 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses vaatab kohus läbi asju, milles esineb ülekaalukas avalik huvi. Avaliku huvi kaitseks peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (§ 5 lg. 3; § 477 lg. 5); kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (§ 477 lg. 4). Menetlusosalisel on õigus oma seisukoht kohtu määratud ajaks esitada ning osaleda kohtu määratud ajal
kohtuistungil, kuid tema puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist (§ 477 lg. 3). Pankrotiseaduse § 83 lg. 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitada kohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest; lg. 4 järgi vaatab kohus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohus teatab kohtuistungist haldurile, nõude esitanud isikule ja üldkoosoleku esindajale (pankrotitoimkonna esimehele). Eelosundatud pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted on omavahel kooskõlas ning menetluse põhimõtetes kattuvad. Erinevalt eeltoodust määravad TsMS § 4 lg. 2 ja § 5 lg. 1 ja 2 alusel hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise; kohus on seotud poolte esile toodud asjaolude ja tõenditega. Seega pole võlausaldajate üldkoosoleku vaidlustamine hagimenetluses kooskõlas pankrotiseaduse mõtte ja sätetega. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga selles, et kohtul puudub õigus menetleda hagina esitatud avaldust hagita menetluses. Kohus valib menetluse liigi sõltuvalt kohtule esitatud avalduse sisust ja vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. Seadusest ei tulene kohtu kohustust keelduda üksnes formaalsetel põhjendustel avalduse menetlusse võtmisest.
Menetlusosalistel puudub vaidlus selles, et LJ osaleb menetluses samaaegselt suurima võlausaldaja, OÜ L ja võlgniku aktsionäri, OÜ D esindaja ning osanikuna. Sellekohane informatsioon kajastub ka äriregistris. Avaldaja väidab, et L.J tuleb lugeda võlgniku lähikondseks; pankrotitoimkonna esindaja väidab, et igasugune seotus võlgnikuga pole hinnatav lähikondsusena. Kohus leiab, et lähikondseks lugemise hindamisel tuleb lähtuda majanduslike huvide suunitlusest ja võimalusest (subjektiivsest vabadusest) kaalutleda valikutes vastuoluliste huvide surveta. Äriühingust pankrotivõlgnik on pankrotisituatsiooni kujunemisega kahjustanud nii äriühingu kapitali omanike kui ka äriühingu võlausaldajate huve. Pankrotitoimkonna tegevuse eesmärgiks on pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huvide kaitsmine. Pankrotiseaduse § 73 järgi valvab toimkond halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ja finantsolukorda. Pankrotiseaduse § 74 järgi ei või pankrotitoimkonda kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne ega selle pankrotimenetluse haldur. Eelnevast tuleneb pankrotiseaduse mõte selles, et võlausaldajate ja võlgniku, s.h. ka võlgniku kapitali omanike vastandlike huvide tasakaalustatud kaitsmine on võimalik üksnes olukorras, kus võlgniku ja võlausaldajate huve ei esinda ühise varalise (olulise majandusliku) huviga isikud, samuti isikud, kellel on võimalus menetluse käiku erinevate otsustuste tegemisega mõjutada. Pankrotiseaduse § 117 lg. 2 järgi on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku lähikondsed:
1) juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; 3) juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga 4) äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; 5) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 6) punktides 1-4 nimetatud isikute lähikondsed (§ 117 lg. 1). Pankrotiseaduse § 117 lg. 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka seaduses nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kohus nõustub avaldajaga selles, et juriidilise isiku tahe ja teovõime väljendub tema organite kaudu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 1 järgi on eraõigusliku juriidilise isiku organiteks üldkoosolek ja juhatus; lg. 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega tuleb L.J tegevus OÜ D Juhatuse liikmena lugeda võlgniku aktsionäri, OÜ D tegevuseks ja tegevus OÜ L juhatuse liikmena lugeda võlgniku võlausaldaja, OÜ L tegevuseks. TsÜS § 35 järgi peab juriidilise isiku juhtorgani liige oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne. Äriühingu pankroti väljakuulutamisega ei lõpe võlgniku organite, s.o. üldkoosoleku ja juhatuse tegevus; võlgniku organite pädevus on üksnes piiratud pankrotiseadusest tulenevate kitsendustega. Seega lasub L.J võlgniku aktsionäri esindajana kohustus teha võlgniku huve arvestades otsustusi seaduses ettenähtud pädevuses. Võlgniku aktsionäri juhtorgani liige peab täitma lojaalsus- ja hoolsuskohustust juhitava äriühingu suhtes. Ka on võlgniku kapitali omaniku majanduslik huvi pankrotimenetluses selgelt riivatud ja vastuolus võlausaldajate huvidega. Eelneva alusel leiab kohus, et võlgniku aktsionäri aktsiakapitali omanik ja juhtorgani liige tuleb lugeda võlgniku lähikondseks ning tema suhtes tuleb rakendada pankrotitoimkonnas osalemise keeldu. Pankrotiseaduse § 74 lg. 6 mõtte kohaselt saab pankrotitoimkonna liikmeskonnas teha muudatusi. Seega saab kohus tunnistada seadusvastaseks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse üksnes vaidlusaluse liikme valimise osas. Toimkonnad ühe liikme asendamine või toimkonna koosseisus muudatuste tegemine on pankrotiseaduse § 77 p. 1 alusel võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg. 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 4 lg. 2; 5 lg. 1 ja 2; 172 lg. 1; 220; 475 lg. 1 p. 17; 476-479; TsÜS §-st 31; 35 ja pankrotiseaduse §-st 2; 3 lg. 3; 73; 74; 77 p. 1; 83 lg. 1; 117 lg. 1-3 kohus
m ä ä r a s: avaldus rahuldada. Lugeda LJ OÜT (pankrotis) lähikondseks. Tunnistada OÜT (pankrotis) võlausaldajate 20.aprilli 2007 üldkoosoleku otsus LJ’i pankrotitoimkonda valimise osas kehtetuks. Määrusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtule Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.