Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile, p.3 Tugiteenuste Keskusele.

täitmiseks Riigi

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik 2

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik A.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 5.02.2025.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul esimesed makseraskused seoses korteri kommunaalmaksudega, samuti on võlgnik võtnud laenu igapäevakulude kandmiseks. Hetkel on võlgnik töötu ja ei saa tööl käia tervislikel põhustel. Võlgnik on abielus ja tal on üheksa last, kellest 4 on alaealised. Võlgnikule kuulub ühisomandina surnud abikaasaga korteriomand xxxxxxx vallasxxxxxxx külas, kus pole aastaid elatud, kuid mille eest on kommunaalmaksed tasumata. Võlgniku sissetulekud on erinevad toetused, riiklik peretoetus 910 eurot, töövõimetoetus 637 eurot (kuni märts 2025), töötukindlustushüvitis 370 eurot (kuni aprill 2025), toitjakaotuspension 636 eurot, kokku 2553 eurot. Võlgniku viimane töökoht oli xxxxxxxxxxxx OÜ-s, töösuhe lõppes oktoobris 2024.a. Võlgniku kohustused, erinevate võlausaldajate ees on vähemalt 13 370,14 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused. Kohus kuulas võlgniku ära 12.02.2025 kohtuistungil. Kohus määrusega 17.02.2025 võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Peep Lillemäe. Usaldusisik esitas 18.03.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Sellest nähtub, et võlgniku ja tema surnud abikaasa AxxxxxPxxxx ühisomandis on korteriomand (kinnistu registriosa number 1378536) asukohaga xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxküla, xxxx vald, xxxxxxmaakond. Muu registrisse kantav vara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud, mille väärtus hetkeseisuga 5436,61 eurot. Võlgniku sissetulekud on riiklik peretoetus 910 eurot, töövõimetoetus 637 eurot, töötukindlustushüvitis (kuni aprill 2025) ja toitjakaotuspension kolmele lapsele 636 eurot. Võlgniku arvelduskonto asub SEB Pangas, selle jääk 13.03.2025.a seisuga 0,31 eurot. Usaldusisik on teinud kindlaks võlgniku kohustusi 11 919,21 euro väärtuses, mille kõigi kohta on olemas kohtulahendid. Võlgniku (pere) igakuised väljaminekud on 2516 eurot. Usaldusisiku hinnang on, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema kohustused ületavad tema sissetulekuid ja vara väärtust. Võlgnikul on ühisomandis 2012.aastal surnud abikaasaga väga halvas olukorras olev korter, kus pole keegi palju aastaid elanud. Pankroti väljakuulutamisel muutub korter pankrotivaraks ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Korteril lasub suur kommunaalmaksete võlgnevus. Võlgnikul tuleb pankrotihaldurile viivitamatult esitada andmed temal olemasoleva vara kohta, s.h. kaas- või ühisomandis oleva vara kohta. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada füüsilise isiku A.K. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohtuistungil 02.aprillil 2025 arutas kohus A.K.-ga menetluse edasist käiku ja selgitas kohustusi algatatavas menetluses. A.K.-l on diagnoositud aastal 2024 vähk, tal on puuduv töövõime ja juunikuus ootab ees operatsioon. Võlgniku praegune abikaasa töötab autojuhina. Eluruum, kus võlgnik praegu elab koos perega, on vormistatud tema alaealise poja nimele. Võlgnik avaldas, et ta soovib siiski kohustustest vabastamise menetluses osaleda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

3

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A.K. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduses on ta seda põhjendanud nii, et peres on kogu aeg palju lapsi olnud ja kulud on suured. Ka praegu ei tööta võlgnik tervislikel põhjustel. Võlgniku väitel on ta teadlik menetluse käigust, tema kohustustest selles. Kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi ka kohtuistungil. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada A.K. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara ja sissetulekuid. Võlgnikul on kohustusi kokku umbes 12 000 euro ulatuses. Võlgnikul on küll vara (korteriomand), kuid selle varaga seondub suur tasumata kommunaalmaksete kohustus. Korteriomand on ühisomandis aastal 2012 surnud abikaasaga. Kohus loeb tuvastatuks, et A.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Peep Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku A.K. pankroti välja 07. aprillil 2025. kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 23.04.2025. a algusega kell 16.00 halduri büroos. Võlgnikul on võimalik osaleda Viljandi kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud 4

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 5





viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas seadustikus sätestatud korras.

täidab

kohtumäärust

pankrotihaldur

täitemenetluse

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas 18.03.2025. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 4 kohaselt. Usaldusisiku ajakulu selles menetluses on olnud 14 tundi. Usaldusisik on tasu palunud määrata kahes osas 1) Arvestades usaldusisiku tunnitasuks 130 eurot ja töötatud ajaks 6

1 tund ja mõista tasu välja pankrotivara arvelt 2) tasu summas 858 eurot (26 pooltundi x 0,33 eurot=858) määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kohus on seisukohal, et käsitletav menetlus on tavapärasest mõnevõrra erinev oma mahult ja keerukuselt, kuna usaldusisikul on tulnud tegeleda ka võlgniku abikaasade vararežiimiga seonduvaga (ühisvara), võlgnikule kuuluva ja tema kasutada oleva kinnisasjade kohta andmete kogumisega. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks menetluses 13 tundi, millest võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamise aeg 3 tundi (taotluses märgitud 4 tunni asemel). Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 23 lg 51 järgi riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi on usaldusisiku tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tund. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 13 x 66 eurot=858 eurot. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb: Lillemäe Õigusbüroo OÜ (rk 11558053, arvelduskonto LHV Pangas nr EE417700771001862408). PankrS § 23 lg 4 ja § 23 lg 51 ja selle alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 alusel mõistab kohus tasu välja võlgnikult ja määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Käibemaksu ei lisandu. Tugiteenuste Keskusele.

Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest

saata määrus Riigi

PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

7

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.