Anu Havami hagi Rein Baumi ja Mati Merikülli vastu 268 932 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Baumi ja Mati Merikülli apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Anu Havam, lepinguline esindaja Eino Tamm Kostjad Rein Baum ja Mati Meriküll
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Välja mõista Anu Havamilt (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) apellatsioonimenetluse kohtukulud 12 250 (kaksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni solidaarselt Rein Baumi (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) ja Mati Merikülli (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) kasuks.
Tühistada Tallinna Linnakohtu 22.11.2004 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega seati kohtulik hüpoteek Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx Mati Meriküllile kuuluvale maatulundusmaale Harjumaal x summas 110 217,40 krooni OÜ Holdentex kasuks ja kohtulik hüpoteek Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx Rein Baumile kuuluvale elamumaale Harjumaal, x, summas 158 714,60 krooni Anu Havami kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel.
Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Anu Havam esitas 17.11.2004 hagi, milles palus Rein Baumilt ja Mati Meriküllilt solidaarselt välja mõista enda kasuks 158 714,60 krooni ja OÜ Holdentex kasuks 110 217,40 krooni. 20.02.2006 muutis ta hagi ja palus enda kasuks kostjatelt solidaarselt välja mõista 268 932 krooni, millest 200 956,45 krooni on kahju hüvitis ning 67 975,55 krooni viivis.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Holdentex 02.04.2001 töövõtulepingu nr 34 hagejale kuuluva elamu remondi- ja ehitustööde teostamiseks. Rein Baum oli osaühingu osanik ja juhatuse liige, Mati Meriküll oli juhatuse liige. Hageja võttis 2001. a mais tööd vastu ja tasus töövõtjale 137 848,30 krooni. Hiljem avaldusid tehtud töödes puudused, mistõttu sõlmis hageja OÜ-ga Holdentex 25.03.2002 puuduste likvideerimise vaheakti, mille kohaselt tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 10.06.2002. Töövõtja puudusi nõuetekohaselt ei kõrvaldanud ning põhjustas uute praaktöödega täiendavate tööde vajaduse. Tehtud töödest osutus garantiiajal praagiks või praagi tulemusena rikuti muud maja osad, mille remont maksnuks 2003. a 88 273,25 krooni. Kohus mõistis 24.08.2004 tagaseljaotsusega OÜ-lt Holdentex hageja kasuks välja 268 032 krooni. Kostjad muutsid OÜ Holdentex maksejõuetuks ning viisid selle sundkorras kustutamiseni äriregistrist 22.12.2005. Ehituspraagi kõrvaldamine maksaks OÜ Rippon Ehitus 29.09.2006 pakkumise kohaselt 147 883,50 krooni. Hageja on kulutanud 21 000 krooni välistrepi ümbertegemisele, 10 992,95 krooni katuse ajutiselt veepidavaks muutmisele ning WC ja vannitoa kasutuskõlblikuks tegemisele, 7080 ehitusekspertiisile ja 14 000 krooni kohtukuludele vaidluses OÜ-ga Holdentex. Seega on hageja kostjate süül kandnud või sunnitud kandma kulusid kokku 200 956,45 krooni. 31.10.2006 seisuga võlgnesid kostjad hagejale 321 035,85 krooni, millest 200 956,25 krooni on tekitatud kahju hüvitis, 99 748,80 krooni viivis ning 20 330,6 krooni viivitusintress.
3.Hageja leidis, et kostjate õigusvastane käitumine perioodil 02.04.2001-30.06.2002 seisnes tsiviilkoodeksi (TSK) § 173 lg 1 rikkumises ja langeb täielikult kokku osaühingu õigusvastase käitumisega töövõtulepingu mittenõuetekohasel täimisel. Kostjate vastutus tuleneb kuni 30.06.2002 kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 1 ning Rein Baum vastutab lisaks vastavalt ÄS § 188 lg-le 1. Kostjad osaühingu juhatuse liikmetena ei juhtinud äriühingut sellisel viisil, mis oleks taganud hagejaga sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohase täitmise. Mati Meriküll nõustus vaikimisi Rein Baumi tegevusega. Pärast 01.07.2002.a seisnes kostjate õigusvastane käitumine jätkuvas hageja õigustatud nõudmiste mittetäitmises ja juhatuse liikme kohustuste mittetäitmises, mis muutsid äriühingu maksjõuetuks ning viisid äriühingu registrist kustutamiseni. See põhjustas hagejal võimatuse saada OÜ-lt Holdentex kahju hüvitist. Kostjad viisid 17.05.2005 istungil hageja tahtlikult eksitusse, väites et äriühing on maksejõuline ja võib ise puudused kõrvaldada. Samal ajal oli äriregister käivitanud äriühingu sundlõpetamismenetluse. Kostjate selline käitumine on süüline kahju tekitamine ja toob kaasa vastutuse VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 järgi. Rein Baumi suhtes ei oma VÕS §-st 1043 tulenev vastutus tähendust, kuna ta vastutab kogu OÜ Holdentex võla ulatuses hageja ees ka ÄS § 188 lg 1 alusel. Kostjate vastuväited
4.Kostjad hagi ei tunnistanud. Nad leidsid, et nende käitumises puudub nii õigusvastane tegu kui ka põhjuslik seos hagejal kahju tekkimisega. Kostjad järgisid töövõtulepingu täitmisel osaühingu juhatuse liikmetena neile pandud tööülesandeid. Rein Baumi ametikohustuseks oli äriühingu üldine juhtimine ning Mati Merikülli kohustuseks varustuse ja transpordi korraldamine. Ehitustööde juhtimine objektil ja töö kvaliteedi kontroll oli töödejuhataja ülesanne. Osaühing andis hagejale tööd 2001. a mais üle
ning hageja pretensioone ei esitanud. Vaheaktis fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks tegi osaühing kulutusi vajalikele materjalidele ja asus töid teostama, kuid hageja ei võimaldanud töid lõpetada. Tegelikult oleks parandustööd maksnud kuni 25 000 krooni, mitte 88 272,25 krooni. Kostjad leiavad, et hagejal tekkis kahju tema enda süü tõttu. Hageja ise ütles lepingu üles ning ei lasknud objektil töid teha, provotseerides osaühingu töötajaid. Hagejal ei ole õigust esitada tööde maksumuse hüvitamise nõuet, sest esmanõudena võib vastavalt TsK § 368 lg-le 1 esitada tööde parandamise nõude. Töövõtjal oli seega õigus tööd ise parandada, kuid hageja tegevuse tõttu ei olnud seda võimalik lõpuni teha. Hageja on kahjunõude koostamisel märkinud ka selliseid töid, mis ei tulene vaheaktist. Hageja esitatud tõendid ei kinnita remonditööde mahtu, mis oleks seotud OÜ Holdentex poolt tehtud tööde parandamisega. Tööde nimekirja koostamisel ei ole lähtutud 25.03.2002 kehtinud olukorrast, vaid maja hetkeolukorrast. Samuti saaks paljud tööd teha odavamalt.
5.Kostjad ei olnud osaühingu äriregistrist kustutamisest teadlikud kuni 30.03.2006 kohtuistungini. Kostjad ei muutnud äriühingut maksejõuetuks. Hagejal puudub õigus esitada hagi sellel alusel, et ta ei ole saanud rahuldada oma nõudeid osaühingu vara arvel.
6.Viivise nõue alates 28.05.2001 on alusetu, kuna töövõtja andis tööd üle tähtaegselt, so 27.05.2001 ja hageja võttis tööd pretensioonideta vastu. Alates vaheakti allakirjutamisest 25.03.2002 on viivise nõue põhjendamatu, kuna hageja ise taganes kokkuleppest ega soovinud praaktööde parandamist. Hageja ei teatanud vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 viivise nõudest viivitamata pärast kohustuse rikkumise avastamist. Hageja esitas viivise nõude alles 30.12.2003. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 232 786,60 krooni.
8.Kohus leidis, et kostjate tegevus (tegevusetus) OÜ Holdentex juhatuse liikmetena töövõtulepingu täitmisel jääb perioodi kuni 01.07.2002 ja kostjate tegevus (tegevusetus) OÜ Holdentex juhatuse liikmetena osaühingu lõppemisel nimetatud kuupäeva järgsesse perioodi. Kuna tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud, koostati vaheakt, kus määrati ära ka paranduste tegemise kuupäev, nagu sätestas TSK § 368 lg 1. Seega oli kohustise nõuetekohaseks täitmiseks kokku lepitud uus tähtaeg 10.07.2002. Pooled ei vaidle selle üle, et 10.07.2002 ei olnud vaheaktis nimetatud tööd teostatud. Seega jääb kostjate võimalik tegevus seoses töövõtulepingu täitmisega VÕS-i jõustumisele eelnenud perioodi.
9.25.03.2002 vaheakti (I kd t lk 12-14), Ehituskonstrueerimise ja Katsetuse OÜ poolt koostatud objekti ülevaatuse akti (I kd t lk 102- 114) ja tunnistaja E. S ütluste alusel kohus tuvastas, et OÜ Holdentex oli ebakvaliteetselt teostanud järgmised tööd: katusekatte ja vihmaveerennide paigaldamine, välistrepi plaatimistööd, WC põranda plaatimistööd, akende värvimistööd, vannitoa ja WC põrandakütte tööd, esiku põranda parketi paigaldus. Ehituskonstrueerimise ja Katsetuse OÜ poolt koostatud akt annab objektiive ülevaate, millises seisukorras olid praaktööd 2002. a aprilli aluses. Pahatahtlik on kostjate väide, et hageja valmistas nimetatud akti tellides ette kahju hüvitamise nõuet. Kohus leidis, et hageja on akti tellides käitunud mõistlikult ja tellija poolt eeldatavalt oodatava hoolsusega. Kohus möönis, et teisi lepinguid võis osaühing täita nõuetekohaselt, kuid käesolevas asjas on puudused töös tuvastatud.
10.Töövõtulepingu p 11.2 nägi ette, et töövõtja on kohustatud parandama praaktööd oma kulul ettenähtud tähtajaks. Kohus leidis, et äriühing oleks pidanud tegema kõik endast oleneva, et enda poolt teostatud praaktöid parandada. Kostjad ei tõendanud, et
äriühing seda tegi või vähemalt oleks püüdnud teha. Hagejal, kes tellis ehitusalaselt tegelevalt äriühingult töid, oli õiguspärane ootus saada tööd kohe korraliku kvaliteediga. Samuti on taunitav olukord, et äriühing ei alustanud 2,5 kuu pikkuse perioodi jooksul isegi kõige töömahukama tööga - katusetöödega. Osaühingu ja eelkõige kostjate ükskõikset või isegi pahatahtlikku suhtumist kohustuse täitmisse iseloomustab ka asjaolu, et nii hageja kui ka Tarbijakaitseamet püüdsid leida asjas kohtuvälist lahendit, kuid osaühing oli registreeritud asukohast lahkunud ja teinud sel moel end tellijale kättesaamatuks.
11.Kohus ei lugenud asjakohaseks kostjate vastuväidet, et hageja on kahju hüvitamise nõudeõiguse kaotanud, kuna oli nõus tööde parandamisega. Kohus leidis, et puuduste kõrvaldamata jätmist lisatähtaja jooksul saab lugeda selliseks kohustuste täitmise rikkumiseks, mis annab tellijale TsK § 368 lg 2 järgi aluse leping lõpetada ja nõuda kahjude hüvitamist. Hageja tõepoolest ei teatanud lepingu lõpetamisest otse äriühingule, kuid 30.12.2003 hagi esitamist tuleb lugeda lepingu lõpetamiseks. Lisaks sellele oli äriühing ise loobunud oma kohustuste täitmisest. Kõike eelpool märgitut arvesse võttes leidis kohus, et OÜ Holdentex rikkus töövõtulepingut ja jättis ka lisakohustused täitmata. Seega vastutas äriühing lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju eest ning 24.08.2004 kohtuotsusega on kahjusumma äriühingult ka välja mõistetud.
12.Tulenevalt ÄS § 187 lg 2 lepingu täitmise ajal kehtinud redaktsioonist vastutavad kostjad solidaarselt osaühinguga ja kuna hagejal ei olnud võimalik osaühingult täitmist saada, on tal õigus esitada nõue kostjate vastu. Nimetatud sätte kohaselt vastutavad juhatuse liikmed osaühingu võlausaldaja ees vaid juhul, kui nad on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud. Kostjate esitatud ametijuhendite kohaselt pidi tööde nõuetekohase teostamise eest objektil vastutama töödejuhataja. Seadus ei näe ette töödejuhataja vastutust solidaarselt äriühinguga. Seega on üldine vastutus äriühingus ikkagi juhatuse liikmetel ja seda eelkõige osaühingust väljapoole. Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-45-03 peab kohus välja selgitama, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi just osaühingu ees. Kuna 24.08.2004 kohtuotsusega on töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju osaühingult välja mõistetud, on osaühingule kahju tekkinud. Kohus leidis, et see kahju, mis seisneb töövõtulepingu mittenõuetekohases täitmises, on põhjustatud juhatuse liikmete poolt seeläbi, et nad jätsid oma kohustused täitmata või täitsid neid mittenõuetekohaselt. Kostjad pidid tagama osaühingule võetud kohustuste nõuetekohase täitmise tagamise - korraldama, jälgima ja kontrollima tööde teostamist, palkama õige kvalifikatsiooniga töölised ning ka töödejuhatajad, kontrollima töödejuhatajate (ja tööliste) poolt oma tööülesannete täitmist, hankima tööde teostamiseks vajalikud materjalid ja korraldama nende tehnoloogiliselt õiget kasutamist. Kõik eelnimetatud kohustused kokku moodustavad ühe osa hoolsuskohustusest, mida juhatuse liikmed peavad ilmutama äriühingu asju ajades ja korraldades. Kohtule esitatud tõenditest nähtus, et kostjad nimetatud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjad suhtusid juhatuse liikmete kohustustesse hoolimatult, kuigi teadsid, et tööde mittenõuetekohasel täitmisel tekib OÜ-l Holdentex kohustus praaktööd parandada või hiljem hüvitada. Kohus leidis, et vastutav on ka Mati Meriküll, sest ta laskis Rein Baumil juhtida osaühingut ning korraldada töid sellisel viisil, et osaühingule tekkis sellest kahju. Kohus leidis, et Rein Baumi suhtes ei saa kohaldada ÄS § 188 lg-s 1 sätestatud vastutust, kuna tegevus, mis põhjustas kahju tekkimise osaühingule, oli tingitud Rein Baumi rollist just juhatuse liikmena, mitte aga osanikuna. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjad ei täitnud juhatuse liikmete kohustusi hagejaga sõlmitud töövõtulepingu täitmise korraldamisel ning
sellise tegevuse tagajärjel oli hagejal nõudeõigus osaühingu vastu. Kuna hageja ei saanud täitmist OÜ-lt Holdentex, on ta esitanud nõude osaühingu solidaarvõlgnike vastu.
13.Vastavalt kahju hüvitamise põhimõtetele tuleb kahju saanule tagada selline olukord, milles ta oleks siis, kui kahju ei oleks tekitatud. Selliseks olukorraks on OÜ Holdentex poolt mittekvaliteetselt teostatud tööde parandamine. Poolte vahel oli vaidlus kahju suuruse üle. Kostjad leidsid, et kõiki töid saaks teha odavamalt ning tööde kogumaksumuseks tuleks umbes 25 000 krooni. Samas on kostjate väited jäänud paljasõnaliseks. Kostjad avaldasid soovi tööd ise teostada, kuid kohus ei saanud selles osas kostjatega nõustuda. Nimelt TSK § 368 lg 1 ja lg 2 koosmõju kohaselt on hagejal õigus ise valida, kellel ta laseb puudused kõrvaldada ja nõuda tehtud kulutuste hüvitamist töövõtjalt. Hagejalt oleks ebamõistlik oodata, et ta pärast kahel korral ebaõnnestunud tööde teostamist ja mitme aasta pikkust ootamist nõustuks tööde tegemisega kostjate poolt. Kohus leidis, et põhjendatud ja tõendatud on hageja poolt juba kantud kulutused tööde parandamiseks ja edasise kahju suurenemise ärahoidmiseks: trepi renoveerimise eest kokku 21 000 krooni (II kd t lk 15-18); vihmaveetorude õige paigaldamine ja korstna ümbruse katusekatte nõuetekohane paigaldamine ning esiku laminaadi liimimine 6000 krooni (II kd t lk 19), vannitoa ja WC remont koos radiaatori paigaldamisega kokku 4892,95 krooni (II kd t lk 20-22), kütte võimsuse mõõtmine 1000 krooni (II kd t lk 23). Kõik eelnimetatud tööd oli nimetatud 25.03.2002 vaheaktis kui tööd, mida pidanuks teostama OÜ Holdentex. Kohus nõustus osaliselt kostjate vastuväidetega seoses OÜ Rippon Ehitus esitatud 29.09.2006 hinnakalkulatsiooniga (II kd t lk 26-27). Nimelt ei ole kõik hinnapakkumises esile toodud tööd nimetatud parandamist vajavate töödena vaheaktis. Kohus luges põhjendatuks järgmised tööd: vana katusekattematerjali demontaaž ja uue paigaldamine, akende renoveerimine, esiku laminaadi vahetus, liistude demontaažmontaaž, WC ja vannitoa põranda plaatimine - kokku 101 061,10 krooni. Kohus leidis, et põhjendatud on samuti vannitoa ja WC põrandakütte vahetus ja sellega seotud tööd hinnaga 15 096,92 krooni. Esiku lae vahetus on tingitud katuse läbijooksmisest, mis omakorda on tingitud mittenõuetekohaselt teostatud katusetöödest. Seega on nimetatud tööd põhjendatud 2279,76 krooni ulatuses. Samuti on põhjendatud abitöödele tehtavad kulutused (prahi äravedu, abi ja transport) 13 480,32 krooni. Kohus ei pidanud põhjendatuks köögiga seotud töid ning WC lae viimistlust. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue parandustööde teostamiseks 131 918,10 krooni ulatuses. Kohus leidis, et tsiviilasjas kantud kohtukulu ei ole kahju, mille kostjad on tekitanud osaühingule. Samuti ei saa kohus mõista põhivõlana välja kulutusi, mida hageja tegi omaalgatusliku ekspertiisi teostamiseks.
14.Töövõtulepingu p-s 6.2 oli kokku lepitud viivis 0,2% päevas. Kuna käesoleva tsiviilasja esemeks on kostjate poolt kahju tekitamine osaühingule, on õige võtta viivise arvutamise aluseks see summa, mis on põhivõlana OÜ-lt Holdentex välja mõistetud, so osaühingule tekitatud kahju. Viivise arvestamise algus 11.06.2002 on põhjendatud, kuna parandustööd pidi töövõtja teostama 10.06.2002. Kohus leidis, et viivise arvestus on õige ja nõue tuleb rahuldada selles ulatuses, nagu hageja palus. VÕS § 159 lg-t 2 ei saa kohaldada, kuna see säte reguleerib leppetrahvi nõude esitamist. Pooled olid lepingus kokku leppinud aga viivises.
15.Hageja leidis ka seda, et kahju põhjustasid järgmised asjaolud: kostjad lasksid OÜ-l Holdentex muutuda maksejõuetuks, ei esitanud maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldust, ei registreerinud äriregistris õiget osaühingu asukohta ning tegid oma tegevusetusega võimalikuks osaühingu äriregistrist kustutamise. Maakohus eeltooduga ei nõustunud ning kostjate seadusevastast tegevust (või tegevusetust) OÜ
Holdentex juhatuse liikmetena osaühingu lõppemisel ei tuvastanud. Tõendamist ei leidnud OÜ Holdentex maksejõuetus 2001.a, so töövõtulepingu täitmise ajal ega ka hiljem. Seetõttu puudub alus hageja väitel, et kostjad oleks pidanud esitama pankrotimenetluse algatamiseks avalduse vastavalt ÄS § 150 lg-s 51 sätestatule. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema poolt nimetatud tegudega osaühingule üldse kahju tekitati. Alates 01.07.2002 kehtiva ÄS § 187 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed osaühingule tekitatud kahju eest, mis on põhjustatud nende juhatuse liikmete poolt kohustuste rikkumisega tekitatud. ÄS § 188 lg 1 sätestas osaniku vastutuse vaid süüliselt kahju tekitamise eest. Hageja ei ole ka nimetatud asjaolu tõendanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Kostjad palusid kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus on pannud kostjatele varalise vastutuse, lähtudes hagejale saabunud tagajärjest, mitte juhatuse liikmete poolt oma ametikohustuste rikkumistest. Kohus ei viita ametikohustuste konkreetsele punktile, mida kostjad rikkusid. Kohtuotsuses märgitud juhatuse liikmete kohustuste mittetäitmised ei vasta tegelikkusele ega ole millegagi põhjendatud. Ka hageja ise oma 17.11.2004 hagiavalduse p-s 2.2 ei märgi hagi alusena neid asjaolusid, millega kohus otsust põhjendas. Kostjad taotlesid kohtult teiste tellijate kirjade toimikusse võtmist, mis tõendavad seda, et kohtu arvamus juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmise kohta ei vasta tegelikkusele. Kohus tagastas need tõendid, mistõttu esitavad kostjad need koos apellatsioonkaebusega. Kui kostjad juhatuse liikmetena ei oleks korraldanud tööde teostamist või palganud õige kvalifikatsiooniga töötajaid ega kontrollinud nende tööd või hankinud materjale, siis ei oleks olnud 2001. a võimalik osaühingu netokäive 1 500 864 krooni. Põhjendamatu on kohtu seisukoht Mati Merikülli vastutuse osas, kelle tegevusvaldkonda kuulus vaid varustamine. Mati Meriküll ei olnud järelevalveorgan Rein Baumile. Isegi kui Rein Baum oleks midagi valesti teinud, ei saanud Mati Meriküll tema tegevusse sekkuda.
17.OÜ Holdentex soovis ise kõrvaldada töös ilmnenud puudused, milleks andis aluse TSK § 368, töövõtulepingu p 11.2 ja 25.03.2002 koostatud vaheakt. Töövõtja asus ka tegelikult puudusi kõrvaldama. Kuna hageja ei soovinud, et OÜ Holdentex ise puudused kõrvaldab, puudub kostjate süü hagejal kahju tekkimises.
18.ÄS § 187 lg-st 2 nähtub, et juhatuse liikmete vastutuse ulatus tuleneb osaühingu vastutusest ning see ei saa olla suurem, kui osaühingu enda vastutus. Kohus mõistis kostjatelt välja parandustööde maksumusena 163 911,05 krooni, mis ületab OÜ Holdentex enda vastutuse ulatust. Viimane oli kohustatud 24.08.2004 otsuse kohaselt hüvitama remonditööde maksumusena 88 273 krooni. Lisaks sellele ei ole kohus õigesti kindlaks teinud hagejale tekkinud kahju suurust. Kohus luges alusetult kahjusumma hulka 6000 krooni, mida hageja tasus 16.06.2003 lepingu alusel. Nende tööde vajadus ei tulenenud vaheaktist. Ka ei esitanud hageja sellist nõuet OÜ Holdentex vastu. Tegelikult kantud kulutusteks saab lugeda 26 892,95 krooni. Lisaks selle mõistis kohus kostjatelt kahju hüvitisena välja 131 918,10 krooni nende parandustööde eest, mida hageja ei ole senini teinud. Tegemata töödest, mida kohus pidas põhjendatuks, ei tulene vaheaktist esiku laminaadi vahetus, liistude demontaažmontaaž ja esiku lae vahetus. Aktis märgitud parandustöödeks ei oleks olnud vaja teha kulutusi prahi äraveole, abile ja transpordile. WC põranda plaatimise ja põrandakütte vahetuse on kohus arvestanud kahju hulka kaks korda. Töödeks, mis on seni tegemata, kuid tulenevad vaheaktist, on vana katuse demontaaž ja uue paigaldus, akende renoveerimine ja WC lae parandus. Nende tööde maksumuse määramisel ei olnud kohtul õigust aluseks võtta 29.09.2006 OÜ Rippon Ehitus hinnapakkumist, sest see on
koostatud üle nelja aasta hiljem kahju tekkimisest ning see ei olnud tõendiks tsiviilasjas, millega tuvastati OÜ Holdentex poolt tekitatud kahju suurus. Nimetatud hinnapakkumine suurendab kostjate vastutuse ulatust võrreldes osaühingu vastutusega. Eelpool nimetatud tööde maksumuse aluseks tuleb võtta AS Minu Vara poolt 30.12.2002 koostatud akt, mille kohaselt vana katuse demontaaži ja uue paigalduse, akende renoveerimise ning WC lae paranduse maksumuseks on 50 519,34 krooni. Sellest tuleb maha arvestada katuse kattematerjali Purel kiviprofiil maksumus 17 704,72 krooni, kuna uue katuse paigaldamise korral saab kasutada olemasolevat materjali. Seega kokku maksaks OÜ Holdentex poolt tehtud tööde parandamine 59 707,57 krooni (26 892,95+50 519,34-17 704,72).
19.Hageja on käitunud pahatahtlikult. Hageja majal on tänaseni OÜ Holdentex poolt paigaldatud katus. Tegemist on iluveaga. Tööde osas, mida hageja pole asunud parandama ega teinud selleks kulutusi, oleks põhjendatud mitte kahju hüvitamine, vaid hinna vastav vähendamine. Hinna vähendamine katuse ja aknaraamide eest oleks põhjendatud 10 000 krooni ulatuses. Sellele lisanduks 26 892,95 krooni hageja poolt tegelikult kantud kulutustena muudele töödele.
20.Kohtul puudus alus viivise väljamõistmiseks, sest alates 2002. a aprillist hageja ei soovinudki, et töövõtja vaheaktis märgitud puudused parandaks. Hageja lõpetas lepingu 2002. a aprillis. OÜ Holdentex oleks jõudnud kõik tööd õigeaegselt lõpetada. Hagejapoolset lepingu lõpetamise kavatsust tõendavad hageja pöördumine Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ poole, tunnistaja V. S ütlused ja 30.12.2002 remonditööde tellimiskiri-akt. Hageja ei käitunud viivise nõudmisel heas usus. Ta ei nõudnud tööde parandamist kordagi pärast 2002. a aprilli ega teatanud ka viivise nõudest. Viivis käesolevas asjas on käsitatav leppetrahvina. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast rikkumise avastamisest ei teata teisele poolele leppetrahvi nõudest. Hageja esitas hagi OÜ Holdentex vastu alles 565 päeva pärast seda, kui oli möödunud tööde parandamise tähtaeg. ÄS § 187 lg 2 mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et juhatuse liikmetele saab panna viivise maksmise kohustuse, mille suurust nad ise mõjutada ei saa. Pealegi vaheakt, millele kohus rajas viivise väljamõistmise, ei näinud ette viivise maksmist kokkulepitud ehitustähtaja ületamise eest. Akt nägi ette viivise maksmise üksnes selle eest, kui OÜ Holdentex 30 päeva jooksul ei hüvita hagejale kulutusi. Rahalise nõude koostas hageja alles 20.01.2003 ning Rein Baum sai selle kätte 28.03.2005. Selleks ajaks puudusid osaühingul vahendid viivise maksmiseks. Seetõttu puudub kostjate kui juhatuse liikmete süü selles, et viivised tekkisid ja hageja ei saanud neid OÜ-lt Holdentex. Vastus apellatsioonkaebustele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
23.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • Hageja ja OÜ Holdentex sõlmisid 02.04.2001 töövõtulepingu nr 34 hagejale kuuluva elamu remondi- ja ehitustööde tegemiseks; • Kostja Rein Baum oli OÜ Holdentex osanik ja juhatuse liige, kostja Mati Meriküll juhatuse liige; • OÜ Holdentex andis hagejale töö üle 2001.a mais;
•
• •
• •
Hageja ja OÜ Holdentex vormistasid 25.03.2002 puuduste kõrvaldamise vaheakti, milles OÜ Holdentex kohustus puudused kõrvaldama hiljemalt 10.06.2002; OÜ Holdentex asus aktis märgitud puudusi kõrvaldama, kuid tööd jäid lõpetamata; Tallinna Linnakohtu 24.08.2004 tagaseljaotsusega mõisteti OÜ-lt Holdentex hageja kasuks välja 268 032 krooni, millest 88 273 krooni oli hageja kulutuste hüvitamiseks tema poolt tehtud parandustööde eest ja 166 659 krooni kahjutasu; Kohtuotsust ei täidetud; 22.12.2005 kustutati OÜ Holdentex äriregistrist registripidaja algatusel.
24.Hageja leiab, et ta on kostjate kui OÜ Holdentex juhatuse liikmete ja osaniku süül kandnud või sunnitud kandma ehitustööde ümbertegemiseks kulusid 200 956,45 krooni ulatuses ning kostjad peavad maksma hagejale ka viivist 67 975,55 krooni. Nõuet esitades tugines hageja kahele alusele: 1) kostjad muutsid OÜ Holdentex maksejõuetuks ning viisid selle sundkorras kustutamiseni äriregistrist, mistõttu ei olnud hagejal võimalik saada OÜ-lt Holdentex kahju hüvitist ja 2) kostjad osaühingu juhatuse liikmetena ei juhtinud äriühingut sellisel viisil, mis oleks taganud hagejaga sõlmitud töövõtulepingu nõuetekohase täitmise.
25.Maakohus leidis, et R. Baum ei ole rikkunud osaniku kohustusi ning kumbki kostja juhatuse liikmete kohustusi, mis seonduvad osaühingu lõppemisega. Maakohtu otsust ei ole eelmärgitud osas vaidlustatud.
26.Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Holdentex ei täitnud kohaselt oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ja et hagejale on selle tagajärjel tekkinud kahju. Ringkonnakohtus jätkub vaidlus selle üle, kas kostjad kui OÜ Holdentex juhatuse liikmed kannavad hageja ees vastutust äriühingu ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu mittekohase täitmisega põhjustatud kahju eest.
27.Hageja tugines selles osas hagi esitades asjaolule, et kostjad ei korraldanud töövõtulepingu täitmist ja vaheaktis märgitud puuduste kõrvaldamist, millega tekitasid ilmsete juhtimisvigadega hagejale kahju ja äriühingule lisakulutusi (I kd lk 2), samuti kostjate hoolimatule suhtumisele hageja õigustatud nõudmistesse (I kd lk 168).
28.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaidluse lahendamisel selles osas kuuluvad kohaldamisele enne 01.07.2002 kehtinud seadused.
29.Maakohus leidis, et kostjad vastutavad kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 2 järgi hagejale tekkinud kahju eest seetõttu, et nad pidid tagama osaühingule võetud kohustuste nõuetekohase täitmise - korraldama, jälgima ja kontrollima tööde teostamist, palkama õige kvalifikatsiooniga töölised ning töödejuhatajad, kontrollima töödejuhatajate (ja tööliste) poolt oma tööülesannete täitmist, hankima tööde teostamiseks vajalikud materjalid ja korraldama nende tehnoloogiliselt õiget kasutamist. Kõik eelnimetatud kohustused kokku moodustavad maakohtu arvates osa hoolsuskohustusest, mida juhatuse liikmed peavad ilmutama äriühingu asju ajades ja korraldades. Kostjad nimetatud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjad suhtusid juhatuse liikmete kohustustesse hoolimatult, kuigi teadsid, et tööde mittenõuetekohasel tegemisel tekib OÜ-l Holdentex kohustus praaktööd parandada või
kulutused hüvitada. Ringkonnakohus eelmärgitud maakohtu järeldusega kostjate vastutuse osas ei nõustu.
30.Kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 1 järgi vastutavad osaühingu juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete täitmata jätmise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule ja osanikele tekitatud kahju eest. Sama põhimõte sisaldus ka TsÜS § 46 lg-s 1. Seega nägi seadus ette juhatuse liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Kuigi osaühingu juhatuse liikme kohta ei ole seaduses otsesõnu nimetatud kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2 aktsiaseltsi juhatuse kohta, tuleneb ringkonnakohtu arvates osaühingu juhatuse tegevust ja vastutust reguleerivatest normidest sama põhimõte ka osaühingu juhatuse liikmetele. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 187 lg 1 järgi. TsÜS § 108 lg-st 1 tulenes juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Sellest johtub juhatuse liikmete kohustus vältida oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti.
31.ÄS § 187 lg 2 sätestas osaühingu juhatuse liikme vastutuse oma kohustuste rikkumisega osaühingu võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige selle sätte tõlgendamine laiendavalt, st selliselt, et osaühingu juhatuse liikme ja osaühingu võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja juhatuse liikmel võlausaldaja ees omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võlausaldajad võivad nõuda. Sellise tõlgenduse kohaselt tuleneks seadusest, et juhatuse liige peaks tegutsema osaühingu võlausaldaja huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldaja suhtes. See oleks aga vastuolus juhatuse liikme kui osaühingu juhtorgani üldiste kohustustega. Seaduse kohaselt peab juhatuse liige täitma kohustusi osaühingu ees, olema hoolas ja tegutsema osaühingu jaoks majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja osaühingu huvide konflikti. See ei tähenda aga iseenesest seda, et juhatuse liikmed peaks osaühingu asemel isiklikult vastutama töövõtulepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest. See tähendaks osaühingu kui piiratud vastutusega äriühingu kontseptsioonist loobumist ja juhatuse liikmete üldise isikliku vastutuse tunnustamist osaühingu kohustuste eest. Seaduse mõte ei ole ÄS § 187 lg 2 kaudu samastada osaühingu ja selle juhatuse liikmete kohustusi ja vastutust. Juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes osaühinguga, mitte aga kolmandate isikutega. Nimetatud õigussuhtest tulenevad tema kui juhatuse liikme kohustused osaühingu ees. Seega saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid osaühingu ees. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest või lisaks põhikirjast ja ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada ÄS § 187 lg 2 nii, et osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust (vt käesoleva otsuse p 30), ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi.
32.Antud asjas on küll tõendamist leidnud, et OÜ Holdentex ei täitnud kohaselt oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ja et hagejal on täitmata jäänud nõue
osaühingu vastu (kahju), kuid maakohtu otsusest ei järeldu, milliseid konkreetseid seadusest, põhikirjast või ametijuhendist tulenevaid kohustusi osaühingu ees kostjad rikkusid. Maakohus tuvastas, et ametijuhendite järgi pidi tööde nõuetekohase teostamise eest objektil vastutama töödejuhataja, kes aga ei vastuta hageja ees solidaarselt äriühinguga, mistõttu peavadki kahju hüvitama kostjad. Sellist järeldust ei saa pidada õigeks. Ringkonnakohtu hinnangul võrdsustavad hageja (I kd lk 167) ja maakohus ekslikult OÜ Holdentex vastutuse kostjate vastutusega. Iseenesest on õige, et R. Baumi tegevusvaldkonnaks oli ametijuhendi järgi muu hulgas ka personali valimine (I kd lk 137), kuid millistele tõenditele tuginedes tegi maakohus järelduse, et kostjad ei palganud õige kvalifikatsiooniga töölisi ja töödejuhatajaid, kohtuotsusest ei nähtu. Samuti ei nähtu, millel põhinevad maakohtu järeldused selle kohta, et kostjad pidid, kuid ei korraldanud, jälginud ega kontrollinud vahetult ehitustööde tegemist ning töödejuhatajate ja töötajate poolt tööülesannete täitmist, ei hankinud tööde teostamiseks vajalikke materjale ega korraldanud nende tehnoloogiliselt õiget kasutamist. Hageja hagi esitades sellistele asjaoludele ei tuginenudki. Tulenevalt TsMS § 436 lg-s 4 sätestatust ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
33.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus hageja väitel, nagu oleks kostjad jätnud töövõtulepingu täitmise ja vaheaktis märgitud puuduste kõrvaldamise korraldamata. Asjaolu, et tehtud töö kvaliteet hagejat ei rahuldanud ja ta ei lubanud osaühingul vaheaktis märgitud töid lõpetada, selliseks järelduseks iseenesest alust ei anna. Kuigi asjas on tuvastatud, et OÜ Holdentex on hagejale lepingu rikkumisega kahju tekitanud ja osaühing ei ole seda hagejale hüvitanud, on tõendamata, et kostjad on rikkunud mõnda oma kohustust OÜ Holdentex suhtes, sh teinud ilmseid juhtimisvigu ja tekitanud äriühingule lisakulutusi, nagu väidab hageja. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige lugeda praaktööde tegemist ja sellega hagejal kahju tekkimist automaatselt kostjate kohustuste rikkumiseks. Väidetav kostjate hoolimatu suhtumine hageja õigustatud nõudmistesse, millele hageja samuti hagi esitades tugines, võib tähendada üksnes kostjate kohustuste rikkumist hageja, mitte aga osaühingu suhtes ega anna alust hagi rahuldamiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjad käitusid osaühingu suhtes majanduslikult ebaotstarbekalt või rikkusid hoolsuskohustust või muud kohustust osaühingu suhtes, tuleb jätta hagi rahuldamata.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab hageja hüvitama kostjatele nende menetluskulud – apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 12 250 krooni, arvestatuna hagi hinnast apellatsioonimenetluses (232 786,60 kroonist). Kõik hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
35.TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu 22.11.2004 määrusega kohaldatud hagi tagamise, kuna hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldamata.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.