2-06-29386/11 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

30.märtsi 2007.a määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata kostja A. Me taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna Pärnu linn. Vastavalt TsMS § 216 lg 1 võib juhul, kui kohtuvaidluse lahendamise korral vastava poole kahjuks tekiks sellel poolel kolmanda isiku vastu lepingu rikkumisest tulenev või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõue või kui on alust eeldada kolmanda isiku poolt selle poole vastu sellise nõude esitamist, kõnesolev pool taotleda kolmanda isiku kaasamist. Ükski nimetatud neljast eeldusest ei ole antud juhul täidetud – lepingut kostja ja Pärnu linna vahel ei ole, rääkimata hüvitusnõuetest või Pärnu linna võimalikust nõudest kostja vastu. SHS § 14 lg 2 kohaselt abistab linnavalitsus isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Ühtki tõendit nimetatud raskuste esinemise kohta kostja esitanud ei ole, vastupidiselt on Pärnu linn esitanud tõendid, et kostja on suuteline ise endale eluruumi muretsema (kostjale ja tema pereliikmetele kuuluvad kinnistud). Kohus nõustub ka hagejatega, et kostja on ise esitanud kohtule Pärnu Linnavalitsuse Majandusosakonna teatise selle kohta, et ta on võetud arvele eluruumi üürimist taotleva isikuna, mitte aga SHS alusel eluruumi taotleva ja/või vajava isikuna. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kui Pärnu linnal oleks kohustus SHS § 14 lg 2 alusel kostjale eluruum anda (millise kohustuse olemasolu hindab linn ise, samuti on küsitav, kas abistamise kohustusest eluruumi kohandamisel või saamisel saab üldse tuletada eluruumi andmise kohustust), ei oleks sellisel juhul tegemist võimaliku kahju hüvitamise nõudega TsMS § 216 lg 1 mõttes, sest Pärnu linn kostjale kahju tekitanud ei ole. Määruskaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu määruse kolmanda isiku kaasamata jätmiseks. Pärnu linna majandusosakonna 4. jaanuari 2007.a teatise kohaselt on A. M Pärnu LV eluasemekomisjoni 29. novembri 2005.a otsusega nr 7 võetud arvele Pärnu linnalt luruumi üürimist taotleva isikuna, kui õigusjärgsele omanikule tagastatud elamu üürnik. 2005.a otsus ei tähenda seda, et käesolevaks ajaks ei ole A. M muutunud abivajavaks isikuks SHS § 14 lõike 2 mõttes. A. M on eakas, haige inimene, kellel tööl käimine on nüüd päevade küsimus. Pärnu linna seisukoht, et kostja on suuteline ise endale eluruumi muretsema, põhines asjaolul, et kostjale ja tema perekonnaliikmetele kuuluvad kinnistud. Pärnus XX x asuv väikeelamumaa aiamaade piirkonnas ei oma väärtust, kuna sellele krundile kukkus aastaid tagasi lennuk, mis hävitas suvila ja maapinna, millesse imbus kütus. E. Mele kuuluv maatulundusmaa 39,95 ha on omandatud pärimise teel ja abikaasa lahusvara. Mitmed hüpoteegiga koormatud maatulundusmaa krundid Tahkuranna vallas kuuluvad kostja pojale, kellel on alaealised lapsed. Pealegi ei tulene seadusest poja kohustust soetada isale elamispind oma vara arvelt. Pärnu linn on tunnistanud, et vastavalt väljatöötatud prioriteetidele üürnike valimiseks võib anda vaba eluruumi üürile õigusjärgsele omanikule tagastatud elamu üürnikele, kelle vastu on omanik esitanud hagi üürilepingu mittepikendamise või uue üürilepingu mitte sõlmimise nõudes ja hagi rahuldav kohtuotsus on jõustunud, samuti võib anda eluruumi üürile õigusjärgsele omanikule tagastatud elamu üürnikule, kelle üürilepingu tähtaeg on saabunud või saabumas ja elamu omanik on teatanud uue üürilepingu mittesõlmimisest, eelistades eakaid, puuetega isikuid või vähekindlustatud perekondi. Vaba eluruumi üürile andmisest keeldumise korral võib A. M nõuda Pärnu linnalt kahju hüvitamist.