Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

OÜ E. teostas 2005.a. jooksul katuse- ja fassaaditöid TÜ Tehnoloogiainstituudi uue hoone ehitusel asukohaga Nooruse 1 Tartus. Hoone ehitusprojekt sisaldas endas ka murukatuse paigaldamist, mistõttu kostja esitas OÜ-le V. tellimuse murukatusekatte tarnimiseks. Vastavalt kokkuleppele tarnis OÜ V. kostjale 49 m3 murukatusesegu ja 58 m2 secumat erosioonivõrku, mis paigaldatakse murukatusesegu alla ja mis toimib niiskuse ärajuhtijana. OÜ V. andis kostjale kauba üle Nooruse 1 asuval ehitusobjektil, Lisaks kohustus kostja tasuma katusematerjali secumat transpordi eest. OÜ V. väljastas kauba tarnimisel kostjale arve-saatelehe nr 646, mille kohaselt on OÜ V. andud üle ja kostja on võtnud kauba vastu. Arve on terves ulatuses tasumata, seega võlgneb kostja hagejale 110 188.40 krooni. Murukatusesegu on katusele paigaldatud. Hiljem on OÜ V. tarninud murukatuseseguga kaetud katuseosale ka taimkatte. Kostja on jätnud arve ikka tasumata, esitamata kauba kvaliteedi, koguse vms osas ühtegi pretensiooni. 14.03.2006 loovutas OÜ V. oma nõude kostja vastu OÜ-le ProInkasso, millest on teavitatud ka kostjat. Hageja palub kostjalt välja mõista ostu-müügilepingu alusel üle antud kauba maksumus, veotasu ning võlgnevuse tasumisega viivitamisest tekkinud võlgnevus seaduse alusel.

OÜ E. VASTUVÄITED JA HAGI OÜ V. VASTU

Kostja oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Kostja pidi esialgu paigaldama Nooruse 1 asuvale ehitatavale hoonele mätaskatuse, kuid tööde käigus mõtles tellija ümber ning mätaskatuse asemel telliti murukatus. Vastavalt hoone ehituse kalkulatsiooni 29.-ndale reale oli ette nähtud mätaskatuse paigaldamiseks koos mullakihiga 34 685 krooni, kusjuures tarnitava materjali maksumus oli 50 kr/m2, mis kokku maksis 17 500 krooni. Materjali nii mätaskatuse kui ka hiljem otsustatud murukatuse tarbeks pidi tarnima OÜ V. Kuivõrd kostja arvates ei saa mätas- ja murukatuse lähtematerjalil olla põhimõttelist hinnavahet, uskus kostja, et poolte vahel kehtib edasi ka murukatusesegu hinna osas kokkulepe - 17 500 krooni. OÜ V. tarnis kostjale vajaliku murukatusesegu aprillis 2005 ning selle paigaldamine toimus kostja poolt 18.-19.04.2005. Mingit arvet koos kaubaga kostjale ei esitatud, samuti ei olnud kauba tarnimisel juttu murukatusesegu väidetavalt oluliselt kõrgemast hinnast. Hageja väide, et kaup tarniti 04.05.2006 ja anti üle koos arvega on väär. Arve-saatelehele on 04.05.2006 alla kirjutanud M.L. , kellel ei olnud selleks mingit õigust, sest temaga oli tööleping alates 14.03.2005 lõpetatud. Vaatamata korduvatele nõudmisetele ei ole OÜ V. esitanud katusematerjali kohta vastavussertifikaati, hooldusjuhendit, pangagarantiid ega muid dokumente. Kuigi muru pidi vastavalt OÜ V. kinnitusele tärkama hiljemalt 3 nädala jooksul alates 19.04.2005, ei olnud see veel juunikuus sisuliselt tärganud. Seetõttu otsustati läbi viia lisahaljastamine, mille tegi FIE P.K. 29.06. ja 08.07.2005. Augusti lõpuks ei olnud olukord murukatuse haljastuse osas paranenud, mistõttu kostja nõudis OÜ-lt V. pangagarantiid võimalike puuduste hilisema kõrvaldamise tagamiseks. OÜ V. andis 29.08.2005 lihtkirjaliku garantiikirja, milles kohustus tagama murukatuse kvaliteedi järgmise kahe aasta jooksul. Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli sisuline kokkulepe tarnitava materjali hinna osas ja see oli 17 500 krooni. Alles pärast seda, kui kaup oli kohale toimetatud ja katusele paigaldatud, teatas OÜ V, et kauba hind ületab kokkulepitut enam kui 6 korda. OÜ E. on seisukohal, et selline hinnakokkulepe poolte vahel puudus ning kohaldada tuleb VÕS § 28 lg 2 sätestatut, st kohtul tuleb määrata murukatusesegu mõistlik hind.

OÜ E. esitas 20.11.2006 kohtusse hagi OÜ V. vastu 33 875.20 krooni väljamõistmiseks, paludes vaadata esitatud hagi läbi koos OÜ E. vastu esitatud hagiga. Kohus rahuldas taotluse, sest tegemist on ühest ja samast vaidlusest tulenevate nõuetega ning tegemist võiks olla vastuhagiga, kui OÜ V. ei oleks loovutanud nõuet OÜ-le ProInkasso. OÜ E. hagi tugineb OÜ V. poolt 29.08.2005 väljastatud garantiikirjale. Kuivõrd OÜ V. poolt korraldatud murukatuse haljastus ei olnud 2005 a suve alguseks tellijale vastuvõetav, korraldati 29.06. ja 08.07.2005 katuse lisahaljastamine, mille kohta väljastas OÜ V. ka garantiikirja. Lisahaljastusele vaatamata ei olnud muru katusel tärganud ka 2006. a kevadeks. 02.06.2006 käisid tellija, peatöövõtja ja alltöövõtja (kostja) esindajad katusel ning veendusid, et murukatuse olukord on ebarahuldav ja vajab parandamist. OÜ E. esitas OÜ-le V. 05.06.2006 kirjaliku pretensiooni, millele OÜ V. vastas alles 27.06.2006, keeldudes koostööst ning puuduste kõrvaldamisest. 04.07.2006 saatis OÜ E. OÜ-le V. veel teisegi pretensiooni, mis jäi üldse vastuseta. OÜ V. ei ole täitnud garantiiandja kohustust, mistõttu ta peab hüvitama OÜ E. kulutused seoses uue lisahaljastuse tegemisega. OÜ E. sõlmis lisahaljastuse läbiviimiseks P K töövõtulepingu ning tasus selle alusel 33 500 krooni. Lisaks tuli tellida kraana, milleks kulus 375.20 krooni.

OÜ V. VASTUVÄITED

OÜ V. ei nõustunud tema vastu esitatud hagiga ning esitas omapoolsed vastuväited. Õige ei ole OÜ E. e seisukoht, et ta paigaldas murukatusesegu OÜ V. juhiste järgi. Tegelikult tegi OÜ E. seda enda riisikol ja „omast tarkusest“. OÜ V. on andud hilisemale taimkattele garantii teadmises, et murukatusesegu on paigaldatud ühtlaselt ja segunenult. Tegelikult on tuvastatud, et katusel olev huumusekiht on segatud ebaühtlaselt, mis viitab sellele, et murukatusesegu paigaldamisel ei ole järgitud selle paigaldamise põhimõtteid, mille kohaselt peab segu olema laotatud ühtlaselt. Murukatusesegu ei sisalda taimeseemneid, vaid taimed istutatakse või külvatakse vastavalt tellija soovidele pärast murukatusesegu paigaldamist. OÜ-le V. teadaolevalt olid 2005 a mai alguses külvatud neli taimesorti esmased nn katsetaimed, lõplikult on taimede koosseis ja sellega seonduv otsustatud 06.07.2005 toimunud koosolekul. Kuigi taimestiku nimekirjas on viide lisahaljastamisele, on selge, et tegemist oli keskse ja põhilise haljastamise läbiviimisega. OÜ E. tellis 29.06. ja 08.07.2005 haljastamise OÜ-lt V, kes tellis omakorda töö P.K. . OÜ V. on teostatud tööde arve P. K tasunud, OÜ-le E. seda arvet tasumiseks esitatud ei ole. OÜ E. lubas OÜ-le V. tasuda 04.05.2005 arve kohe, kui OÜ V. annab garantii haljastuse raames istutatud ja külvatud taimedele. OÜ V. tegi seda, andes murukatusele külvatud taimedele, mis on idanenud, kaheaastase garantii. OÜ E. ei tasunud siiski OÜ V. arvet. OÜ-le V. teadaolevalt on 29.06. ja 08.07.2005 istutatud ja külvatud taimkate säilinud tänase päevani. Ka OÜ E. ei ole väitnud, et taimed on hävinud vms. 27.09.2006 protokolli kohaselt on 2006 suvel tehtud parandustööd, sh lisakülv. Need tööd on tehtud eesmärgiga parandada murukatuse seisundit, sest hageja on murukatusesegu algselt mittenõuetekohaselt paigaldanud. OÜ V. ei pea kindlasti kinni maksma taimi, mis on otsustatud hiljem lisaks külvata, see ei kuulu garantii alla. OÜ E. ei ole kordagi nõudnud garantiikohustuse täitmist. Antud juhul nõutakse kantud kulutuste hüvitamist, kuid ei ole antud eelnevalt mingit võimalust taimkatte parandamiseks. 05.06.2006 esitatud pretensiooni ei saa lugeda nõudeks parandada taimkate ka sellel põhjusel, et vahetult pärast pretensiooni saatmist, so 07.06.2006 on OÜ E. sõlminud selle töö tegemiseks lepingu P.K. . Isegi kui OÜ-l V. on tekkinud garantiist tulenevaid kohustusi, siis on ta õigustatult keeldunud nende täitmisest, sest OÜ E. ei ole talle siiani tasunud 29.06. ja 08.07.2005 istutatud ja külvatud taimkatte eest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et OÜ ProInkasso hagi tuleb rahuldada terves ulatuses ning OÜ E. hagi tuleb jätta rahuldamata terves ulatuses. OÜ E. ja OÜ V. vahel olid kahesugused lepingulised suhted: ostu-müügileping murukatuse substraadi kohta ja töövõtuleping murukatuse haljastamise kohta. Mõlemad lepingud olid suulised, kokku leppimata olid kogus, hind, töö sisu jm olulised tingimused. Seetõttu saab kohtu otsustus rajaneda ainult poolte edasist käitumist kajastavatele dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistaja ütlustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. Müüja peab võimaldama valduse ja omandi ülemineku, kusjuures asi peab olema lepingule vastavate omadustega. Müüja kõrvalkohustusteks on anda asja puudutavat teavet ja dokumendid. Ostja kohustused: tasuda müügihind ja asi vastu võtta. Müügihind sõltub poolte kokkuleppest, kui see puudub, kehtib täitmiskohas ja täitmisajal mõõtuandev turuhind. Poolte vahel puudus 2005.a aprillis tõendatav kokkulepe müüdava substraadi koguse ja hinna osas, samuti kohaletoimetamise kohustuse osas. Seega tuleb lähtuda tegelikust olukorrast: millise koguse substraati ja secumat drenaažimatti kostja vastu võttis. OÜ V. müüs ja OÜ E. võttis vastu 49 m3 murukatuse substraati ja 58 m2 secumat erosioonivõrku (arve-saateleht tl 6) ning pidi tasuma secumati kohaletoimetamise eest Riiast Tallinnasse. Arve kohaselt tuli tasuda 110 188.40 krooni koos käibemaksuga. OÜ E. ei ole vaidlustanud secumati kogust ja hinda ning kohaletoimetamise kulusid, samuti murukatusesegu kogust. Vaidlus on 49 m3 murukatusesegu hinna – 88 200 krooni, millele lisandub käibemaks - üle. Asjas ei oma tähtsust see, kes ja millal võttis vastu OÜ-le E. esitatud arve. Isegi kui seda tegi kostja juures sellel hetkel mittetöötav M. L, ei tekita tema allkiri arvel kostja jaoks kohustusi seoses tarnitud kauba hinnaga. Tõend oleks see vaidluse puhul, kas kaup on kuhugi kohale toodud või mitte, kuid käesolevas asjas selle üle vaidlus puudub. Kaup on OÜ-le E. üle antud ja vastu võetud. OÜ ProInkasso ei ole tõendanud, et M. L oli õigus OÜ E. nimel sõlmida lepinguid, sealhulgas hinnakokkulepet. VÕS § 28 lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kumbki pool ei ole kohtule tõendanud, et 2005.a kevadel müüs Eesti Vabariigis veel mõni äriühing murukatusesegu. Tl-l 48 on OÜ V. hinnakiri alates 01.01.2005, mille p 33 kohaselt maksab kuupmeeter murukatusesegu 1900 krooni. Tunnistaja T. Tamm ei mäletanud täpselt, mis hinnaga müüs C OÜ 2005.a. murukatusesegu OÜ-le V, kuid see võis olla 1500 krooni/m3. Arvete kohaselt tl-del 35-36 oli murukatusesegu hind 20.04.2005 ilma käibemaksuta 1650 kr/m3. Kostja ei ole tõendanud, et murukatusesegu müüdi 2005.a. Eesti Vabariigis odavamalt. Kohus on seisukohal, et murukatusesegu nö mõistlikku hinda ei ole võimalik kindlaks määrata selle üksikute komponentide hinna liitmisel ning sellele tööjõukulu, tehnika soetamise ja kasutamise jms alusel mingi

protsendi lisamisel. Sellisel juhul oleks kostja võinud ise selle segada või korraldada muul viisil omale vajaliku koguse murukatusesegu saamise. Kui kostja pidas vajalikuks selle osta, siis peab ta tasuma müüja poolt nõutava hinna. OÜ ProInkasso hagi 110 188.40 krooni tasumiseks tuleb rahuldada. Asjas ei oma tähtsust see, kas OÜ E. oli eelnevalt OÜ V. hinnakirjaga tutvunud või mitte. Hinna kindlakstegemine ja kokkuleppimine on ostja huvides. OÜ E. ei ole tõendanud, et OÜ V. oleks temale teatanud varasemalt muu, odavama hinna murukatusesegu kohta. Kohtule on jäänud mulje, et OÜ E. lähtus murukatusesegu tellimisel ehituse eelarvest, küsimata enne müüjalt, kui palju tellitav kaup tegelikult maksab. Pärast kauba vastuvõtmist tuleb aga tasuda selle eest maksmisele kuuluv hind. Kostja vastuväited selle kohta, et OÜ V. müüs puudustega asja, st murukatuse substraat oli ebaühtlaselt segatud või oli ebaühtlaselt paigaldatud, sest müüja ei andnud ei suuliseid ega kirjalikke juhiseid murukatusesegu paigaldamiseks, mistõttu kohaldamisele kuulub VÕS §-st 217 vastavalt lg 1 või lg 5, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. OÜ E. sai teada sellest, et puudused murukatuse substraadis on visuaalselt nähtavad, 02.06.2006, nagu ilmneb samal kuupäeval koostatud protokollist. OÜ E. on saatnud tõepoolest viivitamatult, so juba 05.06.2006 pretensiooni OÜ-le V. , märkides, et murukatus on ebakvaliteetne. Kuid selle asemel, et anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, nõudis OÜ E. OÜ-lt V. „konstruktiivseid ettepanekuid probleemi koheseks ja kohtuväliseks lahendamiseks.“ (tl 90) ning tellis ise 07.06.2006 sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt P.K. Nooruse 1 Tartus asuva hoone murukatuse parandustööd (tl 96- 100). VÕS § 222 lg 6 kohaselt ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimuste mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. OÜ V. ja OÜ E. vahel puudus igasugune kirjalik kokkulepe, sealhulgas ka viivise määra osas. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada VÕS §-des 113 ja 94 sätestatud viivitusintressi määra. Kostja ei ole vaidlustanud hageja viivisearvutust. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 15.05.2005 kuni 31.12.2005 määras 9 % aastas viivitatud summalt, alates 01.01.2006 kuni 01.07.2006 määras 9,25 % aastas viivitatud summalt ja alates 01.07.2006 määras 9,75 % aastas. Kohus mõistab TsMS § 376 kohaselt OÜ-lt E. välja OÜ ProInkasso kasuks viivise alates

nimekirjale. Taimed on idanenud. Anname taimkattele kaheaastase garantii alates 29.08.2005, juhul, kui katust ekspluateeritakse vastavalt tellijale üle antud hooldusjuhendile.“ Hooldusjuhend oli üle antud, mis nähtub tl-l 133 oleva protokolli 27.09.2006 punktist 12: „Tehnoloogiapargile 29.07.2005 esitatud murukatuse hooldusjuhendi vaatavad läbi P.K. ja T.M., vajadusel tehakse muudatusi.“ Kuigi OÜ E. tellis OÜ-lt V. murukatusesegu ning haljastuse, mis on tõendatud eespool loetletud tõenditega, ei kutsutud OÜ V. esindajat enam edaspidi murukatuse ülevaatamise juurde. Mõistetamatuks jääb garantiikirja sisu ja eesmärk. Garantiikirja osas tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas tegemist võib olla müügigarantiiga või töövõtugarantiiga. Kohus on seisukohal, et OÜ V. müüs OÜ-le E. murukatuse substraadi ning poolte vahel oli lisaks suuline kokkulepe selle kohta, et sinna juurde kuulub ka murukatuse haljastamine, mille eest tasus OÜ V. 2005.a. P. K. Seega haljastamise puhul oli tegemist juba töövõtusuhtega OÜ V. ja OÜ E. vahel. VÕS § 650 lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavused. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. VÕS § 230 lg 1 kohaselt müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Lähtudes seaduse sõnastusest ei ole OÜ V. poolt antud Garantiikiri sisuliselt ei töövõtuega ka müügigarantii, sest sellest ei nähtu ühtegi sisulist lubadust, milleks garantiiandja on kohustunud. Seega käesolevas vaidluses garantiikohustust ei ole, sest seda ei ole antud. Kuivõrd haljastamise osas oli tegemist töövõtuga, tuleb lähtuda VÕS 36. peatükis sätestatust. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. OÜ V. on kohustunud haljastama murukatuse ilmselt 2005 juunis-juulis toimunud ulatuses. Tasu maksmine sisaldus kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt varemmüüdud substraadi hinnas, sest OÜ V. ei ole P. K arvet OÜ-le E. esitanud. Töö lepingutingimustele vastavust ei ole võimalik hinnata, sest puudub poolte kokkulepe tehtava töö mahu, hinna, kestuse jms osas. Küll saab lähtuda teiste isikute hinnangutest, sh Pille K omast, et murukatuse haljastus ei olnud 2006.a kevadeks tellija nõudmistele vastav. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist... VÕS § 646 lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on seisukohal, et OÜ E. pretensioon 05.06.2006 (tl 89-90) käsitleb küll lepingutingimustele mittevastavust („Nagu nähtub eeltoodust, puudub Teie poolt tarnitud murukatusesegul nõutav kvaliteet.“), kuid sellest ei nähtu OÜ-le V. antud tähtaeg töö parandamiseks. Kuna puudustest teatamisega samaaegselt ei ole antud tähtaega töö parandamiseks, kaotas OÜ E. õiguse nõuda OÜ-lt V. murukatuse parandamist. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. OÜ E. ei andnud OÜ-le V. tähtaega töö parandamiseks, seega ei saa ta pärast omal initsiatiivil töö parandamise korraldamist nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist. OÜ E. e hagi OÜ-lt V. 33 875.20 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et OÜ ProInkasso hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda OÜ-l E. . OÜ E. e hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb tal kanda OÜ V. menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 ja2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.