S.S. hagi H.M. ja J.M. vastu pärimisõiguse tunnustamiseks ja omandiõiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja number
2-07-1677 Hageja: S.S. Hageja esindaja: vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar (AB Siigur, Kõrgesaar ja Partnerid, Küüni 7 Tartu 50050) Kostjad: H.M.
Menetlusosalised ja nende esindajad
J.M. Kostjate esindaja: vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa (AB Kaljo Kuusmaa, Aleksandri 1-2, Tartu 51004) Kohtuistungi toimumise aeg
10.05.2007
Protokollija
kohtuistungisekretär Evelin Laansalu
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada S.S. pärimisõigus vastavalt H.M. 30.07.2002. a testamendile.
3.Tunnustada S.S. omandiõigust K. külas, M. vallas, Tartumaal asuvale kinnistule nr 2407504.
4.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
H.M. määras 30.07.2002. a koostatud testamendiga hagejale annakuna kinnistu asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, märkides kinnistu registriosa numbriks 24625.
H.M. suri 27.04.2006. a. 04.09.2006. a esitas hageja Tartu notar Mati Allikule pärimisavalduse H.M. pärandi vastuvõtmiseks testamendi alusel. Kostjad, seadusjärgsete pärijatena, esitasid pärimisavaldused Tartu notar Edgar Grünbergile. Omavaheliste konsultatsioonide tulemusel selgitasid notarid pärimismenetluse asjaolusid ja tuvastasid, et H.M. oli kinnistusregistri registriossa nr 24625 kantud kinnistu võõrandanud juba enne testamendi tegemist. Nimetatud fakti selgumise järel teatasid kostjad, et ei tunnista hageja pärimisõigust. H.M. on määratlenud annaku eset testamendis kui temale isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat kinnistut asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, kinnisturegistriosa nr 24625. Seega on asja kirjeldatud kolme tunnusega: - kinnistu kuulub testaatorile isikliku omandiõiguse alusel - kinnistu asub K. külas, M. vallas, Tartumaal - kinnistusregistriosa number on 24625. Esimesed kaks tunnust on selged ja õiged, kuid registriosa number on vale, sest sellise numbriga kinnistu ei olnud testamendi tegemise ajal enam testaatori omandis. Küll oli testaatori omandis testamendi tegemise ajal K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv kinnistu, mille registriosa number on 24075. Kinnistusregistri registriossa nr 24625 kinnistu tekkis kinnistu nr 24075 jagamisest. H.M. jagas kinnistu ja võõrandas jagamise tulemusel tekkinud kinnistu (reg.osa nr 24625) AS-le T. 12.06.2002. a. Seega sai H.M. testamendi tegemise ajal annakuna pärandada kinnistu, mille registriosa numbriks on 24075. Ilmselt eksimuse tõttu andis H.M. testamendi koostamisel notarile teada varem temale kuulunud kinnistu registriosa numbri, mis kanti ka testamenti. Pärimisseaduse § 27 lg 3 järgi juhul, kui testamendi mõnda korraldust saab tõlgendada mitut moodi ning ei ole alust neist ühte eelistada, eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt testament jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Vastavalt pärimisseaduse §-le 28 lg 2 juhul kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud. Testamendi tõlgendamisel ainult kinnistu numbrist lähtudes ei jääks testament üldse kehtima. Testaatori tahte tõlgendamisel soovina jätta hagejale K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv kinnistu, jääb testament kehtima täies ulatuses. Hagejale pärandatud kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, sellel asub suvila, mida testaator ja hageja ühiselt 32 aasta jooksul kasutasid ja korras hoidsid. Suvila võtmed on käesoleva ajani hageja käes, seega on kinnisasi hageja valduses. Vastavalt pärimisseaduse §-le 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Õigusteoreetikute hulgas on seetõttu levinud seisukoht, et surnud isiku omandi kanne kinnistusraamatus on kuni kande parandamiseni ebaõige. Vastavalt haginõude täpsustusele palub hageja tuvastada S.S. H.M. testamendi alusel testamentaarsest annakust tulenevate õiguste kehtivus ning tunnustada S.S. omandiõigust kinnistule asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, mille kinnistusregistriosa number on 2407504 (tl 13).
KOSTJA SEISUKOHT
Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kinnistu on konkreetse numbriga tähistatud asi. H.M. testamendis on kinnistu numbrina nimetatud 24625, mitte 24075. Hageja väide, et testaator
võis eksida kinnistu numbri avaldamisel notarile on oletuslikku laadi. H.M. oli elukutselt raamatupidaja, testamendi tegemise ajal täie mõistuse juures ja eksimust ei saanud olla. Hageja oli mõnda aega H.M. töökaaslane TÜ Raamatukogus. Ta avaldas kostjatele, et S.S. nõuab, et vara talle jäetaks, kuid seda ei saa teha, kuna S.S. ei ole tema heaks midagi teinud. H.M. tegi teadlikult vale testamendi, et vabaneda S.S. mõjutustest. H.M. soovis jätta suvila oma poegadele. Ta soovis anda suvila poegadele juba oma eluajal, kuid kostjad otsustasid, et jäägu see siiski pärast isa surma.
KOHTUISTUNG
Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt tundis ta H.M. 32 aastat. Nad majandasid ühiselt K. külas, M. vallas, Tartumaal asuvat suvilat. Hageja viibis koos H.M. notaribüroos vaidlusaluse testamendi koostamise ajal. H.M. nimetas notarile suvila kinnistut nimepidi ja märkis, et see on hagejale. Pärast H.M. surma korraldas hageja matused ja kandis kõik sellega seonduvad kulud. Kostjad H.M. matuste korraldamist mingil moel ei toetanud (tl 62). Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate väitel lubas H.M. suvila poegadele jätta. H.M. seletuse järgi käidi isale pinda ja seetõttu läks isa testamenti tegema. H.M. suhtles isaga ca kord kuus, kuid J.M. ei suhelnud isaga üldse.
KOHTU SEISUKOHT
1.Asjas puudub vaidlus selles, et 30.07.2002. a tegi H.M. notariaalse testamendi. Nimetatud testamendiga määras ta S.S. annakuna K. külas, M. vallas, Tartumaal asuva kinnistu, kinnistusregistriosa nr 24625 (tl 7) (Seoses kinnistusregistri registriosade numeratsiooni ühtlustamisega on registriosade numeratsioon käesolevaks ajaks muutunud. Tartumaal asuvate kinnistute numbrite lõppu on lisatud 04. Selguse huvides on otsuse tekstis kasutatud registriosade nn vanale numeratsioonile vastavaid numbreid). Testamendi tegemise ajal ei olnud kinnistusregistri registriossa nr 24625 kantud kinnistu enam H.M. omandis. Testaator oli selle numbriga kinnistu vastavalt 12.06.2002. a sõlmitud lepingule võõrandanud (tl 8). Küll oli testamendi tegemise ajal H.M. omandis K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv kinnistu, mille registriosa number on 24075 (tl 9). Nimetatud kinnistul asub suvila.
2.H.M. suri 27.04.2006. a
3.Kostjad H.M. ja J.M. on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse H.M. seadusjärgsete pärijatena (tl 60).
4.H.M. 30.07.2002. a koostatud testamendi tekstist on võimalik üheselt aru saada, et H.M. on määranud annakusaajaks S.S.. S.S. isik on määratletud üksnes tema isikukoodi nimetamise kaudu ega ole teda kirjeldatud H.M. ja S.S. varasemate suhete kaudu. Samuti ei ole testaator seadnud S.S. mingeid tingimusi annaku vastuvõtmiseks. Selles osas ei ole poolte vahel vaidlust. Seetõttu on kohus seiskohal, et poolte väited H.M. ja S.S., samuti H.M. ja A.V. suhete kohta ei ole asjakohased, ei oma tähtsust H.M. tahte väljaselgitamisel ning tuleb asja otsustamisel kõrvale jätta.
5.Poolte vahel on vaidlus H.M. tahte osas pärandada K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv suvilaga kinnistu hagejale.
6.Kohus on tuvastanud, et H.M. omandis oli K. külas, M. vallas, Tartumaal asuv Kala kinnistu (reg.osa nr 24075), mille koosseisu kuulusid maatükid katastritunnustega
50101:006:0050 (6,27 ha) ja 50101:006:0053 (2,26 ha). 07.06.2002. a kandega on muudetud kinnistu koosseisu: 6,27 ha suuruse maatüki asemel kuulub kinnistu koosseisu 5,24 ha suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0055) ja 10 320 m2 suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0054). 02.07.2002. a kandega on kinnistu jagatud. Kinnistu nr 24075 koosseisu on jäänud maatükk katastritunnusega 50101:006:0054 (10 320 m2) (tl 9). Samal päeval on avatud uus kinnistusregistri registriosa nr 24625 ning moodustatud kinnistu, mille koosseisu kuuluvad 2,26 ha suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0053) ja 5,24 ha suurune maatükk (katastritunnus 50101:006:0055). Samuti 02.07.2002. a on AS T. kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr 24625 uue omanikuna.
7.Pärimisseaduse (PäS) § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Vastavalt (PäS) §-le 21 lg 1 tõestab notar testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Seega tuleb eeldada testamendis väljendatud korralduste vastavust testaatori tahtele.
8.H.M. 30.07.2002. a koostatud testament ei ole annaku eseme nimetamise osas üheselt mõistetav. PäS § 28 lg 1 järgi piisab isikute ja asjade nimetamisel testamendis seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Kui testaatori tahtes kahtlust ei ole, ei mõjuta testamendi kehtivust eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud (PäS § 28 lg 2). Kohtul ei ole andmeid selle kohta, et testaator oleks testamendi sisu kohta kirjalikke selgitusi jätnud.
9.Asjas tähtsust omavaks asjaoluks on see, et H.M. on kirjeldanud annaku objekti, lisaks kinnistu numbrile ka selle asukoha (K. küla, M vald, Tartumaa) ning omandi (minule isikliku omandiõiguse alusel kuuluv) kaudu. Testamendi tegemisele eelneva kahe kuu jooksul oli testaator talle kuuluva kinnistu jaganud ja jagamisel tekkinud uue kinnistu võõrandanud. Samuti on oluline, et H.M. kasutas talle kuulval kinnistul asuvat suvilat ning et pärast kinnistu jagamist ja jagamisel tekkinud kinnistu võõrandamist jäi tema omandisse just see maatükk, millel asub suvila. Kuna kinnistu jagamise ja võõrandamise tehingud toimusid vahetult testamendi tegemisele eelnenud ajal, siis oli H.M. teadlik, et talle kuulub K. külas, M. vallas, Tartumaal kinnistu mille koosseisu kuuluval maatükil asub suvila ning teisi samas asukohas paiknevaid kinnistuid tema omandis ei ole. Samas on ilmne, et mitmete tehingute järjestikuse tegemise tõttu võis testaatoril tekkida eksimus selles, millist kinnistusregistri registriosa numbrit tema omandisse jäänud kinnistu kannab. Ka tunnistaja K.M. ütlustest nähtub, et H.M., rääkides oma testamendist, pidas silmas suvila pärandamist (tl 62). Seetõttu on kohus seisukohal, et H.M. eksis kinnistu numbri nimetamisel testamendis ning tema tegelik tahe oli suunatud sellele, et teha korraldus tema omandis olnud kinnistu nr 24075 kohta.
10.Tunnistaja K.M. ütluste järgi väitis H.M. tunnistajale, et ta tegi testamendi, aga see testament on nii ja naa ning, et nad saavad teada kui õige aeg on ning, et ärge laske ennast ära petta. Jutt oli suvila pärandamisest (tl 62). Tunnistaja Aare Puustuse ütluste kohaselt rääkis H.M. tunnistajale oma testamendist mõned kuud pärast A.V. surma. A ja H surma vahel oli üle aasta, täpselt ei tea. Ta rääkis, et tal on uus elukaaslane ja et, küll naised ilmuvad kui raha on. Samuti rääkis ta, et tahetakse pärandust ning, et tegi päranduse juba ära, aga küll veel nalja saab (tl 63).Kohus võtab arvesse, et K.M. on kostja, H.M., abikaasa, seega kostja lähikondsena kohtumenetluse tulemusest otseselt huvitatud isik. Tunnistaja A.P. on andnud kohtule ütlusi, millest saab järeldada, et ta ei mäleta toimunud sündmusi täpselt. Näiteks nimetas tunnistaja A.V. ja H.M. surma vaheliseks ajaks „üle aasta“, kuigi tegelikult suri A.V. ca kolm ja pool aastat enne H.M. (tl 25). Tunnistaja Helve Reidla ei ole andnud ütlusi, mis aitaksid tuvastada H.M. tahet testamendi tegemisel. Kostja on rajanud oma väite selle kohta, et H.M. nimetas testamendi tegemisel tahtlikult vale kinnistu numbri, just tunnistajate ütlustele. Tunnistajate ütlustest nähtuvad vihjed
H.M. testamendi tegemise asjaoludele ei ole selged ega üheselt mõistetavad. Seetõttu leiab kohus, et tunnistajate ütlused kostja väidet vastuvaidlematult ei tõenda.
11.Kui testamendi mõnda korraldust saab tõlgendada mitut moodi ning ei ole alust neist ühte eelistada, eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt testament jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses (PäS § 27 lg 3). H.M. 30.07.2002. a koostatud testament sisaldab ainsa korraldusena testaatori korraldust S.S. annaku määramise kohta. Kostjate väide testamendis sisalduva annaku määramise korralduse kehtetuse kohta ei ole tõendatud, seega pole alust eelistada tõlgendust mille kohaselt on annaku määramine, annaku objekti puudumise tõttu kehtetu. Seetõttu tuleb tõlgendada testamenti vastavalt PäS §-le 27 lg 3 ning lugeda selles sisalduv annaku määramise korraldus kehtivaks.
12.Hageja on taotlenud tuvastada S.S. H.M. testamendi alusel testamentaarsest annakust tulenevate õiguste kehtivus ning tunnustada S.S. omandiõigust kinnistule asukohaga K. külas, M. vallas, Tartumaal, mille kinnistusregistriosa number on 2407504. Riigikohtu 08.02.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05 on riigikohus märkinud, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-03). Kui kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust. Seetõttu leiab kohus, et kohus saab tuvastada hageja õiguse annakule ning selles osas asendab kohtuotsus pärimisõiguse tunnistust ning on aluseks kinnistusraamatu kande tegemiseks.
13.Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ning tuvastab S.S. pärimisõiguse vastavalt H.M. 30.07.2002. a testamendile ning tunnustab S.S. omandiõigust K. külas, M. vallas, Tartumaal asuvale kinnistule nr 2407504.
14.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.