Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-15686
Tsiviilasi
OÜ MS PRIM hagi Evi Ojasalu pankrotimenetluses toimunud
16.juuni 2006.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ MS PRIM apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant OÜ MS PRIM (registrikood 10125607; Lennuki 22 Tallinn 10145), seaduslik esindaja Taimar Kepp, lepinguline esindaja Oliver Ennok Vastustaja Evi Ojasalu (pankrotis, IK xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Tiina Mitt
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06. märtsi 2007.a otsus ning saata asi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale.
OÜ MS PRIM apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Järva Maakohtu 14.12.2005.a pankrotiotsusega kuulutati välja Evi Ojasalu pankrot. Pankrotihalduriks määrati Tiina Mitt. A. K esitas 09.01.2006 pankrotimenetluses haldurile nõude summas 684 592 krooni koos nõude sisu, alust ja nõuet tõendavate dokumentidega ning
lisadokumendid 02.03.2006.a.
2.A. K loovutas 15.06.2006.a nõude OÜ-le MS PRIM. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 16.06.2006. Haldur edastas koosoleku protokolli 20.06.2006.a. Protokoll sisaldab ebaõigeid andmeid. Protokollis on märgitud, et vastuväiteid enne nõuete kaitsmise koosolekut ei esitatud. Samas märkis haldur, et OÜ MS PRIM esitas vastuväite K. K nõudele. Märkimata on vastuväide K. M võlanõudele. Haldur tegi pahatahtlikult ettepaneku lugeda kaebuse esitaja nõudeavalduse mitte esitatuks. Nõue esitati tähtaegselt. Haldur ei nõudnud puuduste kõrvaldamist. Võlausaldajal oli eeldus lugeda nõudeavaldus nõuetekohaselt esitatuks. Kuna haldur puuduste kõrvaldamist ei nõudnud, puudub alus PankrS § 94 lg 3 kolmanda lause rakendamiseks. Kui halduril oli sisulisi vastuväiteid, oli tal olnud õigus PankrS § 103 lg 2 alusel nõue vaidlustada. Haldur nõuet ei vaidlustanud.
3.Arusaamatu on, kuidas luges haldur A. K nõude esitamata jäetuks, kui haldur märkis protokolli lõpus, et enne koosolekut teavitati haldurit nõude loovutamisest. Koosoleku toimumise ajal oli nõude omanik OÜ MS PRIM, mitte A. K.
4.Haldur jättis märkimata kirjalikult esitatud vastuväite K. M nõudele. K. M on võlgniku tütar, kes vormistas emaga fiktiivsed laenulepingud. Osaühing soovis fiktiivset tehingut vaidlustada, kuid haldur jättis selle protokolli märkimata. Halduri ebaseaduslik tegevus annab aluse eeldada, et haldur ei ole erapooletu ega kaitse võrdselt kõigi võlausaldajate huve.
5.Põhjendamatu ja pankrotiseadusele mittevastav on halduri ettepanek, et kuna OÜ MS PRIM juhataja ei tutvunud esitatud nõudeavaldusega, palus haldur koosolekul jätta kirjaliku vastuväite tähelepanuta. Nõuetega tutvumine on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. See ei ole seotud kirjalike vastuväidete esitamisega. Halduril puudub õigus ja seaduslik alus vastava ettepaneku tegemiseks. Haldur teadis, et osaühingu lepinguline esindaja oli päev enne koosolekut nõudeavaldustega halduri büroos tutvunud. Haldur kandis teadvalt protokolli ebaõiged andmed.
6.Tulenevalt PankrS §-st 83 lg 1 tuleb kehtetuks tunnistada 16.06.2006.a üldkoosoleku otsus lugeda A. Ki nõudeavaldus esitamata jäetuks; otsus, tunnustada K. K nõuet 100 000 krooni ja K. M nõuet 152 000 krooni II järgus ning jätta kirjalik OÜ MS PRIM vastuväide tähelepanuta. Halduril tuleb parandada protokolli ebaõiged andmed, et vastuväiteid ei esitatud. Halduri vastuväited
7.Haldur hagi ei tunnistanud. A. Ki nõudeavaldus ja selle 02.03.2006.a täiendus ei vastanud PankrS § 94 lg 1 nõudele ja haldur ei saanud anda talle hääli. Haldur selgitas seda võlausaldaja esindajale Oliver Ennokile esimesel üldkoosolekul ja teatas, et dokumente saab esitada enne nõuete kaitsmise koosolekut. Võlausaldaja esitas kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Haldur kordas põhjuseid vastuses ringkonnakohtule. Seega oli võlausaldajal piisavalt aega likvideerida puudused - esitada nõude aluseks olevad dokumendid. Haldur ei olnud pahatahtlik, vaid lähtus PankrS § 94 lg-st 3. Väär on väide, et haldur ei andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitaja ei saanud aru PankrS § 94 lg 3 mõttest. Puudused olid vastuses ringkonnakohtule üksikasjalikult selgitatud. Võlausaldaja esindaja O. Ennok esitas lisad, millest nähtub, et esindaja arvates oli ainukeseks puuduseks esitatud dokumentide mittenõuetekohane kinnitamine. O. Ennok kinnitas dokumendid kohtuniku või kohtu määratud pankrotihalduri asemel ja arvas, et sellega on puudused kõrvaldatud.
8.Võlausaldaja ei ole tänaseni tõendanud nõuet 400 000 krooni. Alles pärast seda saab A AS loovutada nõudeid edasi. Täiendavalt tasumise kohustus ei ole tõendatud.
9.Kuna üldkoosolek hääletas halduri ettepanekut A. Kinki nõude esitamata jätmise kohta, siis tema esindaja vastuväited nõuete kaitsmisel teiste nõuete kohta ei saanud enam mõjutada
2(6)
hääletamise tulemusi.
10.Nõuete kaitsmise juures ei ole olulised sugulussidemed võlgnikuga, sest haldur kontrollib nõude aluseks olevaid dokumente. K. M ja K. K nõuded on reaalsed ja tõendatud.
11.Väide, et OÜ MS PRIM lepinguline esindaja käis päev enne koosolekut 15.06.2006.a nõudeavaldusega tutvumas ja haldur teadis seda, on väär. Halduri büroos tutvus nõuetega A. Ki lepinguline esindaja O. Ennok. Seda, et A. K on oma nõude loovutanud OÜ-le MS PRIM, sai haldur teada O. Ennokilt vahetult enne nõuete kaitsmise koosoleku algust sekretärile esitatud teate alusel. Kui O. Ennokil olnuks sel hetkel volikiri esindamaks OÜ-d MS PRIM, oleks ta võinud osaleda üldkoosolekul ning esitada seal oma vastuväited.
12.Haldurile esitas O. Ennok oma volikirja alles 19.06.2006.a kell 10:19 faksi teel, nagu ka OÜ MS PRIM B-kaardi koopia, millest nähtusid Taimar Keppi kui juhatuse liikme volitused. Seega Taimar Keppi allkirjastatud kirjalikud vastuväited ja nõude loovutamise leping jäeti üldkoosolekul põhjendatult tähelepanuta. Halduril ei ole pääsu registritesse. Maakohtu otsuse põhjendused
13.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Pärnu Maakohtu 13.01.2006.a määrusega ei antud võlausaldaja A. Kile hääli esimesel üldkoosolekul, kus osales esindajana Oliver Ennok. Tallinna Ringkonnakohus määrust ei muutnud (21.04.2006.a määrus nr 2-04-1206). Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud nõudeavaldus tõendatud. Määrustes selgitati, et nõuete kaitsmise koosolekuni saab uute asjaolude ilmnemiseni üle vaadata häälte andmise, mis on seotud nõudeavalduse kohta tõendite esitamisega. Maakohtu määrus on jõustunud. Juba selle määruse kaudu oli alates 2006.a jaanuari keskpaigast A. Kil ja tema esindajal Oliver Ennokil teada nõude tõendamise vajadus pankrotimenetluses. Põhjendatud on, et võlausaldaja A. K peab oma nõuet tõendama PankrS § 94 lg 1 alusel. Kui võlausaldaja seda ei tee, tuleb kohaldada PankrS § 94 lg 3 (kui puudust ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud). Asjas on halduri vastus Tallinna Ringkonnakohtule (tl 25), mis käsitleb põhjuseid, miks ei olnud õiguspärane anda hääli esimesel üldkoosolekul A. Kile. Võlausaldaja A. Kink oli sellest aegsasti informeeritud esindaja O. Ennoki kaudu. Võlausaldaja esindaja on kutsetunnistust omav tegutsev pankrotihaldur, kes on teadlik pankrotiseaduse nõuetest ja võimeline andma kvalifitseeritud õigusabi. Haldur tõendas, et esindaja võttis puuduste kõrvaldamise täitmiseks ja tegi seda 03.02.2006.a. Sama kinnitab hagiavaldus. Dokumentide koopiad ei olnud seaduspäraselt kinnitatud, kuid see ei olnud oluline puudus. Nõude tõendamata jätmise tõttu ei saanud lugeda puudusi kõrvaldatuks. Haldur sai lähtuda PankrS §-st 94 lg 3.
15.Võlausaldaja A K poolt nõude loovutamine vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut ei muuda tuvastatud asjaolusid ega asenda nõude tõendamise kohustust. Tõendamise kohustus on ka nõude loovutamise lepingus märgitud loovutuse saajal (OÜ MS PRIM). Esitatud dokumentidest ei nähtu, et haldur oleks saanud enne nõuete kaitsmise koosolekut teada muutustest. Haldur ei teadnud nõude loovutamise lepingust, kui O. Ennok käis A. Kinki esindajana tutvumas dokumentidega halduri büroos nõuete kaitsmise koosolekule eelneval päeval ega seda, et O. Ennok on loovutuse saaja OÜ MS PRIM esindaja. Haldur võimaldas seadusekohase tutvumise talle kui võlausaldaja A. Kinki esindajale. Vastupidiseid tõendeid ei esitatud.
16.Kui nõue antakse uuele võlausaldajale üle, peab endine võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle ka nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ning teavitama, mis on pankrotimenetluses toimunud enne loovutamist. Seega on endisel
3(6)
võlausaldajal kohustus anda teavet, mis on vajalik nõude esitamiseks pankrotimenetluses või mis on jäänud tegemata pankrotimenetluses.
17.Hageja poolt haldurile esitatud dokumente (nõude loovutamise leping, teade nõude loovutamisest, kaks kirjalikku vastuväidet - tl 7-10) ei saa võtta nõudeavaldusena. Kui hageja leidis, et uuele võlausaldajale tuli anda puuduste kõrvaldamise tähtaeg, pidi hageja lähtuma pankrotiseadusest. PankrS § 94 lg 1 kohaselt peab haldurile esitama kirjaliku avalduse (nõudeavaldus), milles märgitakse vähemalt nõude sisu, alus ja suurus. Avaldusele lisatakse nõudeavalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. PankrS § 94 lg 2 kohaselt, kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. Haldur tõendas, et talle esitati volikiri pärast nõuete kaitsmise koosoleku toimumist (tl 24) – volikiri saabus faksi teel 19.06.2006.a, see on 3 päeva pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Õiguspärane olnuks esitada osaühingu äriregistri B-kaardi väljatrükk. Äriregistri Bkaardi koopia esitati samuti 3 päeva pärast koosolekut, so 19.06.2006.a (tl 23). See, et hageja esindaja lisas B-kaardi hagi materjalide hulka ja toetus väljatrüki kuupäevale (16.06.2006.a), ei lükka ümber halduri vastupidist kinnitust. Haldur ei saanud seda koos teiste dokumentidega.
18.Halduril puudus päev enne koosolekut ja vahetult enne koosolekut ning koosoleku ajal õige ja täielik info toimunust, samuti puudus võlausaldaja nõuet tõendav dokument. Korrektsel ja lugupidaval käitumisel oleks olnud võimalik selgitada toimunut või olla koosoleku osavõtjaks koos volitusega või taotleda aega juurde.
19.Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud võlausaldaja A. K nõudeavalduse lugemine esitamata jäetuks ja protokoll ei kuulu kehtetuks tunnistamisele. OÜ MS PRIM nõue ja vastuväited jäeti põhjendatult tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse põhjendused
20.OÜ MS PRIM palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme.
21.Juhul, kui haldur leidis, et hageja nõudeavaldus ei vasta PankrS § 94 lg-le 1, oleks haldur pidanud vastavalt PankrS § 94 lg-le 3 andma nõude esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Haldur tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei andnud. Halduri väited, et ta selgitas seda võlausaldaja esindajale, ei ole asjakohased. Puuduste kõrvaldamise avaldus tuleb esitada kirjalikult. Avalduses tuleb viidata, millised puudused nõudeavalduses esinevad. Haldur arvestas ühe nõudeavalduse puudusena originaaldokumentide mitteesitamist, kuid ei esitanud nõuet dokumentide originaalide esitamiseks. Halduri selgitused hageja esindajale esimesel üldkoosolekul seisnesid selles, et haldur oli väidetavalt helistanud E.Vle ja A- OÜ (pankrotis) haldurile ning leiab nüüd, et tehinguid ei toimunud, kuigi ajutise halduri aruandes ja pankroti väljakuulutamisel haldur hageja nõuet tunnistas. On arusaamatu, kuidas sai haldur muuta oma seisukohta kirjalikke tõendeid arvestamata ning nõuab võlausaldajalt tõendeid nõude kohta, mida võlgnik aktsepteeris ja mida võlgnik oli pikema aja jooksul osaliselt täitnud. Asjaolu, et K AS soovis A AS-ilt kapitalirendilepinguid üle võtta ning juba tasutud summa vormistati ümber laenulepinguks Evi Ojasaluga, on nähtav poolte vahel sõlmitud erinevatest lepingutest kogumis ning Evi Ojasalu enda istungil antud seletustest. Vaidlust ei ole, et A AS andis liisinglepingud ja sõidukid K AS-ile üle, seega täitsid mõlemad pooled oma kohustusi. Tallinna Ringkonnakohus asus 10.02.2005.a määruses nr 2-2/391/05 seisukohale, et võlgniku kinnitustest nähtuvalt ei olnud laenulepingud rahatud, vaid vormistati liisingute ülevõtmiseks.
22.Kui pankrotihalduril olid vastuväited hageja nõude osas, oleks ta pidanud nõude vaidlustama, kuid halduril puudus alus lugeda nõudeavaldus esitamata jäetuks, kui reaalselt oli haldurile nõudeavaldus esitatud ning haldur ei olnud võlausaldajat kirjalikult puudustest 4(6)
teavitanud. PankrS § 94 lg-t 3 on võimalik kohaldada vaid juhul, kui haldur on võlausaldajat teavitanud puudustest ning võlausaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud. Nõude sisu osas vastuväidete olemasolu korral tuleb halduril nõue vaidlustada vastavalt PankrS §-le 103.
23.Kui haldur leiab, et nõue summas 400 000 krooni on tõendamata, kuivõrd tõendatud oli võlausaldaja poolt AS-ile H 339 555,62 krooni tasumine, oleks haldur pidanud nõude vaidlustama summas 60 444,38 krooni.
24.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte määramine ja nõuete kaitsmise koosolekul nõuete kaitsmine ei ole omavahel seotud menetlused. Maakohus jättis tähelepanuta, et pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis toimus 13.01.2006.a, esitas võlausaldaja 02.03.2006.a nõudeavalduse juurde lisadokumente. Ka pärast lisadokumentide esitamist haldur võlausaldajat puuduste olemasolust ei teavitanud. Alles 16.06.2006.a nõuete kaitsmise koosolekul avastas haldur, et nõudeavaldus on puudulik ning palus üldkoosolekul lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Halduri käitumine on pahatahtlik ega tugine pankrotiseadusele.
25.Asjaolud, kes ja millal tutvus nõuetega ja kas osaleti ise koosolekul või esitati kirjalik vastuväide, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja esitas kirjalikud vastuväited, mis omavad seaduse mõistes sama jõudu ja tähendust, kui koosolekul nõude vaidlustamine (PankrS § 103 lg 3). Haldur rikkus oluliselt koosoleku läbiviimise korda ja pankrotiseadust, kui jättis ühe vastuväite üldse protokolli märkimata ning ei võtnud teist vastuväidet alusetult arvesse. Koosolekul osalemine on võlausaldaja õigus mitte kohustus. Võlausaldajal ei olnud põhjust taotleda aega juurde, kuna pärast 02.03.2006.a täiendavate dokumentide esitamist nõudeavalduse lisadena ei olnud võlausaldajal alust eeldada vastuväiteid oma nõude osas.
26.Halduri kohtuistungil esitatud vastuväited on teadvalt ebaõiged. Väär on väide, et OÜ MS Prim ei esitanud äriregistri B kaarti, see esitati koos vastuväidetega. Volikirja ei olnud vaja esitada, kuna vastuväited olid allkirjastatud äriühingu seadusliku esindaja poolt.
27.Halduril puudus õigus jätta nõudeavaldus läbi vaatamata, mistõttu rikkus haldur PankrS § 94, 100, 101 ja 103. Hageja esitas haldurile tähtaegselt nõudeavalduse koos nõuet tõendavate dokumentidega. Haldur ei andnud vastavalt PankrS § 94 lg-le 3 võlausaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seega oli võlausaldajal alus eeldada, et nõudeavaldus on nõuetekohaselt esitatud. Eeltulenevalt puudus alus PankrS § 94 lg 3 kohaldamiseks.
28.Haldur rikkus nõuete kaitsmise korda, kuna ei kajastanud protokollis nõuetekohaselt koosolekuga seonduvaid asjaolusid. Märkimata on hageja vastuväited, mis esitati enne koosolekut haldurile kirjalikult ja mille olemasolust oli haldur koosoleku toimumise ajal teadlik.
29.Arusaamatud on kohtu põhjendused nõude loovutamise sisu osas. Nõude loovutuse järel ei pea uus kreeditor nõudeavaldust esitama, kuna sama nõude osas on nõue juba eelmise kreeditori poolt esitatud. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Evi Ojasalu ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
31.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 4 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
32.Hagi on esitatud PankrS § 94 lg 4 alusel Evi Ojasalu pankrotimenetluses toimunud
5(6)
16.06.2006.a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Vastavalt PankrS § 83 lõikele 5 osaleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui pankrotitoimkonda ei ole valitud, peab hagi läbivaatamisel osalema üldkoosolekul selleks valitud isik. Pankrotitoimkonna moodustamise alused ning võimalikud erandid pankrotitoimkonna moodustamise kohustusest sätestab PankrS § 74. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et hagi läbivaatamisel oleks osalenud Evi Ojasalu pankrotimenetluses moodustatud pankrotitoimkonna esimees. Pankrotivõlgnikku on asjas esindanud pankrotihaldur, kuid võlausaldajate esindaja asja arutamisel osalenud ei ole. PankrS § 54 kohaselt tegutseb pankrotihaldur pankrotimenetluses küll võlgniku seadusliku esindajana, kuid seadusest ei tulene pankrotihalduri õigust esindada ühtlasi võlausaldajaid. Seega on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna võlausaldajate esindajat pankrotitoimkonna esimehe isikus ei ole seaduses sätestatud korras menetlusse kaasatud ega kohtusse kutsutud. Samuti ei ole võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise asjas esindanud poolt selleks PankrS § 83 lg 5 järgi õigustatud isik. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud menetlusõiguse normide rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
33.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et PankrS § 3 lg 3 kohaselt lasub pankrotiasja menetleval kohtul kohustus võtta omal algatusel tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldada selleks vajalike tõendite kogumine. PankrS § 94 lg 4 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul endal sisuliselt võtta seisukoht selles, kas võlausaldaja poolt PankrS § 94 lg 1 alusel esitatud nõudeavaldus vastas vajalikul määral nõudeavalduse kohta kehtestatud nõuetele või esitati nõudeavaldus niisuguste puudustega, mis andsid võlausaldajate üldkoosolekule aluse lugeda avaldus mitteesitatuks. Selleks peab kohtul olema võimalik kontrollida, missugusel kujul esitati nõudeavaldus ning milles seisnesid selle võimalikud hilisemad täiendused. Käesoleva asja materjalide hulgas võlausaldaja kirjalik nõudeavaldus puudub, toimikust ei nähtu, missugusel kujul täpselt nõudeavaldus esitati ja millega seda hiljem täiendati. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul seega kaaluda ka täiendavate tõendite kogumise vajadust.
34.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebuses toodud sisulistele väidetele.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.