2-03-775/16 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

rikkudes äriseadustiku (ÄS) §-s 233 sätestatud aktsiaraamatupidamise kohustust ning Eesti väärtpaberite keskregistrile õigete andmete esitamise kohustust. Hageja ei ole aktsiate omanikuna avaldanud tahet aktsiate võõrandamiseks Leonarda Invest AS-ile ja kostja nimele vormistamiseks. Kostjal puuduvad omandamist tõendavad alusdokumendid, sh hageja abikaasa kirjalik nõusolek aktsiate võõrandamiseks kostjale. Hageja palus tunnustada tema omandiõigust AS-i Agro Invest (endise ärinimega AS Marine Consulting) aktsiatele EE 100017757, s.o 20 000 nimelisele lihtaktsiale, nimiväärtusega 10 krooni üks aktsia, kokku väärtuses 200 000 krooni, mis on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris kostja Leonarda Invest AS-i nimele ning tuvastada õigus parandada registrikanne. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Mohammad Yaqub Haidary kui müüja ja kostja Leonarda Invest AS kui ostja sõlmisid 18.12.2001 ostu-müügilepingu Agro Invest AS-i 20 000 aktsia võõrandamiseks müüjalt ostjale. Lepingu tingimuste kohaselt olid lepingu poolteks hageja ja kostja Leonarda Invest AS, mida esindas Madis Kiisa; lepingu objektiks oli AS-i Agro Invest 20 000 aktsia võõrandamine hagejalt kostjale, aktsiate hind oli 200 000 krooni, leping sõlmiti ja aktsiate omandiõiguse üleandmine toimus lepingu sõlmimisega samal kuupäeval 18.12.2001. Tehingu toimumist ja aktsiate omandiõiguse üleandmist kinnitasid pooled aktsiatähe üleandmise teel. Eesti väärtpaberite keskregistris on kanded AS-i Agro Invest aktsionäride kohta õiged. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus määras tühistada kohtuotsuse jõustumisel hagi tagamise abinõud, millega keelati Eesti väärtpaberite keskregistris ümber registreerida Leonarda Invest AS-i nimele registreeritud AS-i Agro Invest 20 000 aktsiat ja blokeerida aktsiad EE 100017757 ning Leonarda Invest AS-il ja AS-il Agro Invest kõigi õigustoimingute tegemine AS-i Agro Invest ja Leonarda Invest AS-i aktsiatega. Kohus mõistis Mohammad Yaqub Haidarylt välja kohtukulu 12 000 krooni Leonarda Invest AS-i kasuks. Kohus mõistis Mohammad Yaqub Haidarylt välja postikulu 678,10 krooni ja ekspertiisitasu 520 krooni riigituludesse. Vaidlust ei ole, et hageja omandas 100% AS-i Agro Invest (endise ärinimega AS Marine Consulting) aktsiatest AS-ilt Kermon. Aktsia võõrandamise tehingule äriseadustik kohustuslikku vormi ei sätestanud, mistõttu võis aktsiate ostu-müügi tehingu teha suulises vormis. Leonarda Invest AS-i endise juhatuse liikme tunnistaja Madis Kiisa ütlustega on tõendatud, et 2001. a lõpuks oli AS Rapla Dairy pankrotiolukorras, millest pääsemiseks toimus AS-i Agro Invest aktsiate müük hagejalt Leonarda Invest AS-ile, sealt AS-ile Rapla Dairy, kes võõrandas need Venemaa äriühingule OAO Nutrinvest. Tehingu majanduslikuks sisuks oli välisinvestorite kapitali kaasamine piimatööstuse tegevuse jätkamiseks, mistõttu oli vajalik, et aktsiad müüks AS Rapla Dairy, et tehingust laekuvad finantsvahendid jääksid piimatööstuse omanikuks olevasse äriühingusse. Hageja võõrandas oma aktsiad kostjale seetõttu, et kostja saaks need edasi võõrandada suurema hinnaga, laekunud raha kataks võlgu ja päästaks AS-i Rapla Dairy. Tunnistaja M. Kiisa kinnitas, et tegemist oli hageja pakutud lahendusega piimatööstuse saneerimiseks ja aktsiate hind oli 200 000 krooni. 18.12.2001 andis hageja kostjale üle aktsiatähe. Seega oli selge, et hagejal oli tahe üle anda nimeline aktsia ja et tehing oli tehtud. Tunnistaja kinnitas, et hageja viibis AS-i Agro Invest üldkoosolekul notar Alar Schultsi juures, kus aktsionärid Leonarda Invest AS ja OAO Nutrinvest valisid hageja AS-i Agro Invest nõukogu liikmeks, hageja ei vaidlustanud aktsionäride otsuseid, vaid aktsepteeris neid ning hageja kinnitusel oli tal abikaasa nõusolek aktsiate võõrandamiseks.

Kostja Leonarda Invest AS-i 2001. majandusaasta aruandega on tõendatud, et selts kajastas 2001.a aktsiaid oma varana bilansis. AS-i Agro Invest endise juhatuse liikme tunnistaja Tatjana Potapova ütlustega on tõendatud, et tehingud hageja ja Leonarda Invest AS-i vahel toimusid suuliselt vahetult enne aktsiate müüki ASile Rapla Dairy ja OAO-le Nutrinvest, et Leonarda Invest AS-i esindas M. Kiisa, tunnistaja sai tehingutest teada hagejalt. T. Potapova kinnitas, et hageja osales AS-i Agro Invest aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul notari juures, kus notar kandis ette aktsionäride nimekirja, aktsiate omandiõiguse üle ei olnud vaidlust. Tunnistaja ütluste kohaselt andis hageja korraldusi üksnes suulises vormis, mistõttu lepingute sõlmimine suulises vormis ei olnud hagejale ebatavaline. Tunnistajate, AS-i Agro Invest nõukogu liikmete Valeri Lvovski ja Oleg Gorbatenko ütlustega on tõendatud, et nad teadsid hageja ja kostja Leonarda Invest AS-i aktsiate müügitehingust, tehingu pooltel vaidlust AS-i Agro Invest aktsiate omandiõiguse üle ei olnud, hageja osales aktsionäride 30.10.2002 üldkoosolekul ja nõustus jätkama nõukogu liikmena. 14.05.2002 erakorralise üldkoosoleku protokolliga, millest nähtuvalt on AS-i Agro Invest aktsionärideks Leonarda Invest AS ja OAO Nutrinvest, on tõendatud, et hageja oli pärast aktsiate võõrandamist Leonarda Invest AS-ile teadlik aktsionäride ringist, sest ta osales AS-i Agro Invest aktsionäride erakorralisel koosolekul ja nõustus 10.05.2002 valimisega AS-i Agro Invest nõukogu liikmeks. Kostja AS-i Agro Invest 31.12.2001 majandusaasta aruandes on märgitud aktsionärideks Leonarda Invest AS 20 000 aktsia osas ja OAO Nutrinvest 20 000 aktsia osas. 30.10.2002 erakorralise üldkoosoleku protokoll tõendab, et hageja valiti ka 30.10.2002 AS-i Agro Invest nõukogu liikmeks, koosolek toimus Tallinna notar Alar Schultsi büroos, hageja andis kirjaliku nõusoleku nõukogu liikmeks valimiseks ja viibis koosolekul. Tunnistajate M. Kiisa, T. Potapova, V. Lvovski ja O. Gorbatenko ütlustega on tõendatud, et hageja viibis koosolekul ja seal loeti ette aktsionäride nimekiri ning hagejal puudusid vastuväited aktsionäride nimekirjale. Hageja kinnitas 14.09.2005 kohtuistungil, et võttis 30.10.2002 AS-i Agro Invest üldkoosolekust osa ja teadis, et ta ei ole aktsiate omanik. Vastuvõetud otsuseid ta ei vaidlustanud. Hageja tahet AS-i Agro Invest aktsiad võõrandada tõendab samade aktsiate müümiseks OAO-le Nutrinvest sõlmitud eelleping. Asjaolu, et 08.12.2001 aktsiate müügi eellepingus, mis sõlmiti kostja AS-i Agro Invest ja hageja vahel või et 20.12.2001 aktsiate müügilepingus nr 25/01, mis sõlmiti AS-i Rapla Dairy ja OAO Nutrinvest vahel, oli aktsiate tehinguväärtuseks 4 000 000 USA dollarit, ei välista, et hageja ja kostja Leonarda Invest AS 18.12.2001 suulises lepingus teistsuguses hinnas kokku leppisid. Kostja väidet, et pooled kinnitasid tehingu toimumist ja aktsiate omandiõiguse üleandmist aktsiatähe üleandmise teel, tõendas kostja Leonarda Invest AS-i otsene valdus AS-i Agro Invest aktsiatähtedele nr 3 VM 0032087 ja nr 4 VM 0032089. Tunnistaja, AS Agro Invest juhatuse liikme Randar Tamme ütlustega on tõendatud, et tema tegi aktsiaraamatus kanded nr 4 ja nr 5, seega aktsiaselts emiteeris aktsiatähed nr 3 VM 0032087 ja nr 4 VM 0032089. Kohtuistungil väitis hageja, et kostjal puudub hageja abikaasa kirjalik nõusolek aktsiate võõrandamiseks. Perekonnaseaduse (PkS) § 17 lg 3 sätestab, et kui üks abikaasa teeb tehingu

abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Aktsiate näol on tegemist vallasasjaga. Seega kehtib teise abikaasa nõusoleku eeldus ning vastupidist ei ole tõendatud. Tunnistaja M. Kiisa ütluste kohaselt väitis hageja, et tal oli abikaasa nõusolek AS-i Agro Invest aktsiate müümiseks. Eeltooduga on tõendatud aktsiate müügilepingu sõlmimine 18.12.2001 ja omandi üleminek hagejalt kostjale Leonarda Invest AS-ile. AS-i Agro Invest endise juhatuse liikme tunnistaja Randar Tamme ütlustega on tõendatud, et AS-i Agro Invest aktsiaraamatu pidamine oli tema kohustus; ta tegi aktsiaraamatusse kohtule esitatud koopia kohaselt viimase kandena kande nr 5; esitajaaktsiad tuli seaduse järgi muuta nimelisteks ja kanda registrisse; hageja võttis kõik otsused vastu ise; T. Potapoval oli hageja usaldus; ta võis allkirjastada Eesti väärtpaberi keskregistrisse aktsiate registreerimiseks 11.02.2002 esitatud avalduse ja AS-i Agro Invest aktsionäride nimekirja, mille kohaselt olid Leonarda Invest AS ja OAO Nutrinvest AS-i Agro Invest aktsionärid võrdsetes osades. AS-i Agro Invest aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistrisse 11.02.2002 registreerimiseks esitatud avalduse ja AS-i Agro Invest aktsionäride nimekirja kohta läbi viidud käekirjaekspertiisiaktiga nr DK-0238-06/3786 02.08.06 on tõendatud, et nendele dokumentidele kirjutas alla tunnistaja Randar Tamm. Tähtsust ei oma asjaolu, kes täitis blanketil teksti. Eeltoodust saab järeldada, et tunnistaja Randar Tamm esitas 11.02.2002 avalduse Eesti väärtpaberite keskregistrile, lähtudes AS-i Agro Invest aktsionäride tegelikust seisust. Hageja ei tõendanud, et Randar Tamm esitas AS-i Agro Invest juhatuse liikmena Eesti väärtpaberite keskregistrile ebaõigeid andmeid aktsionäride kohta. Hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei arvestanud Nutrinvest OAO 12.02.2006 õiendit nr 01712-Est, Põhja Ringkonnaprokuratuuri kirja 13.12.2004 nr TLN25/04/906 ja selle lisa, Keskkriminaalpolitsei 15.09.2005 nr KP10-206/05/46 kirja, Riigiprokuratuuri kirju nr RP-2-9/06/106 30.03.2006 ja nr RP-2-9/06/106-II, kuna need ei ole asjakohased tõendid ning 18.07.2001 aktsiate ostu-müügilepingu allkirjastamata teksti, Leonarda Invest AS-i allkirjastamata kassa väljamineku orderit 14.06.2002, kuna need on ebausaldusväärsed. Kohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise. Apellatsioonkaebuse põhjendused Mohammad Yaqub Haidary palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule, hageja palus tunnistajana üle kuulata Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo komissari Aivar Orukase ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus rikkus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme. Kohtu järeldused tehingu toimumise kohta on ebaõiged, ei ole kooskõlas faktidega ega rajane asjas kogutud tõenditele. Kohus jättis olulised asjaolud tuvastamata ning sellest tulenevalt on otsus ebaõige. Kohus ei hinnanud, kas aktsiaraamatu kanne tehti nõuetekohaselt ning kas selleks oli õiguslik alus. Kande tegemise ajal kehtinud õigus ei näinud aktsiaraamatu kande tegemiseks ette selget korda, mis ei tähenda, et kannete tegemine võis toimuda meelevaldselt. Aktsiaraamatusse tehtud kanne on käsitletav kandega õigustatud isiku õigusena. Vastava kande alusel määratakse suhted kandega õigustatud isiku ja aktsiaseltsi vahel. Aktsiaraamatus aktsionäri kohta tehtud kande muutmine on käsitletav õiguse käsutamisena. Õiguse käsutamine saab toimuda üksnes õiguse omaja poolt. Seega saaks aktsiaraamatu kande teha üksnes sinna kantud aktsionäri korraldusel. Selline korraldus võis

tuleneda ka aktsiate ülekandmise lepingust, mille esitamisel juhatusele sai vastava kande teha. Kohus tuvastas, et tegu oli suulise lepinguga, kohus ei tuvastanud, et aktsiaraamatu kande tegemiseks oleks juhatusele esitatud mingi dokument. Juhatuse liige kinnitas tunnistajana, et ta tegi kande suulise korralduse alusel, mida ei andnud hageja, kes oleks ainsa isikuna saanud talle kuuluvat õigust käsutada. Juhatuse liige ei kinnitanud, et ta kontrollis aktsiate müügiga seotud asjaolusid. Seega tehti aktsiaraamatu kanne ilma kande tegemise taotlemiseks õigustatud isiku korralduseta ning kanne tehti ebaõigesti. Kuigi tunnistaja Madis Kiisa väitis, et aktsiate müügileping oli suuline, esitas ta kriminaalmenetluse käigus keskkriminaalpolitseile tõendina aktsiate ostu-müügilepingu, mis sõlmiti väidetavalt 18.07.2001 Tallinnas ning mis on allkirjastatud Madis Kiisa kui Leonarda Invest AS juhatuse liikme poolt ning millel puudub apellandi allkiri. Tegemist on tagantjärele koostatud paberiga. Kui väidetav aktsiate müügileping sõlmiti 18.07.2001, on arusaamatu, miks pakkus Leonarda Invest hagejale 200 000 krooni lepingu eest alles aasta hiljem väljastatud orderiga, so aastal 2002. Aktsiate käsutamise korra kohaselt on aktsiad kantud omanike väärtpaberikontodele ning kontodelt saab käsutusi teha üksnes konto omanik. Kehtiv seadus tagab sellega aktsia omaniku õigused, kuid tegu ei ole võrreldes varasema ajaga mitte teistsuguse õigusliku, vaid üksnes tehnilise korraldusega. Kohus eeldas põhjendamatult, et tegu oli esitajaaktsiatega. AS-i Agro Invest põhikirjast tulenevalt on tema aktsiad nimelised. Vastav põhikirja säte määras, millisel viisil aktsiad käibivad ning oli konstitutiivse tähendusega. Kui tegu on esitajaaktsiaga, mis on välja lastud olukorras, kus esitajaaktsiaid ei saanud olemas olla, oli käibele lastud väärtpaber tühine. See tähendab, et kohtu tuvastatud aktsia üleminek aktsiatähe loovutamisega on õiguslikult välistatud. Kui käsutamine toimus aktsiatähe üleandmisega, oleks pidanud tegema ka vastava pealdise. Puuduvad tõendid, et aktsia oleks loovutatud muul viisil. Kohus ei tuvastanud kehtiva käsutustehingu toimumist ja käsutustehingut ei tehtud. Kohus jättis tähelepanuta, et kostjate kinnitusel oli aktsiatäht väidetava üleandmise ajaks tühistatud. See tähendab, et kui aktsiad anti üle aktsiatähe üleandmisega, ei ole üleandmist toimunud. Kohus luges ÄS § 233 lg-st 2 välja, et registripidajale esitatud andmete õigsust eeldatakse. Antud normis sisaldub juhatuse kohustus, mitte juhatuse esitatud andmete õigsuse eeldamine ja kohtu järeldus on ebaõige. EVK-le avalduse esitanud R. Tamm tunnistas, et ta ei kontrollinud andmeid üle, vaid usaldas talle T. Potapova poolt allkirjastamiseks antud dokumente. Seega ei täitnud juhataja hoolsuskohustust ÄS § 233 lg 2 täitmisel, kohus sellega ei arvestanud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kohus rajas otsuse sisuliselt tunnistajate ütlustele. Tehingu toimumist tunnistas otseselt vaid M. Kiisa. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et M. Kiisa oli Tallinna Äripanga nõukogu liige ja tunnistaja T. Potapova jurist. Nähtub nimetatud isikute isiklik huvi asja vastu, mis muudab nende ütlused ebausaldusväärseks. M. Kiisa oli samal ajal ka Leonarda Invest AS juhatuse liige, aktsiaseltsi ainuaktsionäriks oli Advokaadibüroo Laus & Partnerid, kus M. Kiisa tegutseb. Äriühing oli õiguslikult M. Kiisa kontrolli all ning tema väited teenivad eelkõige tema enda huve. Tegemist on pahatahtliku ülevõtmisega, mille õiguspärasuse tuvastas kohus lähtudes ülevõtja ütlustest. Selline tõendamine ei ole lubatud. Kohus hindas tunnistajate ütlusi kriitikavabalt, mis ei ole kooskõlas TsMS §-s 232 sätestatud tõendite hindamise põhimõtetega. Kohus luges aktsia üleantuks aktsiatähe üleandmisega. Kui võtta arvesse, et tegu ei saanud olla esitajaaktsiatega, saaks aktsia üleandmist tõendada üksnes kirjalik aktsiatähe pealdis. Ühtegi

dokumenti aktsiate müügilepingu sõlmimise ja aktsiate üleandmise kohta ei esitatud. Kohus sellele faktile tähelepanu ei pööranud. Aktsiate müügilepingu sõlmimine suulises vormis on Eesti praktikas harukordne. Seega peaksid antud juhul olema mingid erakorralised asjaolud. Praktilist vajadust selleks ei olnud, selliseid asjaolusid ei tuvastanud kohus ega esitanud kostjad. Tunnistaja M. Kiisa esitas oma ütlustes skeemi, kuidas aktsiate omandamise kaudu pidi saama päästetud AS Rapla Dairy, kuid skeem on ebaloogiline ja vastuoluline. Õigustamatu oli kohtu poolt jätta kõrvale 18.07.2001 aktsiate müügileping. Kohus viitas antud dokumendi ebausaldusväärsusele. Hageja palus ringkonnakohtul võtta tõendina asja juurde M. Kiisa esitatud lepingu projekti, mille allkirjastas M. Kiisa Leonarda Invest AS esindajana. Dokumenti ei olnud võimalik varem esitada, kuna hagejale ei olnud teada, et selline dokument on kriminaalmenetluse toimikus olemas. Antud tõend on asjas olulise tähendusega ning lükkab ümber väited aktsiate müügilepingu sõlmimisest 18.12.2000, kuna kostja esindaja allkirjastatud dokumendist tuleneb, et 18.07.2001 ei olnud aktsiad veel müüdud ja kostjale üle kantud. Kostja oli dokumendist teadlik, kuid varjas seda hageja ja kohtu eest. Kohus nimetas õigesti, et Leonarda Invest AS kajastas vaidlusaluseid aktsiaid oma bilansis, kuid ei märkinud, millised järeldused sellest tulenevad. Vara bilansis kajastamisel puudub õiguslik tähendus, tegemist on kostja koostatud dokumendiga, millega ei ole võimalik tõendada ühtegi käesolevas asjas tähendust omavat asjaolu. Asjaolu, et hageja osales AS-i Agro Invest üldkoosolekul, ei saa käsitleda selliselt, et ta kinnitas sellega müügi toimumist ja oli sellega nõus. Hageja sai aktsiate üleminekust teada ja talle anti lubadusi need tagasi kanda. Hagejat hoiti teadmatuses, talle anti pidevalt ebaõiget teavet ning katteta lubadusi. Nõukogu liikmeks olemine oli vajalik kontrolli saamiseks äriühingu üle. 02.08.2006 käekirjaekspertiis ei tõenda asjas tähtsust omavad asjaolusid. Käekirjaekspertiis tehti aktsiate EVK-s registreerimise avaldusele ja sellele lisatud aktsionäride nimekirjale. Kumbki dokumentidest ei tõenda, et vaidlusalune aktsiate müügileping sõlmiti ega seda, et aktsiaraamatusse tehti kanne õigete isikute kohta. Apellant palus kohtusse kutsuda tunnistajana Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo komissari Aivar Orukase, kes koostas rahapesukahtluse kohta teatise, mille alusel alustati kriminaalmenetlust riigiprokuratuuri poolt selle kohta, et Leonarda Invest AS ja AS Grand Marketing kandmiseks aktsionäridena AS Agro Invest aktsiaraamatusse vormistati ebaseaduslikud kanded ning võltsiti juhatuse liikme Randar Tamme allkirju. Kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuid Aivar Orukask on põhjalikult uurinud aktsiate võõrandamise menetlust ning oskab anda ütlusi ja selgitusi aktsiate apellandi omandusest väljumise kohta. Kuna maakohus jättis tuvastamata olulised asjaolud ja ei ole viinud läbi kohast eelmenetlust, tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule. Vastused apellatsioonkaebusele Leonarda Invest AS ja AS Agro Invest ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata.

Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks maakohtule. Kaebaja poolt esiletoodu ei anna põhjust TsMS § 656 lg-s 1 sätestatud alustel maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks saatmiseks. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud olulised ajaolud ja õigesti kohaldanud neile seadust. Hageja oli esitanud kohtule kaks nõuet: omandiõiguse tuvastamiseks AS Agro Invest 20 000 aktsiale ja Eesti väärtpaberite keskregistris kande parandamise õiguse tuvastamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta on AS Agro Invest aktsiate omanik, mis välistab ka teise nõude rahuldamise. Apellant on kaebuses väitnud, et AS Agro Invest aktsiaraamatusse kostja Leonarda Invest AS-i kohta kande tegemise ajal ei sätestanud seadus selleks kindlat korda. Kolleegiumi arvates ei ole väide õige. Vastavalt ÄS § 233 lg-le 1 pidas aktsiaraamatut aktsiaselts. ÄS § 306 lg 1 järgi juhtis ja korraldas aktsiaseltsi igapäevast tööd seltsi juhatus. Seega lasus seltsi juhatusel kohustus tagada aktsiaraamatu pidamine. Aktsiaraamatusse kantavad andmed olid sätestatud ÄS § 233 lg 1 p-des 14. AS Agro Invest põhikirja p 3.2 järgi pidi müüja müügilepingu sõlmimisest informeerima koheselt aktsiaseltsi juhatust. ÄS § 229 lg 4 sätestas, et aktsiate omandajal oli õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Seega ei ole õige apellandi väide, et aktsiaraamatusse kannete tegemisel ei olnud sätestatud selleks selget korda ja kannete tegemine võis toimuda meelevaldselt. Õige on kaebuse väide, et aktsiaraamatu kandega määratakse suhted aktsiaseltsi ja kandega õigustatud isiku vahel, kuid ebatäpne on väide, et aktsiaraamatusse saab kande teha ainult sinna kantud aktsionäri korraldusel. Apellant väitis kaebuses, et ilma hageja korralduseta tehtud kanne on igal juhul ebaõige. Eeltoodu on vastuolus ÄS § 229 lg-ga 4, mille kohaselt võis ka omandaja nõuda kande tegemist. AS-i Agro Invest aktsiaraamatusse Leonarda Invest AS-i aktsionärina kandmise ajal oli AS-i Agro Invest juhatuse liige Randar Tamm, kelle tunnistajana antud ütlustest ei tulene, kes informeeris teda toimunud tehingutest ja millise informatsiooni alusel ja kelle poolt kandeid aktsiaraamatusse tehti. Randar Tamme ütlused on vastuolulised ja tunnistajale ei meenunud aktsiate omandamisega seotud asjaolud. Samas on viimased kanded teinud aktsiaraamatusse Tatjana Potapova, kes oli AS Agro Invest juhatuse liige pärast Randar Tamme, kelle ütluste kohaselt teatas talle aktsiate võõrandmisest hageja. Aktsiate võõrandamisel sõlmitakse võlaõiguslik müügitehing ja omandi üleandmise tehing ehk käsutustehing. Nimelise aktsia võõrandamisel võisid nii võlaõiguslik müügitehing kui ka käsutustehing olla tehtud vabalt valitud vormis, seega ka suulises vormis. Apellant on väitnud, et tavapäraselt selliseid tehinguid suuliselt ei tehta. Kolleegium leiab, et apellandi väide on konkretiseerimata ja paljasõnaline ning tehingu pooltel oli õigus valida, millises vormis nad tehingu teevad. Õige on apellandi väide, et 18.07.2001 on koostatud aktsiate müügilepingu projekt. Kolleegium leiab, et esitatud dokument näitab, et hageja ja kostja Leonarda Invest AS vahel toimusid läbirääkimised aktsiate müümiseks, kuid mitte seda, et tehing pidi olema sõlmitud kirjalikult. Apellant väitis, et EVK-s registreeritud aktsiate võõrandamisel saab väärtpaberikontodelt teha käsutusi üksnes aktsiate omanik. Eeltoodu on õige, kuid AS Agro Invest aktsiad ei olnud tehingu tegemise ajal kantud väärtpaberite keskregistrisse. Kolleegiumi arvates ei olnud poolte vahel

vaidlust selles, et ka enne aktsiate registreerimist Eesti väärtpaberite keskregistris sai aktsiaid käsutada ainult nende omanik. Ebaõige on apellandi väide, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, et tegemist on esitajaaktsiatega. Vastupidi, maakohus on tuvastanud otsuses, et AS Agro Invest aktsiad olid nimelised ja hageja võõrandas Leonarda Invest AS-le nimelised aktsiad. AS Agro Invest aktsiaraamatust tuleneb, et 18.07.2000 on AS Agro Invest esitajaaktsiad annulleeritud ja seltsil on nimelised aktsiad. Tunnistaja Madis Kiisa ütluste kohaselt (tl 403-405) oli AS-l Agro Invest välja antud kaks esitajaaktsiat, mida pärast aktsiate nimeliseks muutmist ümber ei vormistatud. Hageja ja Grand Marketing AS andsid Leonarda Invest AS-le üle just need kaks aktsiatähte. Ebatäpne on apellandi väide, mille kohaselt luges maakohus käsutuse toimunuks aktsiatähe üleandmisega. Maakohus on otsuses rõhutanud, et pooled leppisid kokku aktsiate võõrandamises ja omandi üleandmises ning aktsiatähe üleandmine üksnes kinnitas tehingu toimumist. Asjaolu, et AS Agro Invest poolt väljalastud aktsiatähte ei olnud ümber vormistatud, ei mõju kolleegiumi arvates tehingu kehtivusele. Samuti ei tulene seadusest, et aktsia üleandmist sai tõendada vaid vastava kirjaliku pealdise vormistamisega. ÄS § 233 lg 2 sätestab, et aktsiaseltsi juhatus tagab EVK-le seadusega sätestatud ja õigete andmete esitamise. Maakohus on eeltoodust järeldanud, et registripidajale esitatud andmete õigsust eeldatakse. Tehes juhatuse poolt esitatud andmete alusel kande eeldab register, et talle esitatud andmed on õiged. Registril ei lasu kohustust esitatud andmeid täiendavalt kontrollida. Järelikult ei ole maakohtu järeldus ebaõige. Apellant väitis kaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, jättes tunnistajate ütluste hindamisel arvestamata, et tunnistajad on kostja Leonarda Invest AS-ga äriliselt seotud. Kuna aktsiate võõrandamise tehing oli suuline ja suuliselt oli ka omandi üleandmises kokku lepitud ning tehingu toimumise kohta ei olnud vormistatud kirjalikku dokumenti, siis oli võimalik tehingu toimumist tõendada tunnistajate ütlustega, mis on TsMS § 229 lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiks. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tunnistajate ütlusi ebaõigesti hinnanud. Tunnistajate ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega ja ära kuulatud tunnistajate ütluste vahel ei ole vastuolusid. Apellant ei ole kaebuses täpsustanud, miks ta peab tunnistaja Madis Kiisa ütlusi tehingu eesmärgi kohta, milleks oli maksejõuetu AS Rapla Dairy rahastamine, ebaloogiliseks ja vastuoluliseks. Kolleegium märgib, et maakohus on tuvastanud, et kostja Leonarda Invest AS omandas kõik AS Agro Invest aktsiad hagejalt. Eeltoodu on ebatäpne, kuna aktsiaraamatu ja tunnistaja Madis Kiisa ütluste järgi omandas Leonarda Invest AS 20 000 aktsiat hagejalt ja 20 000 aktsiat Grand Marketing AS-lt. Edasi müüs Leonarda Invest AS AS-le Rapla Dairy pooled aktsiatest, mis müüdi edasi OAO Nutrinvestile. Eeltoodud ebatäpsus ei mõjuta kolleegiumi arvates maakohtu õiget lõppjäreldust. Apellant väitis kaebuses, et 18.07.2001 aktsiate müügilepingu projekt, millele oli kostja Leonarda Invest AS esindaja Madis Kiisa alla kirjutanud, tõendas, et lepingut ei saanud sõlmida 18.12.2000. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et tegemist oli eksitusega, kuna aktsiad võõrandati 18.12.2001. Apellant loobus oma kaebuse väidet toetamast. Leonarda Invest AS bilanssi, milles kajastusid AS Agro Invest aktsiad, on maakohus hinnanud koos teiste tõenditega. Õige on see, et bilansikirje ei tõenda omandiõigust, kuid selles kajastub, et kostja Leonarda Invest AS on aktsiaid käsitlenud oma varana. Samuti tuleneb kostja AS Agro Invest 2001. aasta aastaaruandest, et Leonarda Invest AS on poolte aktsiate omanik. Ebaõige on apellandi väide, et hageja osalemine AS Agro Invest üldkoosolekutel ei oma mingit õiguslikku tähendust. Hageja on osalenud AS Agro Invest aktsionäride üldkoosolekul 14.05.2002 ja