2-06-28373
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Sekretär
Kerli Pruuli
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-28373
Tsiviilasi
E.S. ’i hagi Ü.S. ’i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja E.S. hageja esindaja riigiõigusabi korras : adv. Eve Laine
esindajad
kostja Ü.S. Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2007
Protokollija
istungisekretär Kerli Pruuli
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on käesolevas asjas taotlenud asja sisulist lahendamist. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lõige 2 järgi ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Kohus teatas kostjale kohtuistungi toimumisajast 23.04.2007 eelistungil ning hoiatas pooli kohtuistungile mitteilmumise võimalikest tagajärgedest. Kostja ei ole kohtule teatanud kohtuistungilt puudumise põhjustest. Seega võib kohus lahendada käesoleva asja sisuliselt, hoolimata sellest, et kostjat kohtuistungil ei viibinud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 1 jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt
kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte (tl 27) kohaselt kuulub kinnistu asukohaga J. tn 5, Elva linn, Tartumaa, registriosa nr XXXXXXX 1⁄2 kaasomandiosas Ü.S. ile ja 1⁄2 kaasomandiosas E.S. ile. Kostja on teinud hagejale takistusi kinnisaja valdamiseks ja kasutamiseks. Hageja ja kostja ei ole kaasomandi jagamise osas kokkuleppele jõudnud. Kostja ei ole hageja poolt hagiavalduses nõutud viisil kaasomandi lõpetamisele ja jagamisele vastuväiteid esitanud; kostja oli nõus kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel, kuid taotles eelistungil kaasomandi osade suuruste muutmist seoses sellega, et ta on korteris 60 000 krooni väärtuses remonti teinud. Kostjale anti tähtaeg oma väite kohta tõendite esitamiseks, kuid tõendeid ta esitanud ei ole, samuti ei ole ta põhjendanud, miks tal tõendeid esitada ei õnnestunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Seega kohus lõpetab E.S. i ja Ü.S. i kaasomandi kinnistule J. tn 5, Elva, Tartumaa, registriosa nr XXXXXXX. Lähtudes hageja taotlusest ning vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 määrab kohus, et kaasomand tuleb lõpetada avaliku enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike (E.S. i ja Ü.S. i) vahel võrdsetes osades. Kohtuotsuse täitmist, st käesoleval juhul avalikku enampakkumist, korraldavad vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-le 1 ja § 3 lg-le 1 kohtutäiturid.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas on hageja nõue täielikult rahuldatud ning kostja vastuväiteid ei arvestatud. Seega tuleb menetluskulud, sh, riiginõudena menetlusabikulu ja riigi õigusabikulu jätta kostja Ü.S. ’i kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.