1.Harju Maakohtu 05.12.2016 määrusega kuulutati välja NORR11 Baltics OÜ pankrot. Määruse lk 4 kolmanda lõigu viimases lauses on maakohus märkinud, et kuna võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
2.NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) esitas määruse peale 20.12.2016 määruskaebuse, täpsustas seda 22.02.2017 ning palub hinnata kohtumääruse põhjendusi ja tühistada maakohtu määrust osas, milles kohus leidis, et võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217
3.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlgnik maakohtu määruse põhjendused ning leiab, et kohus on ekslikult määruses leidnud, et võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu. Kohtu poolt pankroti väljakuulutamiseks kasutatud põhjendus on ilmselgelt ekslik. Ajutine haldur on aruandes jõudnud järeldusele, et võlgnikul puudub vara, millega saab läbi viia pankrotimenetlust. Kohtu järeldus läheb vastuollu pankrotimenetluses kogutud ja esitatud materjalidega. Võlgnik leiab, et ajutine haldur ja kohus on tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus tegi 19.04.2017 määruse, millega parandas Harju Maakohtu 05.12.2016 kohtumääruses lk 4 kolmanda lõigu viimases lauses esineva vea ning sõnastas kohtumääruse lk 4 kolmanda lõigu viimase lause järgmiselt: „Võlgnikul puudub vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, kuid sellele vaatamata peab kohus põhjendatuks võlgniku pankroti välja kuulutada“.
5.Määruse põhjenduste kohaselt kohus möönis, et on ekslikult 05.12.2016 määruse lk 4 kolmanda lõigu viimases lauses märkinud, et kuna võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Tegelikult peab kõnealune lause olema sõnastatud järgmiselt: „Võlgnikul puudub vara, millest katta pankrotimenetluse kulud, kuid sellele vaatamata peab kohus põhjendatuks võlgniku pankroti välja kuulutada.“
6.Kohus leidis, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtumääruse sisu. Kohus on võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtunud PankrS § 29 lg 2, leides, et käesoleval juhul tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ning edasise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ning vajadusel vastavad nõuded esitada. Kohus selgitas, et pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemine on kohtu diskretsioonotsus, mis sõltub iga konkreetse pankrotimenetluse asjaoludest. Käesoleval juhul pidas kohus põhjendatuks võlgniku pankrot välja kuulutada, hoolimata sellest, et võlgnikul puudub vara, millest katta pankrotimenetluse kulud.
7.Kohus lähtus vigade parandamisel TsMS § 447 lg 2 ja 463 lg 2. Määruskaebus
8.Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
9.Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et kohus ei saanud 19.04.2017 kohtumäärusega parandada 05.12.2016 kohtumääruses esinenud sisulist viga. Kohtu poolt 05.12.2016 kohtumääruses märgitud vea puhul ei olnud tegemist ebatäpsuse või kirja/arvutusveaga, mida saaks TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, vaid tegemist oli kohtu eksimusega, mis mõjutas või võis mõjutada lahendi sisu.
10.TsMS § 447 lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba kohtuvigade parandamise määrusega parandada kohtumääruse põhjendusi, mis mõjutavad otsuse sisu.
11.Kohtu 19.04.2017 vigade parandamise määrusest nähtub, et kohus lähtus võlgniku pankroti väljakuulutamisel mitte asjaolust, et võlgnikul on vara, millest katta pankrotimenetlus kulud, vaid tegelikult PankrS § 29 lg-st 2. Vastav asjaolu ei nähtu
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217 05.12.2016 kohtumäärusest. Kohus ei saa kohtumäärust tagantjärgi põhjendada ega kohtumääruse põhjendusi tagantjärgi muuta.
12.Kohtu poolt kohtulahendini jõudmine peab olema jälgitav ja kontrollitav. Kohtu poolt kohtulahendi tegemise põhjenduste muutmine kohtuvigade parandamise teel ei ole lubatav, kuna siis ei ole enam kontrollitav, millistest asjaoludest kohus kohtulahendit tehes tegelikult lähtus. Käesoleval juhul oli 05.12.2016 kohtumääruses esinenud viga sisuline, mis võlgniku arvates mõistliku hinnangu kohaselt mõjutas kohtulahendi tulemust. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis seisukoha saamiseks pankrotihaldurile.
14.Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 sätestatust on pankroti väljakuulutamise määrus kohustuslik üksnes resolutsiooni osas. Arvestades, et määruse tühistamine ei tooks kaasa muutusi pankroti väljakuulutamise määruse resolutsioonis - ehk võlgniku pankrot jääks välja kuulutatuks – ei riiva määrus kaebuse esitaja õigusi. See, et kohus on hiljem osaliselt põhjendust muutnud, ei riku määruskaebuse esitaja õigusi. Muudatus ei ole kaasa toonud uusi õiguslikke tagajärg.
15.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
17.Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti viidanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba kohtuvigade parandamise määrusega parandada kohtumääruse põhjendusi, mis mõjutavad otsuse sisu. Samas on kaebaja eksinud TsMS § 447 lg 2 tõlgendamisel.
18.Riigikohus on lahendis 3-2-1-86-10 selgitanud, et: „TsMS § 447 lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu TsMS §-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega, mh seetõttu, et TsMS § 447 lg-s 2 ei ole sätestatud ajalist piirangut otsuses vigade parandamiseks. Ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus kohus võib määramata aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist muuta selle resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja kohustused.“ (p 17).
19.Seega, kuigi TsMS § 442 lg 1 kohaselt loetakse otsuse sisuks ka selle põhjendav osa, mõistetakse vigade parandamise kontekstis TsMS § 447 lg 2 tulenevalt otsuse sisuna ainult kohtuotsuse resolutsiooni. Maakohus ei ole vigade parandamise käigus aga pankrotimääruse (05.12.2016 kohtumäärus) resolutsiooni muutnud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et maakohtu poolne vigade parandamine mõjutab pankrotimääruse sisu. Tegemist on olnud ilmse ebatäpsuse parandamisega, mida maakohus võis teha.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217
20.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks maakohus vigade parandamise käigus tagantjärgi muutnud pankrotimääruse põhjendusi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus on vigade parandamisel pidanud vajalikuks täiendavalt selgitada, millest kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel lähtus. Maakohus on õigesti märkinud, et tegemist on kohtu diskretsioonotsusega, mis sõltub konkreetse pankrotimenetluse asjaoludest.
21.Võlgnik on määruskaebuses rõhutanud, et ei vaidlusta asjaolu, et on maksejõuetu, kuid on leidnud, et maakohtu viga võis mõjutada kohtulahendi tulemust.
22.Ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud väitega nõustuda ei saa. Pankrotimääruse põhjendustest nähtuvalt on kohtu hinnangul olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, põhjendatud pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja -nõudmise ning muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded, samuti, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel muutus võlgnik maksejõuetuks ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.
23.Seega ei ole maakohus pankroti väljakuulutamist põhjendanud ainuüksi sellega, et võlgnikul on vara ning asjaolu, et kohus pankrotimenetluse kulude katmiseks vajaliku vara olemasolule viidates määrust põhjendades eksis, ei väära pankroti väljakuulutamist. Ringkonnakohus selgitab, et PankrS § 29 võimaldab kohtul kaaluda, kas esitatud asjaolude põhjal lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu või pankrot välja kuulutada ja lasta pankrotihalduril täiendavalt kontrollida vara tagasivõitmise, tagasi nõudmise ning juhtorgani liikme vastu nõude esitamise võimalusi.
24.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.