Kaebuse esitaja ja kaebuse NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik (määruskaebuse esitaja): NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) (registrikood 12265577, asukoht Pakase 37, 10618 Tallinn), lepinguline esindaja Ervin Nurmela (epost: XXX) Vastustaja: pankrotihaldur Magnus Braun (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata, arvestades ka käesoleva määruse põhjendusi.
2.Jätta Harju Maakohtu 19.04.2017 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta kulud kindlaks määramata.
4.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 663 lg 2 teine lause.
Asjaolud
1.Harju Maakohtu 05.12.2016 määrusega kuulutati välja NORR11 Baltics OÜ pankrot.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217
2.NORR11 Baltics OÜ (pankrotis) esitas määruse peale 20.12.2016 määruskaebuse, täpsustas seda 22.02.2017 ning palub hinnata kohtumääruse põhjendusi ja tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus leidis, et ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega; kohtu hinnangul on olukorras, kus ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente põhjendatud välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud oma kohustusi, mille tagajärjel on võlgnik muutunud maksejõuetuks.
3.Määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta võlgnik asjaolu, et on maksejõuetu. Võlgnik leiab, et maakohus on määruses ekslikult leidnud, et ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, vaid on üksnes märkinud, et ta ei saa seda asjaolu antud menetlusstaadiumis väita. Samuti on kohus alusetult võlgniku juhatuse liikmetele ette heitnud raamatupidamisdokumentide esitamata jätmist pankrotihaldurile. Võlgniku juhatus on ajutisele haldurile esitanud kõik dokumendid ja ajutise halduri poolt nõutud raamatupidamisdokumendid.
4.Määruskaebuse täpsustuse kohaselt on määruskaebus esitatud võlgniku, mitte juhatuse liikme nimel.
5.Ajutine pankrotihaldur esitas vastuse määruskaebusele, mille kohaselt jääb ajutise halduri aruandes toodu ning kohtule esitatu juurde. Haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduvad igasugused vahendid oma kohustuste täitmiseks, mistõttu võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Täiendavate rahaliste vahendite puudumisel tuleb halduril kohtule esitada raugemise aruanne. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus keeldus 19.04.2017 määrusega NORR11 Baltics OÜ määruskaebust menetlusse võtmisest osas, milles võlgnik vaidlustab NORR11 Baltics OÜ juhatuse raske juhtimisvea tuvastamise.
7.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, et selle menetlusse võtmisest tuleb osaliselt keelduda.
8.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10.12.2008 lahendis nr 3-2-1-112-08 punktis 11 selgitanud, et seadusest ei tulene pankrotivõlgniku õigust esitada määruskaebust oma juhatuse liikme huvides. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium sama lahendi punktis 13 selgitanud, et juhul, kui maakohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis ei riku see kohtulahend võlgniku juhatuse liikmete õigusi. PankrS § 168 lg 5 järgi on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Seetõttu puudub võlgniku juhatuse liikmel õigus vaidlustada maakohtu lahendit eelnimetatud osas.
9.Kohus selgitas, et kuigi Riigikohus on ilmselt eksinud viidates PankrS § 168 lg-le 5 (kõnealuse lahendi tegemise ajal kehtinud PankrS §-s 168 sellist lõiget ei olnud ega ole ka hetkel kehtivas), saab tegemist olla PankrS § 163 lg-ga 5. Samas täiendati PankrS 09.12.2009 § 55 lg-ga 33, mille kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217
10.Seega seadusest ei tulene pankrotivõlgniku õigust esitada määruskaebust oma juhatuse liikme huvides, samas ei mõjuta raske juhtimisvea esile toomine pankrotivõlgniku huve.
11.Kohus on võlgniku pankroti välja kuulutamisel lähtunud PankrS § 3 lg-st 3 leides, et edaspidises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise ja – nõudmise võimalused ning nõuete esitamise võimalused. PankrS § 3 lg 3 sätestab kohtu kohustuse pankrotimenetluse seisukohalt tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite kogumise korraldamiseks. Määruskaebus
12.Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada, otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine menetlusse mittevõetud osas ja tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
13.Määruskaebuse kohaselt leiab võlgnik, et kohus on piiranud võlgniku õigust kohtulahendi põhjenduste õigsuse kontrolliks. Tegemist ei ole samaliigilise kaebusega nagu maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis. Kohtumäärust ei vaidlustanud juhatuse liige, vaid võlgnik. Võlgnik ei vaidlustanud raske juhtimisvea tuvastamist sisuliselt, vaid asjaolu, et määruse põhjendustes on põhjendus, mis läheb vastuollu asjas tuvastatud asjaoludega. TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2 kohaselt tuleb määruses märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused. Kohus on määruses kajastanud ajutise halduri seisukohta ekslikult. Ajutine haldur ei ole leidnud, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Tekib põhjendatud kahtlus, millistele asjaoludele tuginedes kohus oma siseveendumuse kujundas. Sõltumata kohtumääruse resolutsiooni põhjendatusest on menetlusosalisel õigus nõuda, et kohtumääruse põhjendavas osas esitatud põhjendused vastaksid asjas tuvastatule ning ei sisaldaks tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Määruskaebusmenetluses on võimalik muuta ka üksnes kohtumääruse põhjendavat osa. Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja saatis seisukoha saamiseks pankrotihaldurile.
15.Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määrus on põhjendatud ja õiguspärane ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on tuginedes mh Riigikohtu praktikale õigesti leidnud, et määruskaebuse esitamine osas, milles võlgnik vaidlustab juhatuse raske juhtimisvea tuvastamise, ei ole seaduse kohaselt lubatud, mistõttu tuleb määruskaebus selles osas jätta menetlusse võtmata. Pankroti väljakuulutamise määrus on kohustuslik vaid resolutsiooni osas ning selle põhjendused ja seal kajastatud asjaolud võlgniku õigusi ei riku. Iseäranis arvestades, et võlgniku maksejõuetuse üle puudub vaidlus. Pankrotimääruses maksejõuetuse võimalike põhjuste märkimine (nt raske juhtimisviga või kuriteo toimepanemine) ei tähenda, et need oleksid pankrotimäärusega siduvalt tuvastatud. Nimetatud asjaolude tuvastamine toimub eraldi menetlustes (hagimenetluses kahju hüvitamise nõudes või kriminaalmenetluses kuriteo toimepanemise tuvastamiseks). Pankrotimääruse põhjenduste eraldi vaidlustamise võimaldamine võlgniku maksejõuetust vaidlustamata ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
16.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
17.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab kohtumääruse põhjendusi (p 20-22). Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
18.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on piiranud tema õigust kohtulahendi põhjenduste õigsuse kontrolliks ning et määruskaebusmenetluses on võimalik muuta ka üksnes kohtumääruse põhjendavat osa.
19.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et maakohus on õigesti keeldunud võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles võlgnik vaidlustas kaebuses toodud pankrotimääruse põhjenduse selle kohta, et ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.
20.TsMS § 457 lg 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
21.Riigikohus on seonduvalt TsMS § 457 lg 1 selgitanud, et „Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (vt ka Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14; 7. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-09, p 16;
13.aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 58).“ (p 15).
22.Määruskaebuses on võlgnik rõhutanud, et ta ei vaidlusta maksejõuetust ning on kaebuse esitanud vaid pankrotimääruse (05.12.2016 määrus) põhjendustele. Riigikohtu eelviidatud lahendis sisalduvatest tõlgendustest tulenevalt ei ole pankrotimäärus vaidlustatav määruse resolutsiooni peale kaebust esitamata, mistõttu tuleb võlgniku poolt esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda täiendavalt ka sellel alusel.
23.Võlgnik on määruskaebuses leidnud, et pankrotimääruses toodud põhjendused lähevad vastuollu asjas tuvastatud asjaoludega ning et kohus on ajutise halduri seisukohta ekslikult kajastanud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
24.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ajutine haldur kohtule esitatud aruandes välja toonud, et võlgnik on kõigil aastatel tegutsenud kahjumiga ning ei ole talle raamatupidamisdokumente esitanud (I kd, tlk 56). Ajutine haldur asus seisukohale, et seda, kas juhatuse liige võib olla rikkunud äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust 20 päeva mittejärgimise osas, ei ole nii lühikese aja jooksul nagu seda peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist ja ajutise pankrotihalduri määramist oli, võimalik põhjendatult väita (I kd, tlk 56). Maakohtus aset leidnud istungil leidis ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetuse ohumärgid kujunesid välja 2014 aasta kevadeks (I kd, tlk 117).
25.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole pankrotimäärust põhjendades eksinud, kui on ajutise halduri poolt esitatud seisukohtadest välja lugenud, et juhatuse liige võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.
26.Kuna maakohus on pankrotimääruse põhjendustes märkinud, et edasise pankrotimenetluse jooksul tuleb halduril mh välja selgitada ka see, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga, ei saa asuda ka seisukohale, et raske juhtimisvea toimepanek oleks kohtu poolt selgelt tuvastatud. Vastuse võimaliku raske juhtimisvea olemasolust annab eelkõige edasine pankrotimenetlus.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-3217
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude puudumise tõttu tuleb jätta kulud kindlaks määramata.
28.Käesolev määruse ei ole kaevatav (TsMS § 663 lg 2 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.