Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus XxxxOÜ (kostja I) esitas 05. augustil 2015.a Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse. Täidetava nõude alusena märkis kostja I, et tal on nõue OÜ Xxxx (hageja) vastu tulenevalt 22. oktoobril 2012.a sõlmitud seltsingulepingust ja selle lisadest. Täitedokumendina on kostja I nimetanud Tallinna notar Merle Saar-Johansoni poolt 17. jaanuaril 2013.a koostatud notariaalset dokumenti nr xxxx, millega seati kostja 1 kasuks hüpoteek hagejale kuuluvale kinnisasjale aadressil Xxxx(registriosa nr xxxx). Kostja I väitel tuleneb hageja võlgnevus sellest, et hageja võõrandas 20. novembril 2013.a xxxx asuva „xxxx“ kinnistu (registriosa nr xxxx) XxxxOÜ-le (registrikood xxxx) ning kinnistu müügist laekus kostja I väitel hagejale kokku 7503,21 eurot. Vastavast summast oleks hageja pidanud kostjale I seltsingulepingust tulenevalt tasuma 2501,07 eurot. OÜ Xxxx (kostja II) esitas 22. märtsil 2016.a avalduse täitemenetlusega nr 022/2016/625 ühinemiseks. Kostja II taotluse kohaselt on tal nõue hageja vastu summas 2501,07 eurot ning see tuleneb samuti hageja, kostja I ja kostja II vahel 22. oktoobril 2012.a sõlmitud seltsingulepingust ja selle lisadest. Kostjal I ja kostjal II puudub hageja vastu nõue kuna hageja tagastas XxxxOÜ poolt tasutud kinnistu müügihinna. Kostjaga I otseselt seotud ja kostja I majandustegevusest tegelikku kasu saav isik Xxxxvõõrandas hageja poolt 06. novembril 2012.a talle väljastatud volikirja alusel, kuid hagejaga eelnevalt müügitingimustes kooskõlastamata, 20. novembril 2013.a XxxxOÜ-le hagejale kuulunud kinnistu aadressil xxxx hinnaga 10 870,21 eurot. XxxxOÜ tasus hagejale 29. jaanuaril 2014.a „Nõmme tee“ kinnistu eest 133,00 eurot, mille hageja tagastas XxxxOÜ-le 06. veebruaril 2014.a kuna ei tunnistanud tehingu õiguspärasust. Seejärel tasus xxxx OÜ 14. aprillil 2014.a hagejale 3870,21 eurot, mille hageja tagastas 21. aprillil 2014.a. Seejärel teostas XxxxOÜ makse 07. mail 2014.a summas 3500,00 eurot, mille hageja tagastas taas täies ulatuses 08. juunil 2014.a. Kostjal I ja kostjal II ei ole hageja vastu 22. oktoobril 2013.a sõlmitud seltsingulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid ning seetõttu tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 022/2016/625 tunnistada lubamatuks. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjatelt summas 350 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.