lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-6502/10

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-6502/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-6502

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-17-6502 Xxxxja Xxxxavaldus Xxxx(xxxx) vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Avaldaja II Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, registriaadress xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Avaldaja II seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Ärakuulamine

13.06.2017

Ärakuulamisel osalenud isikud

Avaldaja I ja Avaldaja II seaduslik esindaja xxxx Avaldaja II seaduslik esindaja xxxx Puudutatud isik xxxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxxja Xxxxavaldus Xxxx(Xxxx) vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 50 eurot.

Avalduse asjaolud ja avaldajate nõue

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
25.04.2017 esitasid avaldaja I ja avaldaja II kohtule avalduse, milles paluvad kohaldada puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu 3 aastaks, lähenemispiiranguga 300 m.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isiku käitumine läinud vastuollu avaldajate I (isa) ja II (tütar) huvidega. Puudutatud isik I on teinud takistusi avaldajate omavahelisel suhtlemisel ja mustanud

2-17-6502 avaldajat I avaldaja II ees ja öelnud lapsele, et ta ei peaks minema oma isa juurde. Selline käitumine on igapäevaselt kestev ja kahju tekitav. Püütakse tekitada olukord, kus avaldaja II ei tahaks minna avaldaja I juurde. Puudutatud isik on lapsele võõras isik, kes püüab lapsele selgeks teha, et ta kaitseb teda ja ta ema avaldaja I eest. Puudutatud isik tekitas liiklusohtliku ja eluohtliku olukorra sõites avaldajale I, kus viibis ka avaldaja II, järele ja püüdis sõidukit rammida paremale. Tänu avaldaja I äkkpidurdamisele jäi avarii toimumata. Keila-Joa poe juures avaldaja I palus abi G4S turvatöötajatelt. Puudutatud isik jõudis järele koos lapse emaga, kes võttis lapse avaldaja I autost ära. Puudutatud isik ähvardas avaldajat I öeldes talle, et ta veel kahetseb seda. Avaldaja I teavitas telefoni teel juhtumist häirekeskust 112 ja täitis süüteoteate vormi. Lisaks vaimsele terrorile, mida lapse suhtes korda saadetakse on avaldajal I tõsine hirm lapse elu ja tervise suhtes, sest puudutatud isik I on äkilise loomuga. Avaldaja I lasi teha Wismari haiglas testi kanepi kasutamise kohta, mis osutus negatiivseks. Avaldaja II seaduslik esindaja Xxxx

3.Palub tühistada avaldaja I poolt esitatud avaldus avaldaja II osas, kuna tema seadusliku esindajana ei ole selleks nõusolekut andnud. Asjast puudutatud isiku vastuväited
4.Asjast puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ta ei ole olnud vägivaldne avaldajate suhtes ega kedagi ähvardanud. Puudutatud isik selgitab, et tema ei ole takistanud isal lapsega suhtlemist ja on rääkinud asja kohta ainult tõtt, ta ei ole valetanud midagi. Tunneb muret kui avaldaja I sõidab kanepiuimas ja samal ajal on autos laps. Probleemid tekkisid alates sellest ajast kui lapse ema esitas kohtusse hagi avaldajalt I elatise saamiseks. Avaldaja I on ilmunud nende elukohta ette teatamata, samuti on võtnud lapse ema teadmata lapse lasteaiast. Kui laps on avaldaja I juures, siis ta on teinud takistusi lapsel ja emal telefoni teel vestlemiseks. 21.04.2017 õhtul kui laps oli avaldaja I juures helistas lapse ema, et rääkida lapsega. Laps kurtis nutuse häälega, et tahab koju ema juurde tulla, misjärel avaldaja I katkestas kõne. Lapse ema palus puudutatud isikut autojuhiks, et minna lapsele järele. Kui nad jõudsid avaldaja I elukohta, siis selgus, et neid ei olnud kodus. Jäädi ootama. Kui avaldaja I autoga kodule lähenes ja neid nägi, siis hakkas avaldaja nende eest ära kihutama. Puudutatud isik ei ole oma sõidukiga avaldaja I sõidukit ramminud, vaid andis signaali ja tuledega märku peatamiseks. Avaldaja I tegi äkkpidurduse ja tagant otsasõidu vältimiseks tuli äkiliselt pöörata kõrvale. Avaldajale I jõuti järele Keila – Joa kaupluse juures, kus G4S turvatöötajalt paluti abi. Lapse äravõtmisel vägivalda ei kasutatud ja laps tahtis ise oma ema juurde minna. Eeltoodu juhtum sai videosse võetud. Puudutatud isik vormistas politseile süüteoteate. Kohtumääruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu kohaldamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.
6.TsMS § 477 lg 4 alusel menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 545 kohaselt kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Kohus on ära kuulanud 13.06.2017 toimunud istungil avaldaja I ja avaldaja II seaduslikud esindajad ning puudutatud isiku.
7.Kohus kuulanud ära avaldaja I, avaldaja II seaduslikud esindajad ning puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, on seisukohal, et avaldus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

2-17-6502

8.TsMS § 544 lg1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 teise lause kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
9.Lähenemiskeeldu rakendatakse kui äärmiselt erakorralist meedet isikute suhtes, kes on reaalseks ohuks iga isiku elule ja tervisele ning kes tarvitavad isiku suhtes vägivalda. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et puudutatud isik oleks kasutanud füüsilist vägivalda avaldaja I ja II suhtes või oleks alus arvata, et puudutatud isik tekitab avaldajale I ja II kehavigastusi. Avalduses esitatud väited puudutatud isiku vägivallatsemise kohta on tõendamata ning paljasõnalised. Kohtuistungil avaldaja I selgitas, et pärast aprillikuist juhtumit ei ole puudutatud isik ähvardanud. Kohus leiab, et võttes arvesse eelnevaid sündmusi ei saa puudutatud isiku väljaütlemist pidada ähvardusena, mille alusel võiks arvata, et puudutatud isik tekitab avaldajale I ja II kehavigastusi või on nende suhtes vägivaldne. Poolte selgituse kohaselt avaldaja II, tema ema ja puudutatud isiku elukoht on sama. Seega kui avaldaja I ilmub ette teatamata puudutatud isiku elukohta tekivad erimeelsused kergelt. Lapse vanemad ei ole saavutanud avaldaja II suhtlemiskorras kokkulepet, mistõttu on ka kohtusse esitatud vastavasisuline avaldus, mis on eraldi tsiviilasjana kohtu menetluses. Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte nii kirjalikud kui suulised selgitused puudutavad lapsega suhtlemiskorra määramise vaidlust. Kohus leiab, et lapse vanemad ja kolmandad isikud peavad oma tegevustes (sh kõnes) juhinduma lapse huvidest ja tagama ka lapse emotsionaalse turvalisuse. Kuna VÕS § 1055 lg 1 eeldused on täitmata, siis jätab kohus lähenemiskeelu avalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes arvesse, et avaldaja I ja avaldaja II osas jäi avaldus rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldajate kanda. Nähtuvalt asja materjalidest ei ole puudutatud isikule hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mida avaldajatelt välja mõista tuleks. /allkirjastatud digitaalselt/

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja