lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-17610/7

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 25.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-17610/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-17610

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.05.2007, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp, Ande Tänav

Tsiviilasi

M.K hagi AS K vastu 8 756.64 krooni saamiseks ja AS K vastuhagi M.K vastu 7 803.65 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2006 otsus

Kaebuse esitaja, kaebuse liik AS K apellatsioonkaebus Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.K, esindaja adv Arvo Junti Kostja AS K, esindaja Igor Šablonin

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 22.12.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.30.09.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on Tallinnas, x asuval elamul 6 kaasomanikku, sealhulgas kuulub hagejale elamust pool mõttelist osa (korterid nr.5–10) ja kostjale 4295/47690 mõttelist osa (korter nr.4). Kostja omandas oma mõttelise osa 05.07.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu ja nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel OÜ-lt B. OÜ B ja M.K vahel oli 22.09.2000 sõlmitud kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkulepe, milles määrati kindlaks muuhulgas poolte õigused ja kohustused asjaga seotud kulutuste ja maksude tasumisel. Vastavalt nimetatud kokkuleppe p.-le 2.2. tasuvad kaasomanikud kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad

avalik-õiguslikud reaalkoormatised ning ekspluatatsioonikulud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurusega. Tulenevalt kokkuleppe p.-st 3 kehtib kaasomanike kokkulepe ehitise valdamise ja kasutamise korra kohta ka kaasomaniku õigusjärglase suhtes (antud juhul AS K suhtes). Kaasomandile kommunaalteenuste osutamise lepingud on sõlmitud hageja ja teenuste osutajate vahel, kes esitavad arved hagejale. M.K tasub talle esitatud arvete alusel kommunaalmaksed kõigi kaasomanike eest ja esitab kaasomanikele arved. Hageja on 25.02., 07.04. ja 21.06.2005 esitanud kostjale arved summas 4 523.49 krooni, mida kostja ei ole tasunud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.20.12.2005 esitas hageja hagi suurendamise avalduse, mille kohaselt on hageja esitanud kostjale arved ka perioodi eest 01.07.2005 kuni 01.09.2006 3610.33 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 3610,33 krooni ja arvete tasumisega viivitamise eest VÕS § 101 lg. 1 p. 6 alusel viivise 109.86 krooni. Hageja kogunõue on 8 756.64 krooni VÕS §-de 76 lg. 1, 100 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 alusel. Kostja vastuväited
3.Kostja kirjalikke vastuväiteid ei esitanud, kohtuistungil seadis kahtluse alla vaid AS Eesti Gaas arved. Kostja vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
4.Kostja esitas 11.11.2005 vastuhagi, mille kohaselt on kostja omandanud 05.07.2001 Tallinnas, x 44295/47960 mõttelise osa ehitisest. Vastavalt sõlmitud lepingule jäi tema kasutusse korter nr. 4 üldpinnaga 34,5 m2, mis vastab 3450-le mõttelisele osale elamust. Kostja kasutuses oleva korteri pind on 34,5 m2, kuid tema poolt ostetud elamu mõttelised osad vastavad 42,95 m2 suurusele pinnale. Ülejäänud 8,45 m2 on hageja ja teiste elamu kaasomanike kasutuses. Vastavalt AÕS § 82 lg. 1 sättele peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja mõttelisele osale vastab eluruumi kui reaalosa pind 238,5 m2, kuid tegelikult kasutab hageja pinda 244,8 m2 ulatuses, mis on 6,36 m2 võrra rohkem kui talle ette nähtud. Kostja kasutab 8,45 m2 vähem kui ette nähtud. Kostja esitas hagejale arve ajavahemikul juuli 2004 – aprill 2005 kasutatud pinna eest tasumiseks kokku 6985 krooni ja arvestas ka viivist. Kostja tugineb oma hagis tsiviilasjas nr. 2/276–7195/03 kohtuotsuses tuvastatud asjaolule, et hageja kasutas kuni poolte vahel ostu-müügilepingu sõlmimiseni kostjale kuuluvat mõttelist osa elamust pindalaga 6,35 m2. Samuti on selles tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et kostja arve (tasu majaosa kasutamise eest) koostamisel on õigesti võtnud elamispinna kasutamise eest tasu nõudmise aluseks VÕS § 301 lg. 1 sätestatud põhimõte. Asjas on tuvastatud, et hageja saab alusetut tulu kostja arvel, kuna viimane kasutas kaasomanikele kuuluva mõttelise osaga võrreldes vähem elamispinda. Kostja arvestas 1 m2 hinnaks 100 krooni ja palus välja mõista võlgnevuse 6 985 krooni ning viivise 818.65 krooni, s.t kokku 7 803.65 krooni. AS K esitas 03.05.2006 oma vastuhagile täpsustuse ja ta

leiab, et hageja kasutab 6,35 m2 rohkem ja kostja kasutab 8,45 m2 vähem ettenähtust. Ülejäänud 2,1 m2 kostjale kuuluvat pinda kasutavad teised kaasomanikud. Asjaolu, et hageja kasutas kuni müügilepingu sõlmimiseni kostjale kuuluvat osa elamust, soovib kostja tõendada jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03 ja selle tsiviilasja protokolliga, et hageja tunnistab, et kasutab 6,35 m2 rohkem kui temale kaasomandiõiguse alusel kuulub. Nõuet tõendab ka poolte vahel 29.04.2005 sõlmitud mõttelise osa müügileping, millega kostja on müünud hagejale 635 suuruse mõttelise osa elamust, mis ruutmeetriteks ümberarvestatuna vastab 6,35 m2 suurusele pinnale. Lepingu p.-s 3.3.avaldas hageja, et müüdud osad on olnud tema valduses enne lepingu sõlmimist. Kostja palub vastuhagi rahuldada. Hageja vastuväited vastuhagile

5.Hageja ei tunnista vastuhagi, kuna sellel puudub õiguslik alus ja nõue on esitatud põhjendamatult. Tallinna Linnakohus on tsiviilasjas nr. 2/2767195/03 M.K hagi AS K vastu perioodil 01.07.2001–01.06.2004 kostja poolt hagejale kommunaalteenuste eest võlgnetava 10 300.67 krooni ja viivise 674.88 krooni ning katlamaja renoveerimisele kulutatud 7 357.78 krooni ning selle maksmisega viivitamise eest 1 449.37 krooni nõude rahuldanud osaliselt ja kohus mõistis välja 19 778,20 krooni ja kohtukulud 3657,30 krooni.
6.Nimetatud tsiviilasjas esitas kostja hageja vastu vastuhagi ja nõudis temalt perioodil 2001. juuli kuni 2004. mai eest tasu kostjale kuuluva 635/47690 suuruse mõttelise osa kasutamise eest x elamus 22 225 krooni ning viivise 3 142 krooni väljamõistmist. Kostja vastuhagi 25 367.84 krooni saamiseks jäeti rahuldamata.
7.AS K esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaidlustades otsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema vastuhagi. 29.04.2005 sõlmisid hageja ostjana ja kostja müüjana notariaalse ehitise mõttelise osa müügilepingu ning võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu. Lepingu esemeks oli kostja omandis olev 635/47690 suurune mõtteline osa Tallinnas, x asuvast elamust ning 635/47690 suuruse mõttelise osa Tallinnas, X asuva maa kinnistusraamatusse kandmisel tekkivast kinnistust. Lepingu p.-s 2.3. leppisid pooled kokku, et AS K loobub M.K vastu hagist ja apellatsioonkaebusest, kui hageja täidab lepingu p.-s 3.1. nimetatud kohustuse (tasuda 1 000 krooni kompensatsiooni hagiavaldusest loobumise eest ning tasuda ostuhind). M.K poolt temapoolsete kohustuste täitmist tõendab 29.04.2005 AS Hansapank maksekorraldus nr.58. Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2005 määrusega tsiviilasjas nr. 2-2/506/05 lõpetati seoses kostja loobumisega apellatsioonkaebusest asja menetlus. Hageja leidis, et kuna elamu 635/47690 suuruse mõttelise osa omandi ja kuuluvuse küsimus on poolte vahel 29.04.2005 lepinguga lahendatud ning alates lepingu sõlmimisest on selle p. 3.3. kohaselt otsene valdus lepingu esemele üle läinud hagejale, on alusetu nõuda temalt tasumist tema omandis oleva vara kasutamise eest. Poolte-vahelise notariaalse lepingu allkirjastamisega

lahendati mittevastavus omandiosade suuruse ning reaalse kasutuse osas. Kostja loobus oma vastuhagist kokkuleppe sõlmimisega. Vaidlus omandiõiguse üle või sellega seonduvate küsimuste üle nagu tasu elamu mõttelise osa kasutamise eest, on poolte vahel sõlmitud lepinguga ning jõustunud kohtulahendiga lõppenud. Tallinnas, x asuv elamu on kõigi kaasomanike omandis, kes kasutavad seda vastavalt kaasomanike vahel sõlmitud kokkuleppele. Vastuhagi esitamisega on ignoreeritud poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid, jõustunud kohtulahendeid. Maakohtu otsuse põhjendused

8.Kohus rahuldas hagi ja mõistis AS-lt K välja hageja kasuks 8 756.64 krooni põhivõlga koos viivisega ning jättis rahuldamata vastuhagi 7 803.65 krooni saamiseks. Kohus jättis kohtukulud kostja kanda ja mõistis välja temalt riigilõivu 670 krooni, kulutused õigusabile 5 % ulatuses põhihagi ja vastuhagi summast 828 krooni.
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. M.K ja OÜ B vahel 22.09.2000 sõlmitud kokkuleppe kohaselt (t.lk. 7–9) leppisid pooled kokku, et lähtuvad Tallinnas, X asuva elamu valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel 1996 M.K ja A.L vahel sõlmitud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra lepingust. Kokkuleppe kohaselt on kaasomanikel õigus ühist elamut kasutada niivõrd, kuivõrd see ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa elamu sissetulekutest. Kumbki kaasomanik kogub iseseisvalt tema kasutusse jääva elamu osa sissetulekud (üürid jne.). Kokkuleppe p.2.2. kohaselt tasuvad kaasomanikud kõik mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kannavad avalik-õiguslikud koormatised ning ekspluatatsioonikulud võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurustega. Kõik haldamisega seotud kulud kannavad kaasomanikud võrdeliselt neile kuuluva osaga elamust, välja arvatud vesi, gaas ja elekter, mille tasumine teenuse osutajale toimub kummagi kaasomaniku poolt iseseisvalt vastavalt kaasomaniku kasutusse jääva elamu osa tegelikule tarbimisele. Kaasomanike õigusjärglaste suhtes kehtib kaasomanike kokkulepe ehitise valdamise ja kasutamise korra kohta, kui need on kantud kinnistusraamatusse. 10.Kohus leiab, et kuigi kaasomanike vaheline kokkulepe on sõlmitud enne 01.07.2002, tuleb antud vaidluses kohaldada Võlaõigusseaduse sätteid, kuna kostja võlgnevus hageja ees ning kostja vastuhagis hagejalt nõutava tasu nõue on tekkinud ajaliselt peale antud seaduse kehtima hakkamist. AS K omandas Tallinnas, X asuvas elamus (korteri nr. 4 reaalosana) korteriomandi mõttelise osa suuruses 4295/47690 05.07.2001 sõlmitud ostumüügilepingu ja nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel OÜ-lt B. 22.09.2000 sõlmitud kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkuleppes määrati kindlaks muuhulgas ka poolte õigused ja kohustused asjaga seotud kulutuste ja

maksude tasumisel. Vaidlus puudub selles, et kaasomandile kommunaalteenuste osutamise lepingud on sõlmitud hageja poolt teenuste osutajatega. Viimased esitavad arved hagejale, kes tasub talle esitatud arvete alusel ja esitab omakorda arved kaasomanikele tasumiseks. Hageja on tasunud 01.06.2004 kuni 01.04.2006 esitatud arveid kokku summas 8 133.82 krooni, milliselt summalt on hageja arvestanud viivist summas 622.82 krooni. Kostja on hageja nõuet tasumata maksete võlgnevuses vaidlustanud paljasõnaliselt AS Eesti Gaas arvete osas, millised kohus jättis tähelepanuta ja rahuldas hagi. 11.Vastuhagi 7 803.65 krooni saamiseks jättis kohus rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hageja kasutuses oli 6,35 m2 rohkem kui temale kaasomandiõiguse alusel kuulus. Samas on kostja selle asjaolu alusel esitanud vastuhagi ka tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03, nõudes hagejalt tasu selle pinna kasutamise eest ning Tallinna Linnakohus jättis vastuhagi rahuldamata kohtuotsuses märgitud põhjendustel. Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 11.05.2005 menetluse TsMS § 317 lg. 1 alusel seoses apellatsioonkaebusest loobumisega. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel esitas vastustaja kohtule poolte vahel 29.04.2005 notariaalses vormis sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepingu, mille p.-s 2.3. avaldas AS K, et loobub antud tsiviilmenetluses apellatsioonkaebusest. Lepingu p. 2.1. kohaselt on ostja ja müüja teadlikud asjaolust, et Tallinna Linnakohtu 09.11.2004 otsusega tsiviilasjas nr. 2/276-7195/03 mõisteti müüjalt ostja kasuks 19 778.20 krooni ostja poolt kaasomandis oleva elamu majandamiseks tehtud kulutuste katteks, mis tulnuks vastavalt müüja kasutuses olevale kaasomandiosa suurusele kanda müüjal. Sama lepingu p.-s

2.3.leppisid pooled kokku, et müüja loobub ostja vastu esitatud käesoleva lepingu p.-s 2.1. nimetatud apellatsioonkaebusest käesoleva lepingu p.-s 3.2. nimetatud ostja kohustuse täitmisel. Lepingu p.-s 3.1. sätestatu kohaselt müüja (AS K) müüb lepingu eseme ostjale (M.K) hinnaga 63 500 krooni, millele lisandub kompensatsioon 1 000 krooni käesoleva lepingu p.-s 2.2. nimetatud hagiavaldusest loobumise eest. Ostuhinnast 19 778.20 krooni loevad müüja ja ostja käesoleva lepingu alla kirjutamise momendist arvates kogu ulatuses tasaarveldatuks käesoleva lepingu p.-s 2.1. nimetatud kohtuotsusest tuleneva müüja kohustusega ostja ees. Käesolevaga loeb müüja ostuhinnast 19 778.20 krooni ostja poolt tasutuks ning ostja loeb müüja kohustuse 19 778.20 krooni ulatuses vastavalt eelpool nimetatud kohtuotsusele täidetuks. 12.Osundatud lepingusätetest selle sõlmimise ajal 29.04.2005 tuleneb ilmselgelt poolte tahe lahendada nende kui kaasomanike erimeelsused seoses kaasomandieseme, s.o. ehitise mõtteliste osade valdamise ja kasutamisega, kuna pooled on lugenud tasaarveldatuks vastastikused nõuded, seega on nad vastastikused kohustused tulenevalt poolte-vahelise vaidluse esemest

lugenud lõppenuks. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et vastuhagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus, kuna ülalmärgitud lepingu sõlmimisega selle sisuks olevatest poolte vastastikustest tahteavaldustest lähtudes kaotas kostja kohtu hinnangul õiguse hageja vastu kaasomandieseme kasutamisest ja valdamisest tuleneva rahalise nõude esitamiseks käesolevas tsiviilasjas. 13.TsÜS § 75 lg. 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda mõistma pidi. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva lepinguga 29.04.2005 poolte vaidlus omandiõigus mõttelistele osadele või sellega seonduvate vaidlusküsimuste üle, nagu tasu elamu mõttelise osa kasutamise eest, on lõpetatud, mis seaduse mõtet järgides on kohtu hinnangul mõistlik ja käesolevas vaidluses asjakohane. Kostja vastuhagi esitamisega seonduvad kulutused jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused 14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada vastuhagi rahuldamata jäetud osas ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada. Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi ja vaidlustas ainult AS Eesti Gaas arved. Arved on arvestatud valesti. Kostja ei saanud oma arvestust gaasikütte eest esitada, kuna ta ei tea, kellel selles majas on radiaatorid. 15.Ebaõige oli vastuhagi rahuldamata jätmine, sest hageja kasutas rohkem elamispinda kui temale kuuluva mõttelise osa suurus oli. Hageja sai tulu kostja arvel ja kostja esitas 2004 juuli kuni aprill 2005 eest arve 6985 krooni tasumiseks. Apellatsioonkaebuse vastus 16.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Vastustaja nõue gaasikütte tasu eest on õigustatud ja selle rahuldamine kohtu poolt oli õige. Apellandi vastuväited olid paljasõnalised, ühtki kirjalikku dokumenti esitatud ei ole. Probleemid seoses hageja kasutuses olnud kostjale kuulunud mõttelise osaga X elamust on poolte vahel lahendatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 17.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas otsuse tema vastuhagi rahuldamata jäetud osas, s.t 7803.65 krooni väljamõistmata jätmises ja palus selles osas teha uue otsuse. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja taotlust selles osas otsust tühistada ei ole esitatud, kuigi gaasikütte eest tasu väljamõistmist ei pidanud kostja õigeks.

18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 19.Ringkonnakohus leiab, et hagi rahuldamine oli maakohtu poolt õige ja AS Eesti Gaas arvete õigsuses kahtlemine ning apellandi paljasõnalised väited ei anna alust teha apellatsioonikohtul maakohtust erinevat otsust. 20.Samuti on kohtuotsus seaduslik vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel 29.04.2005 sõlmitud ehitise mõttelise osa müügilepingu ja võlaõigusliku tagastatava maa mõttelise osa müügilepinguga on pooled oma vaidlused omandiõiguse üle ja sellega seonduvate küsimuste üle lõpetanud. Kostja on eelnimetatud lepingus nõustunud, et temapoolsed nõuded seoses temale kuulunud mõttelise osaga on lepingu allkirjastamisega lõppenud. Kostja esitas vastuhagis nõude ajavahemiku juuli 2004 kuni aprill 2005 eest hageja poolt pinna kasutamise eest tasu 6 985 krooni ja viivise 818,65 krooni, s.t. kokku 7803,65 krooni saamiseks. Maakohus leidis õigesti, et kostja nõudel puudub õiguslik alus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et 29.04.2005 sõlmitud lepingust tulenes poolte tahe lahendada erimeelsused nende kui kaasomanike vahel tulenevalt kaasomandi mõtteliste osade kasutamise ja valdamisega, sest pooled lugesid vastastikused nõuded tasaarvestatuks ja kohustused lõppenuks. Põhjendatud on kohtu viide TsÜS § 75 lg-le , mille kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Vastavalt TsÜS § 138 lg-le 1 tuleb oma õiguste teostamisel toimida heas usus. Maakohus leidis õigesti, et 29.04.2005 lepinguga on pooltevaheline vaidlus omandiõiguse mõtteliste osade ja selle kasutamisega seotud tasude üle lõppenud. 21.Asja menetlust on alustatud 30.09.2005. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi välja kohtukulu, muuhulgas õigusabikulu 5% ulatuses, siis tuleb jätta ka vastustaja kulutused õigusabile apellatsioonimenetluses tema enda kanda.

U.Loonurm

A.Tänav

K.Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja