Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.mai 2007.a. Rapla
Tsiviilasja number
2-06-37367
Tsiviilasi
E A hagi xxx kohtutäitur A P’i ja A K’u vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja: E A ), hageja esindaja vandeadvokaat R O (Advokaadibüroo C); esindajad Kostjad: xxx kohtutäitur A P , kostja esindaja vandeadvokaat Ä R (R Advokaadibüroo); A K, esindaja vandeadvokaat M K (A R Advokaadibüroo) Kohtuistungi toimumise aeg
15.mai 2007.a.
Tunnistada kehtetuks xxx kohtutäitur A P’i poolt 24.oktoobril 2006.a. läbi viidud E Ale kuuluva R maakonnas K vallas K k. asuva xxx kinnistu (kinnistusregistriosa nr. xxx) enampakkumine.
Kohtukulude jaotus Riigi poolt kantud asja läbivaatamise kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv, postikulu) jätta kostja kohtutäitur A P’i kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et kohtutäitur A P’i (kostja I) menetluses oli K A E AS-i nõue hageja vastu summas 261 183.35 krooni. 22.septembril 2006.a. koostatud täitmisteate kohaselt oli nõue koos täitekuluga 275484.92 krooni. Täitmisteate sai hageja kätte 03.oktoobril 2006.a. kullerposti teel. Teate kohaselt oli hagejal nõude vabatahtlikuks rahuldamiseks aega 10 päeva arvates teate kättesaamisest. Sama teate kohaselt oli 04.oktoobriks 2006.a. kell 14.00 kohtutäituri büroos määratud ka hageja kinnistu arestimine ja 24.oktoobriks 2006.a. kell 10.00 kinnistu enampakkumine. Täitmisteate saamisest 10 päeva jooksul s.o. 13.oktoobriks 2006.a. ei suutnud hageja nõuet rahuldada. Hageja leiab, et kohtutäitur ei oleks tohtinud enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist muid teha täitetoiminguid teha. Sellele vaatamata arestis kohtutäitur järgmisel päeval pärast täitmisteate kättetoimetamist hageja kinnistu, milline asub xxx maakonnas xxx vallas xxx k. ja mille kohta peetakse Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnas kinnistusregistriosa nr. xxx. Hageja ei saanud kasutada õigust viibida arestimise juures, kuna arestimisest ei teatatud talle piisava ajavaruga. 24.oktoobril 2006.a. toimunud enampakkumisel müüs kostja I hagja kinnistu alghinnaga 537000 krooni A Kle (kostja II) 06.novembril 2006.a. väljastas kostja I oma büroos hagejale 04.oktoobril 2006.a. koostatud kinnisasja arestimise akti ja 24.oktoobril 2006.a. koostatud vara enampakkumise akti. Hageja leiab, et antud juhul esinevad alused selle enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kuivõrd enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 150 lg. 1 kohaselt on sundenampakkumise esemeks kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. TMS § 148 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks võlgnikule arestimisakti kättetoimetamisest või kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke sissekandmisest, kui see toimub enne võlgnikule akti kättetoimetamist. Kinnistusraamatust nähtub, et keelumärget ei olnud hageja kinnistule enampakkumise toimumise ajaks seatud ja keelumärke seadmiseks ei olnud kohtutäituri poolt esitatud ka avaldust. Hageja leiab, et tema kinnistu ei olnud enampakkumise ajal arestitud (läbi viidud arestimine oli tühine) ja kinnistu ei saanud olla sundenampakkumise esemeks. TSM § 10 lg. 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Sama paragrahvi lg. 2 järgi toimub dokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses ette nähtud korras. Kohtutäitur ei ole hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti ega ole TMS § 153 lg. 2 kohaselt edastanud hagejale enampakkumise teadet. Enampakkumise teate edastamiseks ei saa lugeda täitmisteate märkuste lahtris märgitud teadet enampakkumise kohta. Kuna hagejal puudus võimalus viibida kinnistu arestimise juures ja talle ei toimetatud kätte kinnisasja arestimise akti, siis puudus temal võimalus kaebeõiguse realiseerimiseks, seda eelkõige kinnisasjale määratud hinna osas.
TSM §§ 74, 137 ja 144 kohaselt hindab kinnisasja kohtutäitur, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asja hindamisel kokkulepet või kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, kohtutäitur peab asja hindamisel lähtuma selle harilikust väärtusest, arvestades muuhulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi, kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Antud juhul ei vasta arestimisakt ka TMS § 143 ette nähtud nõuetele, kuna selles ei ole andmeid kinnisasja päraldiste ja oluliste osade kohta (kõlvikuline koosseis, st kasvav mets). Need andmed omavad olulist tähtsust kinnisasjale hinna määramisel. Hageja leiab, et kohtutäitur ei ole ise kinnisasjaga tutvunud ega hinna määramiseks vajalikke andmeid kogunud, hageja hinnangul on kinnistu harilik ehk tegelik väärtus ca 1,5 miljonit krooni ja ta on seisukohal, et kohtutäitur ei oleks tohtinud enampakkumist läbi viia enne kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamiseks ette nähtud kümnepäevase tähtja möödumist. Hageja esitas 15.novembril 2006.a. TMS § 217 kohase kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles viitas täitemenetluse ja enampakkumise tingimuste olulistele rikkumistele ja vaidlustas kohtutäituri poolt kinnistule 04.oktoobri 2006.a. arestimise aktis määratud hinna. 14.novembril 2006.a. on kinnistusjaoskonnas registreeritud kohtutäituri avaldus kõnealusele kinnistule käsutamise keelumärke seadmiseks K A E AS kasuks, avaldus K A E AS kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ja A K kohta omanikukande tegemiseks. 21.novembril 2006.a. on kohtutäitur esitanud kinnistusjaoskonnale avalduse eespool nimetatud kolme avalduse tagastamiseks. TMS § 98 lg. 2 ei teki enampakkumisel müüdud asjale omandit, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. Eeltoodud asjaoludele tuginedes palub hageja TMS § 321 lg. 1 alusel kohtul tunnistada 24.oktoobril 2006.a. kohtutäitur A P’i poolt läbi viidud hageja kinnistu enampakkumine kehtetuks. Kostjate seisukohad Kostja kohtutäitur AP võtab hagi õigeks ja nõustub hagiavalduses esitatud põhjendustega. Kinnisasja arestimise akt koostati 04.oktoobril 2006.a. TMS § 10 lg. 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning kõigile täitemenetlusosalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti. Antud asjas aga jäi kinnisasja arestimise akt hagejale ekslikult büroost välja saatmata. Kuna kinnisasja arestimise akti sai hageja 06.novembril 2006.a. s.o. pärast enampakkumise toimumist, siis ei olnud kinnistu enampakkumise ajal TMS § 148 kohaselt arestitud. TMS § 150 lg. 1 kohaselt on sundenampakkumise ese kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. TMS § 148 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks ajast, mil arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. TMS § 223 lg. 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Antud juhul on enampakkumine toimunud tühise arestimise akti alusel. Pärast hageja poolt 15.novembril 2006.a. esitatud kaebuse saamist esitas kostja Pärnu Maakohtu Rapla kinnistusjaoskonnale avalduse oma 13.novembri 2006.a. avalduse nr 024/20061270 tagasivõtmiseks. 10.detsembril 2006.a. tasus E G OÜ samas täiteasjas
hageja võlgnevuse 261 183.35 krooni ja 11.detsembril 2006.a. täitemenetluse kulud 28803.15 krooni. Seepärast lõpetas kohtutäitur 11.detsembril 2006.a. täitemenetluse. Kostja A K ei tunnista hagi. Vastuväidetest nähtub, et TMS ei keela kohtutäituril viia võlgniku suhtes läbi täitetoiminguid enne võlgnikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. TMS § 25, mis reguleerib täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega, sellist keeldu ei sätesta. Samas lubab TMS § 145 lg. 4 kohtutäituril teatud juhtudel võlgniku kinnisasja arestimist või keelumärke registrisse kandmist juba enne täitmisteate saamist s.o. enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist (TMS § 24 lg. 3 p. 3). Kostja leiab, et kui seadus lubab kinnisasja arestimist enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, siis on arestimine lubatav ka selle tähtaja jooksul. TMS § 24 lg. 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisega, seega oli kinnistu arestimise ajaks (04.10.2006) täitemenetlus vaieldamatult alanud. Kuigi TMS § 70 lg 1 annab võlgnikule õiguse viibida vara arestimise juures, ei kehtesta TMS vara arestimisest võlgnikule etteteatamise tähtaega. Seega ei ole seadusega vastuolus, kui võlgnikku teavitatakse eelseisvast arestimisest alles arestimisele eelneval päeval. Kostja on ka seisukohal, et saades 03.oktoobril 2006.a. kätte täitmisteate, milles oli muuhulgas märgitud kinnistu arestimise aeg (04.oktoober 2006.a.) ja koht, ei teatanud hageja kohtutäiturile, et tal ei ole võimalik eelnimetatud ajal ebapiisava etteteatamise tõttu või muul põhjusel kinnistu arestimise juures viibida ega taotlenud sellest tulenevalt täiturilt arestimise edasilükkamist. Kostja leiab, et põhjendamatu on hageja väide, nagu ei oleks kohtutäitur edastanud hagejale kinnistu enampakkumise teadet. Nagu hageja isegi on märkinud, oli temale 03.oktoobril 2006.a. kätte toimetatud täitmisteates märgitud, et täitedokumendi mittetäitmisel toimub kinnistu enampakkumine 24.oktoobril 2006.a. kell 10.00 kohtutäituri büroos. TMS ega justiitsministri 22.detsembri 2005.a. määrusega nr. 58 kehtestatud kohtutäiturimäärustik ei kehtesta enampakkumise teate osas vorminõudeid ega keela võlgnikule enampakkumisest teate edastamist täitmisteate raames. TMS § 74 lg. 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja vaidlustada kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega sama seadustiku § 217 sätestatud korras. TMS § 217 lg. 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja esindaja vastusest nähtub, et kohtutäituri poolt arestitud varale hakkab määratud hinna vaidlustamise tähtaeg isiku jaoks kulgema mitte arestimisakti kättesaamisest, vaid hetkest, mil isik sai arestimisest teada või pidi sellest teada saama. Käesoleval juhul pidi hageja saama kinnistu arestimisest teada koheselt. Lisaks nähtub täitetoimikust, et ajavahemikus kinnistu arestimisest kuni enampakkumise toimumiseni võttis hageja kohtutäituriga korduvalt (17.10.2006, 24.10.2006) ühendust ning kohtutäitur selgitas hagejale, et enampakkumine toimub väljakuulutatud ajal, kui sissenõudjaga ei saavutata kokkulepet enampakkumise edasilükkamiseks. Hagejale pidi seega vaieldamatult olema arusaadav, et kinnistu on kohtutäituri poolt arestitud.. Sellele vaatamata esitas hageja kaebuse kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamiseks alles 15.11.2006. so pärast TMS § 217 lg. 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kohtutäituri seletused kinnistu arestimise akti hagejale kättetoimetamise asjaolude kohta on vastuolulised. Nii on kohtutäitur tunnistanud, et hagejale edastamisele kuuluvad dokument (kinnisasja arestimise akt) jäid büroost ekslikult välja saatmata. Seega kinnitas kohtutäitur, et hagejale ei proovitudki kinnistu arestimise akti kätte toimetada. 11.detsembril 2006..a. tehtud otsuses märkis kohtutäitur aga, et ta edastas arestimise akti kullerile, kes aga ei suutnud akti (hagejale) kätte toimetada, kuna hageja viibis välismaal. Kostjale jääb ebaselgeks, kas kohtutäitur üritas kinnistu arestimise akti hagejale kätte toimetada ja kui üritas, siis millisel põhjusel see ei õnnestunud. TMS § 223 lg. 1 kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks asjaolu, kui see toimus tühise arestimise alusel. Arestimise tühisuse asjaolud
on sätestatud aga TMS §-s 55, milliseid antud juhul ei esine. TMS § 148 lg. 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks ajast, mil arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud või ajast, mil kinnistusraamatusse kantakse käsutamise keelumärge. Nimetatud sätte eesmärk ja toime seondub TMS §-ga 54 lg. 1, mille kohaselt on võlgnikul alates vara arestimisest keelatud vara käsutada. Kostja leiab, et TMS § 148 lg. 1 eesmärk on täpsustada võlgnikul vara käsutamise keelu tekkimise hetke, mitte aga sätestada enampakkumise kehtivuse eeldusi. Kostja leiab veel, et kinnistu arestimine muutus vaieldamatult kehtivaks, kuna arestimise akt toimetati hagejale kätte ja kinnistusraamatusse kanti ka kinnistu käsutamise keelumärge. Asjaolu, et see toimus alles pärast enampakkumist, ei saa iseenesest hageja õigusi rikkuda. Hageja pidi olema vaieldamatult teadlik nii kinnistu arestimisest kui ka enampakkumise toimumise ajast, kuid sellele vaatamata ei vaidlustanud hageja tähtaegselt arestimist ega täituri poolt arestitud varale määratud hinda, samuti ei võtnud hageja midagi ette enampakkumise vältimiseks (hageja ei täitnud sissenõudja nõuet kuni temale teatavaks tehtud enampakkumise päevani, sealhulgas nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul). Kohtutäituri 11.detsembri 2006.a. otsusest nähtub, et selle asemel sõitis hageja hoopis välismaale. Hageja tuginemine kinnistu arestimise akti kätte toimetamata jäämisele ei ole kooskõlas TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et ta ei peaks hagi rahuldamise korral kandma asjas tekkivaid menetluskulusid, kuna kohtusse pöördumise on põhjustanud kaaskostja tegevus ja tal puudub hageja poolt väidetud rikkumistega igasugune seos. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Seadus ei näe tõepoolest ette vara arestimise toimumisest võlgnikule etteteatamise tähtaega ja vara arestimise aja võib märkida ka täitmisteates, samuti ei ole keelatud täitetoimingute läbiviimine nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. TMS § 10 lg. 2 kohaselt toimub täitemenetluses dokumentide kättetoimetamine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) ette nähtud korras. TsMS § 306 lg. 1 kohaselt peab dokumendi saajal olema võimalus dokumendiga õigeaegselt tutvuda, et oma õigusi kaitsta ja teostada. Täitmisteate kättetoimetamisega hagejale 03.oktoobril 2006.a. algas küll täitemenetlus, kuid aeg kinnistu arestimiseni oli ilmselgelt ebapiisav selleks, et hageja saaks kasutada oma TMS § 70 ette nähtud õigust viibida kinnistu arestimise juures ning avaldada arvamust kinnistu hinna kohta. Nimetatu tuleb lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks TMS § 223 lg. 1 mõttes ja oleks enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks ka juhul, kui arestimise akt oleks olnud võlgnikule enne enampakkumise toimumist kätte toimetatud. Peale selle ei vasta arestimise akt TMS § 143 nõuetele. TMS § 143 p.p. 3 ja 4 kohaselt peavad kinnisasja arestimise aktist nähtuma kinnisasja päraldised ja olulised osad, millede kohta hageja kinnistu arestimise aktis andmed puuduvad. Samal ajal koosneb hageja kinnistu täies ulatuses tulundusmaast. Kuna hageja sai arestimise akti kätte alles pärast kinnistu müüki enampakkumisel, siis puudus tal võimalus õigel ajal kohtutäituri poolt määratud alghinda vaidlustada. Kinnistu arestimine nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ei annaks alust enampakkumist kehtetuks tunnistada, kuna nõude rahuldamise korral oleks täitemenetlus TMS § 48 p. 2 või 3 alusel lõpetatud. TMS § 84 lg. 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale teatada enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt 10 päeva enne enampakkumist; TMS 153 lg. 1 sätestab, millist informatsiooni peab enampakkumise kuulutus sisaldama ja sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tuleb enampakkumise teade
edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Antud juhul on hagejale täitmisteatega antud teada üksnes enampakkumise aeg ja koht, mitte aga kuulutuse sisu, nagu nõuab TMS § 84 lg. 3. Seega ei ole hagejale enampakkumise toimumisest TMS § 153 lg. 2 kohaselt teatatud.
lg. 1 kohaselt loetakse kinnisasja arestimine kehtivaks arestimise akti kättetoimetamisest võlgnikule või keelumärke kandmisest kinnistusraamatusse, kui see toimub enne arestimisakti kättetoimetamist võlgnikule; § 150 lg. 1 kohaselt saab sundenampakkumise esemeks olla vaid arestitud kinnisasi. Hageja kinnistu ei olnud enampakkumise ajaks arestitud, kuna arestimise akti ei toimetatud hagejale enne enampakkumise toimumist kätte ja puudus ka keelumärge kinnistusregistriosas. Kohtutäituri vastav avaldus on kinnistusjaoskonda esitatud alles 13.novembril 2006.a. ja kanne tehtud 04.detsembril 2006.a. TMS § 55 ette nähtud arestimise tühisuse alused antud juhul küll puuduvad, kuid TMS § 148 lg. 1 rikkumise tõttu ei muutunud arestimine kehtivaks. TMS §-s 55 antud vara arestimise tühisuse aluste loetletu ei ole ammendav, need asjaolud võivad esineda ka siis, kui TMS § 148 lg. 1 ette nähtud tingimused on täidetud. TMS § 223 lg. 1 kohaselt on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aluseks arestimise akti tühisus. Arestimise akti võlgnikule kätte toimetamata jätmise korral on vara arest samuti ilma TMS § 54 ette nähtud õiguslike tagajärgedeta ja kinnisasi ei muutu sundenampakkumise esemeks. Seega tuleb ka võlgnikule kätte andmata jäänud kinnisasja arestimise akt lugeda TMS § 223 lg. 1 mõttes tühiseks. Kohtutäitur on vastuses kohtule küll kinnitanud, et arestimise akti ei õnnestunud hagejale kätte anda ja samas tunnistanud, et dokumendid jäid büroost eksituse tõttu välja saatmata. Samal ajal ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et dokumente oleks püütud kätte toimetada TsMS § 326 lg. 1 ja 2 ette nähtud viisil. Seepärast ei oma asja lahendamisel ka tähtsust kostja II viide hageja sõitmise kohta välismaale pärast täitmisteate saamist. TMS § 148 lg. 1 ja 150 lg. 1 nõudeid ei anna täidetuks lugeda ka kohtule esitatud väljavõte täitetoimikust, mille kohaselt on kohtutäitur ja võlgnik olnud 17.oktoobril ja 24.oktoobril 2006.a. kontaktis telefoni teel. Kohus nõustub kostja II seisukohaga, et hageja võis vestlustest kohtutäituriga teada kinnistu arestimist ja alghinda, kuid antud juhul ei olnud hagejale sellegipoolest tagatud võimalust oma õigusi kinnistu alghinna määramisel realiseerida ja kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 korras kaebust esitada. TsÜS § 138 ette nähtud ha hageja jaoks kehtiv hea usu põhimõte oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel ei anna alust kalduda kõrvale võlgniku õiguste kaitseks kehtestatud täitemenetluse normidest. TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kostja II ei ole kohtusse pöördumist põhjustanud, siis tuleb kulud täies ulatuses jätta kostja I kanda.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.