Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja hageja esindajale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 20.02.2007 esitas AS Domen Grupp esindaja van.adv. Kristel Vedro Viru Maakohtusse hagi S R `e vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub alates 11.05.2004 korteriomand asukohaga xxxx. 13.12.2004 sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt anti eluruum kostja kasutusse tähtajaga kuni 13.12.2005. Kostja jättis hagejale tasumata perioodil juuli 2004 kuni veebruar 2006 eluruumi halduskulude ja kommunaalteenuste eest summas 18400.90 krooni. Lepingu p 4 sätestas üüri suuruse, arvestamise alused ja reguleeris selle tasumist. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja maksma eluruumi kasutamise eest üüri 936 krooni kuus. Lepingu p 4.2 kohaselt lisandusid üürile eluruumiga seotud kõrvalkulud, sh kommunaalteenuste kulud veele, elektrile, kanalisatsioonile. Lepingu p 4.4 kohaselt tuli üür ja kommunaalteenuste kulud tasuda üürileandja poolt esitatud arvete alusel pangaülekandega arvel näidatud pangakontole või sularahas üürileandja kassasse hiljemalt arvel näidatud tähtpäevaks. Lepingu p 4.8 kohaselt loeti üürniku poolt maksete tasumisel kõigepealt tasutuks viivised, siis üür ja kõrvalkulud. Hageja täitis lepingu p 5.1 nimetatud kohustused, kuid kostja jättis omapoolse kohustuse tasuda üüri ja kõrvalkulutuste eest, täitmata. Kostja võlgnevus on kasvanud alates märtsist 2006 veel 10612 krooni võrra. 06.06.2005 saatis hageja kostjale meeldetuletuse üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse kohta ning 23.08.2006 avalduse eluruumi ülesütlemise kohta. Lapingu p 6.5.5 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvata summat. Hagi esitamise aja seisuga on kostja jätnud tasumata ligi kahe aasta üüri ja kommunaalteenuste kulude eest summas 29012.90 krooni (välja mõistetud 18400.90). Summas 10612 krooni esitab hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 23.08.2006 palus hageja kostjal vabastada eluruum 22.09.2006-ks, mida kostja ei teinud. Hagi esitamise ajal kasutab kostja endiselt hagejale kuuluvat eluruumi. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita tähtaja kestel. Kuna leping hageja ja kostja vahel on lõppenud, kuid kostja ei ole tagastanud eluruumi xxxx, siis palub hageja kostja eluruumist välja tõsta, kuna kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Vastavalt AÕS § 80 lg 1-le on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt võib omanik nõuda asja välja ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – registrikaardi väljavõte, kinnistusregistri väljavõte, üürilepingu ärakiri, võlgnevuse arvestuse graafik, arved, eluruumi ülesütlemise avalduse ärakiri.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis korduvalt kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. 25.04.2007 saadeti hagimaterjalid kostjale TsMS § 315 lg 1 alusel politsei kaasabil, millised kostja 03.05.2007 vastu võttis andes selle kohta allkirja. Seega vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli 17.05.2007.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb hageja ja kostja vahelisest üürilepingust. Kostja ei täitnud lepingu punkte 4.1 ja 4.2. Lepingu erakorraline ülesütlemine hageja poolt toimus vastavalt lepingu p-le 6.6 ja 6.8. Eluruumi ülesütlemise avalduse vorm vastas VÕS §-le 325 ning avalduses oli toodud säte eluruumi üürilepingu pikendamise vaidlustamise kohta, mida kostja ei teinud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita tähtaja kestel. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt võib omanik nõuda asja välja ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 26. juulil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.