lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-21993/12

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 24.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-21993/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
Palgaseaduse § 18 lg 2, 3TLS § 33 lg 1Töötasu maksmise aeg, koht ja viisPalgaseaduse § 27 lg 2PaS § 2 lg 5PaS § 35TLS § 119 lg 1Alaealisega töölepingu sõlmimine seadusliku esindaja nõusolekuta ja alaealise tööle lubamine tööinspektori nõusolekutaTLS § 51 lg 1Igapäevane puhkeaegTLS § 72 lg 1Töötaja vastutusTLS § 8Nõusolek alaealise töötamiseksTLS § 82 lg 1Töölepingust taganemise keeld

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-06-21993

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2007.a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-21993

Tsiviilasi

Sxxxx Axxxhagi OÜ ABC Personal vastu töövaidluses

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Sxxxx Axxx isikukood xxxxxxxxxxxxxxxukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hageja esindaja: Harri Paabo, Kuu tn 21 Tartu linn 50114

esindajad

Kostja: OÜ ABC Personal, registrikood 11013543, asukoht Pärnu mnt 10 Tallinn 10148 Kostja esindaja: Ivo Kallas, OÜ Tallinna Õigusbüroo, Maakri 4420 Tallinn 10145 Kohtuistungi toimumise aeg

07.05.2007.a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

1.Tuvastada, et Sxxxx Axx ja OÜ ABC Personal vahel oli tööõigussuhe ajavahemikus 14.09.2005.a kuni 15.05.2006.a;
2.Mõista OÜ-lt ABC Personal Sxxxx Axx kasuks välja hüvitis töölepingu rikkumise eest 35750 krooni 40 senti;
3.Mõista OÜ-lt ABC Personal Sxxxx Axx kasuks välja juurdemakse, kuna töötaja ei saanud täita tööülesandeid temast olenemata põhjusel 113209 krooni 60 senti;

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsÜS § 75 lg 1Tahteavalduse tõlgendamine
4.Mõista OÜ-lt ABC Personal Sxxxx Axx kasuks välja viivis palga maksmisega viivitamise eest 41380 krooni 75 senti;
5.Mõista OÜ-lt ABC Personal Sxxxx Axx kasuks välja hüvitis kasutamata puhkuse eest 17619 krooni 85 senti;
6.Mõista OÜ-lt ABC Personal Sxxxx Axx kasuks välja ühe kuu keskmine palk lõpparve maksmisega viivitamise eest 17875 krooni 20 senti.
7.Jätta rahuldamata Sxxxx Axx nõue OÜ ABC Personal vastu OÜ-s ABC Personal töötamist kajastava kandega tööraamatu nõudes, tööraamatu kinnipidamise eest keskmise palga nõudes ja välislähetuse päevaraha nõudes. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellantidel on õigus enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist loobuda otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Kohus tuvastas: Hageja nõuded ja põhjendused Hageja töötas kostja poolt lähetatuna Soome Vabariigis Tohmajärvil asuvas tehases mobiilide komplekteerijana 14.09.2006.a sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Peale kuuajalist töötamist lubati hageja kahenädalasele puhkusele. Puhkuse lõppedes alates 07.11.2006.a talle enam tööd ei võimaldatud ning esitati materiaalseid pretensioone. Hageja ja kostja vahel oli töösuhe. Hageja lõpetas töölepingu kostjaga 15.05.2006.a. Hageja nõue kostja vastu on tuvastada, et poolte vahel oli tööõigussuhe 14.09.2005.a kuni 15.05.2006.a; kohustada kostjat väljastama hagejale 14.09.2006.a kuni 15.05.2006.a kostja juures töötamist kajastava kandega tööraamat; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest alates 15.05.2006.a kuni tööraamatu üleandmise päevani, arvestusega 851,2 krooni iga viivitatud päeva eest; mõista kostjalt välja hüvitis 35750,4 krooni töölepingu tööandjapoolse rikkumise eest; mõista kostjalt hageja kasuks välja 113209,6 krooni töötasu kostja põhjustatud tööseisaku aja eest; mõista kostjalt hageja kasuks välja 41380,75 krooni palga maksmisega viivitamise eest, mõista kostjalt hageja kasuks välja 13650 krooni välislähetuse päevaraha; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 17619,85 krooni kasutamata puhkuse eest; mõista kostjalt hageja kasuks välja 17875,2 krooni lõpparve maksmisega viivitamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sõlmis töövõtulepingu FIE Sxxxx Axxxx. FIE Sxxxx Axx on hagi esitanud vabanemaks maksukohustusest. Hageja nõuded töösuhte tuvastamiseks ning töölepingust tulenevate rahaliste nõuete rahuldamiseks on põhjendamatud. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
1.Hageja nõue tuvastada, et poolte vahel oli ajavahemikus 14.09.2005.a kuni 15.05.2006.a töölepinguline suhe Hageja töötas poolte vahel 14.09.2005.s sõlmitud lepingu (tl 9) alusel Soome Vabariigis Tohmajärvil mobiiltelefonide komplekteerijana alates 14.09.2005.a. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtu töötingimused. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksab töö eest tasu. TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega on tõendamiskoormis tööandjal, kes peab tõendama, et poolte vahel oli töövõtulepinguline suhe. Hageja on väitnud, et kostja määras hageja töö tegemise aja, koha ja viisi ning seega oli poolte vahel töösuhe. Pooled on lepingu p 2.2 kokku leppinud, et töötegemise koht on Soome Vabariigis Tohmajärvil asuvas tehases, p 3.1 kohaselt annab tellija töövõtu teostamiseks vajaliku tööfrondi töövõtjale üle 16.09.2005.a tähtajatult. Hageja andis vande all ütlusi selles, et hageja transport Soome Vabariiki oli kellegi poolt korraldatud, samuti oli korraldatud Soomes transport tehasesse, kohapeal anti hagejale majutuskoht, koostati töö teostamise graafik, määrati lõunapausi aeg ning anti töövahendid – tool, laud ja kindad, tehases naised näitasid, kuidas tööd teha. Lepingusätetega ja hageja ütlustega on tõendatud, et kostja määras hageja töö tegemise koha ja aja, samuti andis hagejale töövahendid ja näitas, kuidas tööd teha. Eeltoodust nähtub, et hageja allus töö tegemisel kostja juhtimisele ja kontrollile. Ülaltoodu tõendab, et pooltevahelisel suhtel olid töösuhtele iseloomulikud tunnused. Seisukohta, et tegemist oli töölepinguga, kinnitab ka lepingu p 4.1, mis sätestab, et lepingu hind on 6,8 EUR iga tehtud töötunni eest; hind kehtib väljaõppe ajal kahest nädalast kuni kahe kuuni, peale väljaõpet korrutatakse tunnihind koefitsendiga vastavalt kvaliteetselt komplekteeritud telefonide kogusele. Hageja pidi tasu saama töötatud tundide eest s.o tööprotsessi eest ning lisaks tasu komplekteeritud mobiilide arvule. Tasustamine tööprotsessi eest on iseloomulik töölepingule, töövõtuleping on orienteeritud tasustamisele töötulemuse eest. Töösuhtele viitab ka asjaolu, et pooltevaheline leping oli tähtajatu. Töövõtulepingu korral oleks kokku lepitud tähtaeg tööde teostamiseks. Poolte vahel oli kokku lepitud katseaja kohaldamine: lepingu p 3.2 kohaselt kehtib töövõtjale katseaeg 1 kuu, mille kestel võib tellija lepingu lõpetada ilma eelnevalt ette teatamata. TLS § 33 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Katseaja kohaldamine viitab töölepingulisele suhtele. Töövõtulepingu puhul on võlaõigusseaduses sätestatud muud institutsioonid lepingu lõpetamise kohta. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli töösuhe ning sõlmitud leping oli tööleping. Töölepingu sõlmimise kuupäevaks tuleb lugeda töövõtulepingu sõlmimise kuupäev 14.09.2005.a. Õige ei ole kostja väide, et kuna leping sõlmiti FIE Sxxxx Axxxx, siis on tegemist töövõtulepinguga. Muude tunnuste järgi on tuvastatav, et tegemist on töölepinguga, seega ei oma õiguslikku tähendust, et üheks lepingupooleks on märgitud FIE. On ilmne, et lepingut ei sõlmitud ettevõtjaga, vaid sõlmiti töötajaga.
2.Hageja nõue kohustada kostjat väljastama hagejale ajavahemikul 14.09.2005.a kuni 15.05.2006.a kostja juures töötamist kajastava kandega tööraamat. TLS 30 lg 1 p 2 kohaselt nõuab tööandja töötajalt töölepingu sõlmimiseks muude dokumentide hulgas ka tööraamatu esitamist. Kumbki pool pole väitnud, et tööandja nõudnuks Sxxxx Axxxx tööraamatu esitamist. Hageja pole ka esitanud väidet, et pakkus kostjale tööraamatut. Kuna tööraamatusse kande tegemine on töötaja huvides, pidanuks tööraamatu esitamise initsiatiiv tulema hagejalt. Kuna hageja ei ole kostjale tööraamatut esitanud, puudub tal ka õigus nõuda vastava kandega tööraamatu väljastamist.
3.Hageja nõue maksta keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni Hageja esitas kostja vastu nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest alates 15.05.2006.a kuni tööraamatu üleandmiseni arvestusega 851,2 krooni iga viivitatud päeva eest. TLS § 119 lg 1 kohaselt tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Sxxxx Axxxpole väitnud, et tööraamatu kinnipidamisega on talle tekitatud kahju. Kahju võiks seisneda võimatuses ilma tööraamatuta mujale tööle asuda. Ilma tööraamatuta tööle asumine on praeguses tööturuolukorras igati võimalik, seega tuleb hageja nimetatud nõue jätta rahuldamata.
4.Hageja nõue mõista välja hüvitis tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise eest Hageja nõue kostja vastu on mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 35750,4 EEK töölepingu tööandjapoolse rikkumise eest. TLS § 82 lg 1 ja 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu, kui tööandjapoolne rikkumine seisneb lepingutingimuste täitmata jätmises, mittenõuetekohases täitmises, töötingimuste olulises halvenemises §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatustes tootmis- või töökorralduses, maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kostja on väitnud, et teatas hagejale kirjalikult töövõtulepingu lõpetamisest seoses töövõtja poolsete lepinguliste kohustuste rikkumisega. Kostja ei ole oma väite kohta tõendit esitanud. Hageja on vande all ütlusi andes omaks võtnud, et talle teatati OÜ ABC Personal poolt osaühingule materiaalse kahju tekitamisest, hageja ei ole omaks võtnud, et talle teati lepingu lõpetamisest. Kostja väitel kohaselt teatas ta töövõtulepingu, mitte töölepingu, lõpetamisest, seega ei omaks ka lepingu lõpetamisest teatamise tõendamine õiguslikku tähendust. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et OÜ ABC Personal oli kohustatud Sxxxx Axxxx tööga kindlustama alates 07.11.2005.a. Tööandjapoolne rikkumine seisneb käesoleval juhul selles, et peale 07.11.2005.a kostja hagejat enam tööga ei kindlustanud s.o ei täitnud lepingu tingimusi. Hageja kuutasu on 17975,2 EEK ning hüvitis tuleb talle välja mõista kahe kuu töötasu ulatuses s.o 35750,4 EEK. Kuna lepingu lõppemise kuupäeva ei ole lepingus sätestatud, siis tuleb hinnata, et tööleping oli sõlmitud määramata ajaks. Hageja väitel on tööleping lõpetatud hageja initsiatiivil 15.05.2006.a TLS § 82 lg 1 alusel. TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on muuhulgas ka tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine. TLS § 72 lg 1 kohaselt on töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama kirjalikult ning soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. Hageja esindaja on kostjale 11.04.2006.a saatnud kirja (tl 14), milles palub kindlustada Sxxxx Axx tööga ning teatab, et kirjale vastamata jätmise või tööga mittekindlustamise korral 1.aprilliks lõpetab hageja kostjaga töölepingu alates 15.05.2006.a tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Eeltoodust

ilmnevalt on hageja kostjale teatanud töölepingu lõpetamisest, kuid on oma soovi väljendanud tingimusega, tingimuseks on konkreetseks kuupäevaks mittevastamine või tööga mittekindlustamine. Töölepingu lõpetamise teates tingimuse seadmine on TsÜS §-st 87 tulenevalt tühine kui seadusega vastuolus olev tehing. Edasi tuleb hinnata, kas ka avaldus lõpetada tööleping on tühine. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Töötajal puudub vajadus endale tööd nõuda, kuna tööandja on Palgaseaduse § 18 lg 3 kohaselt kohustatud tegema töötajale juurdemakseid aja eest, kui töötaja ei saanud tööandja süü tõttu tööülesandeid täita. Seega tuleb hinnata, et Sxxxi Axx tahe oli suunatud lepingu lõpetamisele ja mitte tegelikkuses tööle asumisele. TLS § 82 lg 1 tekstist ilmnevalt on TLS §-des 64 ja 68 määratlemata juhtudel töötajal õigus määrata ise töölepingu lõpetamise päev. Oluline on, et tööandjale teatakse lepingu lõpetamisest 5 päeva ette. Seega on hageja õigesti nimetanud lepingu lõppemise ajaks 15.05.2007.a.

5.Hageja nõue tööseisaku aja eest töötasu nõudes Hageja nõue kostja vastu on mõista kostjalt hageja kasuks välja 113209,6 EEK töötasu kostja põhjustatud tööseisaku aja eest. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul tegemist tööseisakuga, kostja ei lubanud hagejat pärast puhkuselt naasmist tööle. Palgaseaduse § 18 lg 2 kohaselt kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Arvestusega, et Sxxxx Axx puhkus lõppes 07.11.2005.a ja tööleping lõppes 15.05.2006.a, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 133 päeva töötasu, mis on 113209,6 krooni.
6.Hageja nõue palga maksmisega viivitamise eest Hageja nõue kostja vastu on kostjalt hageja kasuks välja mõista 41380,75 EEK palga maksmisega viivitamise eest. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 kohaselt koosneb palk muuhulgas ka juurdemaksetest, PaS § 2 lg 5 kohaselt on juurdemakse summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. Eeltoodust tulenevalt on juurdemakse palk. PaS § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja puhkus pidi lõppema 7.novembril 2005.a ning hageja lõpetas töölepingu 15.05.2006.a. Kostja on olnud palga maksmisega viivituses kokku 156 päeva. Hageja on esitanud viivisearvestuse, millise kohaselt kuulub tasumisele viivis 41380,76 krooni. Kostja pole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Viivis tuleb hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja nõue maksta välja välislähetuse päevaraha Hageja nõue kostja vastu on mõista kostjalt hageja kasuks välja 13650 EEK välislähetuse päevaraha. Palgaseaduse § 27 lg 2 p 4 kohaselt töölähetusse saadetule hüvitatakse makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. TLS § 51 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 päevaks, töölähetus võib pikem olla poolte kokkuleppel. Eeltoodust nähtub, et töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Pooltevahelises lepingu p 2.2 oli töö tegemise kohaks kokku lepitud Soome Vabariik. Hageja ka tegelikkuses töötas Soome Vabariigis s.o lepingujärgses kohas. Seega ei olnud hageja töölähetuses ning tal puudub õigus nõuda päevaraha. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja nõue maksta välja hüvitis kasutamata puhkuse eest Hageja nõuab kostjalt hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest perioodil 15.09.2005.a kuni 15.05.2006.a. Vabariigi Valitsuse 23.08.2001.a määruse nr 278 § 4 lg 2 kohaselt loetakse puhkuse arvestamisel terveks kuuks 15 päeva ja enam, seega on hageja kostja juures töötanud 9 kuud. Puhkuseseaduse § 9 lg 1 kohaselt põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Hageja töösuhe kostjaga kestis 9 kuud, seega on hagejal õigus puhkusele 21 päeva. Vabariigi Valitsuse 23.08.2001.a määruse nr 278 § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga. Hageja päevatasu oli 851,2 krooni. Kohus arvestas puhkusetasuks suurema summa kui hageja s.o 17875,2 krooni. Kohus ei tohi omaalgatuslikult ületada hageja nõuet, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest 17619,85 krooni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb kohtukulud jätta kummagi poole kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja