2-11-61161/109 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

7.PankrS § 173 sätestab võlgniku järgmised kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka varem kui viie, kuid mitte vähem kui kolme aasta möödumisel menetluse algatamisest, eelkõige siis, kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta. Käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatatud Pärnu Maakohtu 13.12.2011. a määrusega. Võlgnik on esitanud kohtule 16.05.2017.a. avalduse, milles palub end vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne 5 aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 1 alusel. Võlgnik on käesolevaks ajaks arvestatavas ulatuses võlausaldajate nõuded rahuldanud. Võlgniku usaldusisik toetab M Ki taotlust tema täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. M K on kohustustest vabastamise menetluse jooksul nõuetekohaselt täitnud oma PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja usaldusisiku vahendusel arvestatavas ulatuses oma võlgu võlausaldajatele tasunud. Võlausaldajatele, kellel praegusel ajal veel on rahuldamata nõudeid, on pankrotimenetluse ajal täitmata jäänud kohustustest praeguseks täidetud ligikaudu 87 %. Seoses sellega toetab usaldusisik M Ki vabastamist seni täitmata jäänud kohustustest ja palub end usaldusisiku kohustustest vabastada. Seega on võlgniku võlgadest vabastamise menetlus kestnud antud juhul rohkem kui kolm, kuid vähem kui viis aastat. Tegemist on PankrS § 175 lg-s 11 reguleeritud olukorraga, mille puhul on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või

2-11-61161 mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb alus võlgniku kohustusest vabastamiseks, kuna võlgnik on võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses täitnud. Võlgnik on kohustusest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajatele järgmised väljamaksed: 1) Swedbank AS nõue summas 1220.01 eurot on rahuldatud täies ulatuses; 2) Era Liisingu Inkassoteenused nõue oli 191.73 eurot, väljamakse tehtud summas 166.72 eurot, jääk on 25.01 €; 3) CONDOR INKASSO OÜ nõue oli 1465.83 eurot, väljamakse tehtud summas 1274.71 eurot, jääk on 191.12 €; 4) Eesti Energia AS nõue oli 80.21 eurot, väljamakse tehtud 69.75 eurot, jääk on 10.46 €; 5) Bigbank AS nõue summas 5575.02 eurot on rahuldatud täise ulatuses kolmanda isiku poolt; 6) E Pi nõue oli 553.64 eurot, väljamakse tehtud summas 481.46 eurot, jääk on 72.18 €. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses nõuete rahuldamist pidada PankrS § 175 lg 11 tähenduses nõuete täitmiseks arvestatavas ulatuses. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud ka PankrS § 175 lg-te 2 ja 4 järgseid võlgadest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning ta ei ole rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Samuti on võlgnik vande all andnud kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu