Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-6165

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale kinnistu asukohaga XXX Sama lepingu kohaselt ning kinnistusregistri väljavõtte alusel hagejale kuulub 1⁄2 kinnistu kaasomandist ning kostjale samuti 1⁄2 kinnistu kaasomandis (ehk võrdsed osad). Kinnistu asukohaga XXX on ajamaja pindalaga koos kruntiga 548 m2. Selle kinnistu turuväärtus moodustab keskmiselt 4000 eurot. Notari lepingu kohaselt leht 2 p. 2.2. kinnistu väärtuseks on määratud 3834 eurot. Kostja ei kasuta kinnistu ning üldse ei kanna kinnistu omandiõigusega, valdamisega ja kasutamisega seotus kulud. Kõik tasud maksab hageja ainuisiklikult. Hageja tasus 12 mail 2012 Energeetiku 2 aiandusühistule 60,46 eurot, 08 juunil 2013 - 50,55 eurot, 17 mail 2014 - 79,55 eurot, 16 mail 2015 - 64,78 eurot, 28 mail 2016 - 78,06 eurot; kokku 333,42 eurot. Kaasomandis 2(4)

2-17-6165 olev kinnistu on kindlustatud ja seoses sellega hageja ainuisiklikult kannab vara kindlustamisega seotus kuld. Kindlustusmakse ajavahemiku 23.01.2011-23.04.2012 eest moodustab 25,81 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.04.2012-23.04.2013 eest moodustab 25,81 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.04.2012-23.04.2013 eest moodustab 25,81 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.04.2013-23.04.2014 eest moodustab 25,81 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.04.2015-23.10.2015 eest moodustab 34,24 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.10.2015-23.04.2016 eest moodustab 34,24 eurot. Kindlustusmakse ajavahemiku 24.04.2016-23.10.2016 eest moodustab 34,24 eurot. Kindlustusmakse kokku 205,96 eurot. Hageja on seisukohal, et kaasomandi lõpetamisel on hagejal õigus vähendada kostja hüvitise omandiõiguse kaotamise eest 1⁄2 ülalmainitud summade võrra ehk 269,69 euro võrra (333,42+205,96/2). Hageja soovib lõpetada kaasomandi selle tõttu, et kostja ei maksa kinnistu eest, ei kasuta ega ei valda kinnistut. Hageja paljude aastate jooksul tegeleb sellega ning kannab kulud. Hagejal puudub võimalus ilma teise kaasomaniku nõusolekuta teostama aiamaja olulisi parendusi. Aiamaja vajab kapitaalremondi vaid kostja remondi teostamiseks nõusoleku ei anna. Hageja ja kostjad ei suudavad kokkulepet saavutada kaasomandis oleva vara kasutamise, käsutamise osas. Kostja keeldub tasuma kaasomandis oleva vara eest vastavalt tema mõttelise osa suuruse, keeldub mingid tehingud varaga ja ei nõustu kaasomandi lõpetamisega kohtuväliselt. Hageja on seisukohal et on olemas mõjuv põhjus kaasomandi jagamiseks ning tema nõue kostja vastu on seaduslik ning põhjendatud. Hageja tunnistab seda, et kaasomandi lõpetamise juhul, omandiõiguse kaotamise eest peab olema mõistlik hüvitis. Hageja on nõus maksta kostjale hüvitis summas 1730,31 eurot. Nimetatud hüvitise summa vastab kostjale kuuluva mõttelise osa suurusele. Kuna hageja on seisukohal, et kinnistu XXX turuhind on 4 000 eurot ja kuna seaduse kohaselt mõlemad kaasomanikud on kohustatud kanda kulud mis seotud kaasomandis oleva varaga, hageja on seisukohal, et on põhjendatud vähendada hüvitis 269,69 euro võrra. Järelikult mõistlik hüvitise summa kostjale omandiõiguse kaotamise eest moodustab 1730,31 eurot (kinnistu turuhind 4000/2- 269,69). Hageja palub lõpetada poolte kaasomand kinnistu asukohaga XXX, kinnistusjaoskonna registriosa nr 486408 sellega, et jätta kinnistu asukohaga XXX, kinnistusjaoskonna registriosa nr 486408 hageja ainuomandisse. Määrata kostjale hüvitise kinnistu asukohaga XXX, kinnistusjaoskonna registriosa nr 486408 omandiõiguse kaotamise eest summas 1730,31 eurot. Hüvitise tasumine määrata ositi võrdsete osamaksetega 1 (ühe) aasta jooksul kostja arveldusarvele. Asendada kohtuotsusega kostja nõusolek (kinnistusraamatuseaduse §34' lg I tähenduses) kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse hageja kinnistu asukohaga XXX, kinnistusjaoskonna registriosa nr 486408 ainuomanikuna kinnistusraamatusse.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-28-30). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-33). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja kohtule ei vastanud ega 3(4)

2-17-6165 vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2). TsMS § 444 lg 2 ja 3 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, § 77 lg 2 ning kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 8. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 300 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 300 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 300 eurot. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.