A.V hagi M.V ja A.T vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.04.2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.V määruskaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Hageja A.V, esindaja adv Andres Vinkel Kostja M.V, esindaja adv Raini Nõu Kostja A.T
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 05.04.2007 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldmata. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.A.V esitas 04.04.2007 hagi M.V ja A.T vastu, paludes kohustada kostjaid lõpetama korteris nr 12 aadressil x, vee-ja kanalisatsioonitorustiku kasutamine kuni veelekke põhjuste kõrvaldamiseni. Hageja palus hagi tagamise korras reguleerida esialgselt pooltevahelist õigussuhet ja keelata M.Vl ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamine korteris aadressil x, Harjumaal kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni.
2.Avalduse põhjenduste kohaselt on kostja kasutuses olevas korteris veekasutus põhjustanud hageja varale kahju alates augustist 2006.a. 2007.a alguses tegeles hageja oma korteri lae kuivatamisega. Kuivatustöödega alustati tuginedes kostja kinnitustele, et tema märgumist ei põhjusta. Juhul, kui kostja korteris oleks veeleke tõesti lõppenud, oleks kuivatustööde tulemuseks olnud kuiv lagi. Paraku selgus 22.03.2007 peale kuivatustööde lõppemist, et aset leiab jätkuv märgumine. Kostja keeldub omaks võtma tõsiasja, et märgumine ei saa pärineda mujalt, kui tema korterist. Kuna kostja teostas 2006.a suvel korteris remonti ja vahetas välja ka veetorustiku, siis on täiesti usutav võimalus, et mingi vee- või kanalisatsioonitoru on halvasti ühendatud ja laseb vett läbi. Kuna kostja paigutas kõik torud plaaditud põranda alla, siis ei ole tema nõusolekuta ka võimalik veelekke täpset kohta identifitseerida ja veeleket kõrvaldada. Põranda ülesvõtmisest kostja keeldub. Hageja ei pea võimalikuks elada kuni kohtumenetluse lõpuni korteris, mis on pidevas remondiseisus ja mille õhuniiskus on pidevalt normist kõrgem. Arvestades käesolevaks kujunenud olukorda – toimub
jätkuvalt hageja korteri lae märgumine ja kostja jätkuvalt eitab oma puutumust märgumisse – on ilmne vajadus reguleerida pooltevahelised suhted juba enne lõplikku kohtulahendit TsMS § 377 lg 2 alusel. Esimese astme kohtu määrus
3.Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse TsMS §-de 377 lg 2 ja 378 lg 1 p 10 alusel, juhindudes TsMS § 377 lg-s 4 sätestatust.
4.Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust, kuna on alust arvata, et hagi tagamise korras pooltevahelise esialgse õigussuhte reguleerimata jätmine võib tekitada hagejale olulise kahju. Esitatud hagi esemeks on hageja vara kahjustava tegevuse lõpetamine. Käesoleval juhul on alates augustist 2006.a veekasutuse viis kostja korteris põhjustanud hageja varale kahju. Samuti on hagejal piiratud eluruumi kasutamine vastavalt selle otstarbele, kuivõrd eluruum on pidevalt remondiseisus. Kostja on keeldunud toimingutest, mis lõpetaksid hageja vara kahjustamise. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hagi tagamise avaldus on piisavalt põhistatud ning avaldus tuleb rahuldada avalduses toodud motiividel. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale liigselt koormav ja kohus leidis, et hagi tagamata jätmise korral võib võimalik kahju olla märkimisväärselt suurem kui hagi tagamise korral. Määruskaebus ja selle põhjendused
5.M. V palus määruse täielikult tühistada. Kohus jättis tähelepanuta, et hagi tagamise avalduse formulatsioon ei lange kokku hagi nõude formulatsiooniga. Hagi tagamise avalduses soovitakse koormata vastava käitumiskeeluga ka neid isikuid, kelle vastu ei ole nõuet esitatud. TsMS § 381 lg 2 kohaselt võib tagada just nõuet.
6.Hagi tagamine on tekitanud olukorra, kus sisuliselt täidetakse juba ette hagi rahuldavat otsust, kuigi hagi sisulise lahendamiseni pole veel jõutud. Samuti jääb selgusetuks, kuidas võiks hagi tagamata jätmine raskendada võimaliku hagi rahuldava otsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1).
7.Kohus on tõlgendanud kohaldanud TsMS § 377 lg-t 2 ebaõigesti. Asja kasutusviisi reguleerimine võib tähendada kasutusvõimaluste piiramist või kitsendamist, mitte täielikku keelustamist. Kuna kostja kasutuses oleva korteriga seonduv torustik ei leki, ei ole alust järeldusteks, nagu võiks just sellest torustikust tekkida hagejale kahju ja see võiks suureneda.
8.Määrusest ei selgu, miks kohus järeldas, et kohaldatav abinõu ei ole kostjale liigselt koormav. Kõnealune eluruum on M. V ja tema perekonna koduks. Nendelt inimväärse elamise võimaluse äravõtmine ei ole mõistlik ega põhjendatud, õiguspärasusest rääkimata.
9.Kohus ei ole kaalunud hagi tagamist tagatise vastu (TsMS § 383 lg 1). Kui M. V üritatakse kodunt lahkuma sundida, võib talle tekkida kahju.
10.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei kuulanud M. V enne hagi tagamise avalduse lahendamist ära. Ärakuulamisel oleks ta saanud olukorda selgitada, põhjendada ja esitada tõendeid. Ta oleks saanud selgitada, et korteriga 12 seonduv torustik ei leki ega ole lekkinud ka varem. Viimastel kuudel on torustikke korduvalt survestatud, kuid mingit lekkimist või veejooksu ei ole seoses korteriga 12 täheldatud. Kui hageja ei ole nendest survestamistest hagiavalduses kirjutanud, käitub ta kohtu ja kostjate suhtes pahauskselt, mida ei saa jätta tähelepanuta. Hageja oma perekonnaga ei ela juba mõnda aega kestvalt korteris nr 10. Väärad ja kohut eksitavad on hageja väited, nagu oleks kostja keeldunud toimingutest, mis lõpetaks hageja vara kahjustamise, nagu põhjustanuks veekasutuse viis kostja korteris hageja varale kahju alates 2006.aastast
jne. Kaebusele lisatud CD-l olevatelt piltidelt võib näha, et märgumine on taandumas ja mingit uut märgumist ei ole.
11.Kohus pidanuks hagi tagamise otsustamisel kohaldama põhiseaduse §-e 18, 26, 27 ja
33.Määrusest ei nähtu, et kohus oleks eelmärgitud sätete või põhimõtete valguses hinnanud hagi tagamise avalduse põhjendatust, proportsionaalsust ja kohasust. Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik
12.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.
15.TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastavalt TsMS § 377 lg-le 2 võib kohus sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seega ei pidanud maakohus põhjendama, mil viisil võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ja M. V sellekohane etteheide ei ole põhjendatud.
16.Üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks on kostjatel teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine (TsMS § 378 lg 1 p 3). TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt võib hagi tagamise abinõuks olla ka kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Antud vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud, et vee- ja kanalisatsioonitorustikku ei kasutaks mitte üksnes kostja M. V, vaid ka teised korteris 12 viibivad isikud. Vastasel korral muutuks hagi tagamine mõttetuks ja see ei hoiaks ära hagejale edasise kahju tekkimist.
17.Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Maakohus kaalus vaidlustatud kohtumääruses nii kostja koormamise õigustatust kui ka hageja õigustatud huvisid ning asjas esile toodud asjaolusid ja leidis põhjendatult, et hagi tagamata jätmise korral võib võimalik kahju olla märkimisväärselt suurem kui hagi tagamise korral.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagi tagamisel seadust ja põhiseaduses sätestatud põhimõtteid rikkunud. Seadused ei kaitse mitte üksnes V. V omandit, kodu, tervist ja heaolu, vaid ka hageja omi. Kohus on määruses põhjendanud, miks ta pidas hagi tagamist vajalikuks. Olukorras, kus hageja korter märgub ülevalt tuleva vee tõttu juba pikema aja vältel ja muutusi selles osas ei ole hageja kinnitanud, on igati põhjendatud hagi tagamise korras õigussuhte esialgne reguleerimine.
19.Kohus ei rikkunud TsMS § 384 lg-t 3, kuna seadus ei kohusta kohut enne hagi tagamise avalduse lahendamist kostjat ära kuulama, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus ei pidanud M. V eelnevat ärakuulamist vajalikuks. Seadus ei näe ette, et kohus peab vastavat otsustust põhjendama. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud
asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et tema ärakuulamine oleks kaasa toonud teistsuguse lahendi hagi tagamise taotluse osas.
20.Määruskaebuse läbivaatamisel ei lahendata asja sisuliselt, mistõttu ei saa ringkonnakohus anda hinnangut määruskaebuse väidetele, mis käsitavad vaidluse sisu, samuti määruskaebusele lisatud tõenditele.
21.Kui M. V leiab, et hagi tagamisega võib talle tekkida kahju, on tal õigus taotleda maakohtult hagi tagamise jätkumise sõltuvaks tegemist tagatise andmisest kostjale tekkiva kahju hüvitamiseks. Sel juhul tuleb kostjal kahju tekkimine põhistatud avalduses kohtule usutavaks teha.
Ande Tänav kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.