2-07-22432
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-22432
Tsiviilasi
MV kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL`i 12.05.2007.a. otsusele täiteasjas nr XXX. Avaldaja: MV; Avaldaja esindaja: advokaat Raini Nõu; Asjast puudutatud isik: Harju tööpiirkonna kohtutäitur PL; Asjast puudutatud isik/sissenõudja: AV Asjast puudutatud isik/sissenõudja esindaja: advokaat Siiri Malmberg.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalejad
Menetluskulud
27.11.2007 Avaldaja esindaja: advokaat Raini Nõu; Asjast puudutatud isik/sissenõudja esindaja: advokaat Siiri Malmberg. Jätta rahuldamata MV kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL`i 12.05.2007.a. otsusele täiteasjas nr XXX. Jätta avaldaja kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.
Määruse jõustumine
Jõustub menetlusosalistele teatavaks tegemisega (TsMS § 478 lg 2)
Asjaolud.
2-07-22432 Harju Maakohtu 05.04.07.a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-13247/34 rahuldati hagi tagamise avaldus (hagejaks on AV) ning keelati kaebajal ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamine korteris aadressil XXX alevik kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni. Hagi tagava kohtumääruse sai kaebaja kätte 13.04.07.a. Maakohtust läks saadetis välja 10.04.07 ja XXX alevikku jõudis see 12.04.07. Kaebaja sai 14.04.07.a õhtul kätte 10.04.07.a täitmisteate kättetoimetamise akti, 10.04.07.a täitmisteate ja Harju Maakohtu eelmärgitud määruse ärakirja. Nähtuvalt nendest täitemenetluse dokumentidest on vastustaja teinud täiteasjas nr XXX toiminguid 10.04.07.a, sissenõudja avaldus pidi olema esitatud täiturile enne täituripoolsete toimingute tegemist. Eelnevast järeldub, et vastustaja alustas täiteasjas toimingutega veel enne seda, kui kaebaja sai teadlikuks kõnealusest kohtumäärusest ja sellest, et tal on kohustus hoiduda teatavast käitumisest. Kaebaja ja muud kaebajaga koos elanud isikud asusid viivitamata ning vabatahtlikult täitma hagi tagamise määrust. Kohtumäärust täidetakse ka praegu. Kaebaja esitas 23.04.07.a vastustajale kaebuse, millega taotles täiteasjas täitemenetluse lõpetamist. Kaebaja poolt täiturile esitatud kaebuses toodud argumendid langevad vastavalt kokku käesolevas kaebuses esiletooduga. Kaebaja lepinguline esindaja sai 04.06.07.a kätte vastustaja otsuse, millega jäeti täies ulatuses rahuldamata kaebaja kaebus. Vastustaja otsuse põhjendused on formaalsed, millistega ei kummutata vastavalt kaebaja poolt varasemalt täiturile esitatud kaebuses esitatu õigsust. Kuigi otsus on dateeritud 12.05.07.a, on see postitatud alles 31.05.07. Eks vastustaja tea ise täpselt, millal on otsus tehtud. Võrdlusena märgib kaebaja, et 23.04.07.a esitatud kaebuse, mille vastustaja sai kätte 25.04.07, läbivaatamise kohta vormistatud teate postitas vastustaja 27.04.07.a. Arvatavalt koostati teade kas 26.04. või 27.04.07.a. Kaebaja nõuab vastustaja 12.05.07.a otsuse tühistamist ja õigusvastaselt alustatud sundtäitmise lõpetamise määramist. TsMS § 466 lg 1 kohaselt toimetatakse täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, menetlusosalistele kätte. Vastustaja ei andnud hinnangut kaebaja väidetele, et nii kaua, kui vastavale menetlusosalisele ei ole kohtumäärust kätte toimetatud, ei saa temalt nõuda määrusest tuleneva kohustuse täitmist, ning selleks, et kaebaja saaks täita hagi tagamise määrust, peab ta olema sellisest määrusest teadlik – see peab olema talle kätte toimetatud. Kaevatavast otsusest ei selgu, miks ei ole isikul õigust täita kohtulahendit vabatahtlikult (vabatahtliku täitmise põhimõte tuleneb ka TsMS ja TMS mõttest). Vastustaja pole vastanud kaebaja esiletoodule, vastavalt millele puudus antud juhul faktiline vajadus või põhjus kaebaja sundimiseks läbi täitemenetluse kohtumääruse täitmiseks. Puudub vastustaja seisukoht selles, et kaebaja ja temaga koos elavad isikud pole oma käitumisega andnud alust selleks, et neid tuleks täitemenetluse raames sundida kohtulahendit täitma. Kaebaja leiab jätkuvalt, et seetõttu on täitemenetluse alustamine nii faktiliselt kui õiguslikult arusaamatu. TMS § 1 sätestab, et käesolev seadustik sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse TMS alusel ka nõuded, mis tulenevad viivitamata täitmisele kuuluvast kohtumäärusest tsiviilasjas. TMS § 5 lg 1 põhjal on täitemenetluse osaliseks samuti isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), ja isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Vaidlustatavast otsusest ei ilmne, miks ei ole õige kaebaja väide, et TMS-i mõtte ja eesmärgi järgi võib täitedokumendi järgi õigustatud isik esitada kohtutäiturile nõude täitedokumendist nähtuva kohustatud isiku vastu pärast seda, kui kohustatud isikule on täitedokumendiks olev kohtumäärus kätte toimetatud ja kui määruse kohaselt kohustatud isik ei ole asunud määrust vabatahtlikult täitma. Vastustaja pole analüüsinud kaebaja väidet, et kohtumääruse järgi õigustatud isik (võimalik täitemenetluslik sissenõudja) omab kõnesoleva nõude esitamise õigust siis, kui tema õigust nõuda kohtumääruse täitmist on rikutud. Kaebaja leiab, et selle õiguse rikkumine on aga võimalik siis, kui määruse täitmiseks kohustatud isik – olles teadlik endal lasuva kohustuse olemasolust – ei täida vastavat kohustust. Õigustatud isiku nõudmise õigus ja kohustatud isiku kohustuse täitmise kohustus on lahutamatult seotud, neid ei saa käsitada eraldi. Puudub vastustaja hinnang kaebaja väite osas, et kohustatud isik peab olema teadlik oma kohustusest, sest vaid siis on tal võimalik käituda vastavuses õigustatud isiku nõudmise õigusega. Otsuse põhjal pole arusaadav, miks ei pea paika kaebaja väide, et isikul puudub õigus esitada kohtutäiturile nõue mõne isiku vastu seonduvalt täitedokumendiga, kui
2-07-22432 määruse järgi kohustatud isikul polegi olnud võimalik õigustatud isiku vastavat nõudeõigust tegelikkuses rikkuda. Käesoleval juhul sai kaebaja hagi tagamise määruse kätte alles 13.04.07.a, samas kui sissenõudja ja kohtutäitur on astunud samme sundtäitmise läbiviimiseks juba vähemalt
2-07-22432 Sissenõudja leiab, et täitemenetluse alustamine ja läbiviimine on olnud õiguspärane. TMS § 3 lg 1 kohaselt korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid. Kaebaja paljasõnaline hinnang, et antud hagi tagamise määruse täitmiseks ei oleks olnud vaja pöörduda täituri poole, ei ole põhjendatud ega võtnud sissenõudjalt õigust pöörduda täituri poole hagi tagamise määruse täitmiseks. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvatest kohtuotsustest ja -määrustest tsiviilasjas. Hagi tagamise määrus kuulub TsMS § 387 lg 1 alusel viivitamata täitmisele. Seega on hagi tagamise määrus täitedokumendiks TMS mõttes. Vastavalt TMS § 23 lg 1 alusel viib täitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt. TsMS-st ega TMS-st ei tulene, et hagi tagamise määruse kättetoimetamine kostjale oleks hagi tagamise määruse täitmiseks täitemenetluse algatamise vältimatu eeldus. Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole täitur kohustatud andma kohustatud isikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaega. Eeltoodut kinnitab ka TsMS § 387 lg 1 ja lg 2, mis reguleerivad hagi tagamise määruse edastamist. Hagi tagamise määrus edastatakse kõigepealt vastavatele ametiisikutele, nt kohtutäitur ja alles siis toimetatakse see kätte kostjale. Antud juhul oli vajalik täituri juurde pöördumine. Vastasel korral ei oleks määruse täitmine olnud kuidagi moodi kontrollitav. Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 475 lg 1 p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see määruses kirjas on. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Ka Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1119-02 (RT III 2002, 27, 304) ja 8. oktoobri 2004. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 (RT III 2004, 25, 277) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg 1 p 1 järgi ka kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusalune Harju Maakohtu hagi tagamise määrus kuulub viivitamata täidetavate määruste hulka. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt. Vastavalt TsMS § 384 lg-le 3 ei teatata kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest. Kohus nõustub sissenõudja seisukohaga, et TsMS-st ega TMS-st ei tulene, et hagi tagamise määruse kättetoimetamine kostjale oleks hagi tagamise määruse täitmiseks täitemenetluse algatamise vältimatu eeldus. Hagi tagamise määruse täitmisel ei ole täitur kohustatud andma kohustatud isikule täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtaega. TsMS § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja alles seejärel toimetab selle kätte kostjale.
2-07-22432 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MV kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri PL`i 12.05.2007.a. otsusele täiteasjas nr XXX tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.