2-07-13247/34
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Määruse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-13247/34
Tsiviilasi
AV hagi MV ja AT vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine, kirjalik menetlus
Menetlustoiming Menetlusosalised
hageja AV (isikukood XXX), vandeadvokaat AV kostjad MV(isikukood XXX) AT(isikukood XXX)
Hagi tagamise avaldus rahuldada. Keelata MV ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamine korteris aadressil XXX, kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni.
lepinguline
esindaja
Määrus toimetada kätte kostjatele ja hagejale. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse arvates määruse kättetoimetamisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.
Menetluse käik, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus AV esitas XXX kohtule hagi MV ja AT vastu kostjate kohustamises lõpetada vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamise kuni veelekke põhjuste kõrvaldamiseni. Ühes hagiavaldusega on hageja esitanud hagi tagamise avalduse TsMS §-de 377 lg 2 ja 378 lg 1 p 10 alusel, milles palub keelata MV ja teistel isikutel vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutamine korteris aadressil XXX kuni samas majas asuva korteri 10 lae märgumise põhjuste kõrvaldamiseni. Avalduse põhjenduste kohaselt on kostja kasutuses olevas korteris veekasutus põhjustanud hageja varale kahju alates XXX alguses tegeles hageja oma korteri lae kuivatamisega. Kuivatustöödega alustati tuginedes kostja kinnitustele, et tema märgumist ei põhjusta. Juhul, kui kostja korteris oleks veeleke tõesti lõppenud, oleks kuivatustööde tulemuseks olnud kuiv lagi. Paraku selgus XXX peale kuivatustööde lõppemist, et aset leiab jätkuv märgumine. Kostja keeldub omaks võtma tõsiasja, et
2-07-13247/34 märgumine ei saa pärineda mujalt, kui tema korterist. Kuna kostja teostas XXX korteris remonti ja vahetas välja ka veetorustiku, siis on täiesti usutav võimalus, et mingi vee- või kanalisatsioonitoru on halvasti ühendatud ja laseb vett läbi. Kuna kostja paigutas kõik torud plaaditud põranda alla, siis ei ole tema nõusolekuta ka võimalik veelekke täpset kohta identifitseerida ja veeleket kõrvaldada. Põranda ülesvõtmisest kostja keeldub. Hageja ei pea võimalikuks elada kuni kohtumenetluse lõpuni korteris, mis on pidevas remondiseisus, mille õhuniiskus on pidevalt normist kõrgem. Arvestades käesolevaks kujunenud olukorda – toimub jätkuvalt hageja korteri lae märgumine ja kostja jätkuvalt eitab oma puutumust märgumisse – on ilmne vajadus reguleerida pooltevahelised suhted juba enne lõplikku kohtulahendit TsMS § 377 lg 2 alusel. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja esitas hagi tagamise taotluse § 377 lg 2 alusel, mille järgi võib kohus sõltumata § 377 lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Juhindudes TsMS § 377 lg 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust, kuna on alust arvata, et hagi tagamise korras pooltevahelise esialgse õigussuhte reguleerimata jätmine võib tekitada hagejale olulise kahju. Esitatud hagi esemeks on hageja vara kahjustava tegevuse lõpetamine. Käesoleval juhul on alates augustist 2006.a veekasutuse viis kostja korteris põhjustanud hageja varale kahju. Samuti on hagejal piiratud eluruumi kasutamine vastavalt selle otstarbele, kuivõrd eluruum on pidevalt remondiseisus. Kostja on keeldunud toimingutest, mis lõpetaksid hageja vara kahjustamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tagamise avaldus on piisavalt põhistatud ning avaldus tuleb rahuldada avalduses toodud motiividel. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale liigselt koormav, kohus on seisukohal, et hagi tagamata jätmise korral võib võimalik kahju olla märkimisväärselt suurem, kui hagi tagamise korral. Kooskõlas TsMS § 387 lg 1 edastab kohus hagi tagamise määruse kätte kostjatele ning edastab määruse ka hagi tagamist taotlenud isikule. Tulenevalt TsMS § 390 lg 2 kuulub hagi tagamise määrus viivitamatule täitmisele, kuna nimetatud sätte järgi ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.