Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Asjaolud ja hageja nõue Hageja asus alates 16.09.2005 töölepingu nr 186/05 alusel tööle Tartumaa Päästeteenistuses tuletõrjuja-päästja ametikohal. Alates 01.03.2006 on Tartumaa Päästeteenistuse õigusjärglane Lõuna-Eesti Päästekeskus, kes vormistas seisuga 01.05.2006 hagejaga töölepingu ümber. Peale ümbervormistamist on töölepingu number 22.Töölepingu p 3.1 kohaselt töötab hageja täiskohaga, üldise riikliku tööajanormi ja tööaja summeeritud arvestuse alusel. Hageja palgamäär oli ajavahemikus 01.03 – 30.04.2006a 21.69 krooni tunnis ja 01.05 – 31.12.2006a 30.23 krooni tunnis. Töölepingu p 9.11 ja ametijuhendi p 4.10 kohaselt on hageja kohustatud täitma tööandja poolt asutusesiseste aktidega sätestatud tingimusi. Lõuna-Eesti Päästekeskuses seni kehtiva Tartumaa Päästeteenistuse töösisekorraeeskirja p 12.2.1 kohaselt peab hageja muuhulgas täitma töölepingu tingimusi ja kinni pidama ettenähtud tööajast. Sellest järeldab hageja, et on kohustatud tingimusteta täitma Lõuna-Eesti Päästekeskuse valveteenistuse töökorralduse juhendi punktis 8 fikseeritud ajakava ehk päevakorda, mille kohaselt kell 7.45-8.00 on ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseksvastuvõtmiseks ning valveteenistuse üleandmine-vastuvõtmine. Töökorralduse juhendi p 10.5.4 ja p 10 kohaselt peab kogu valvet vastuvõttev meeskond olema kogunemise paigas kohal, millest hageja arvates järeldub, et igal valvekorral algab tööaeg 15 minutit enne tööajakavas näidatud tööaja algust ja tegelikult kestab üks töövahetus ehk valvekord 24 tunni asemel 24 tundi ja 15 minutit. 12.09.2006 pöördus hageja tööandja poole küsimusega, kas mainitud 15 minuti jooksul on tegu töö- või puhkeajaga. Oma 18.09.2006 vastuses selgitas tööandja, et kellaaja 7.45–7.55 näol on tegu ajavahemikuga, mis ei mahu olemuselt töö- ja puhkeaja seaduse alla ja on soovitusliku iseloomuga. Hageja leiab, et kui kellaajal vahemikus 7.45-8.00 oleks soovituslik iseloom, ei oleks tööandjal vajadust kehtestada juhendis nimetatud päevakorda ega karistamise võimalust selle rikkumise eest sisekorraeeskirjas. Lähtuvalt eelmainitust esitas hageja 09.01.2007 Tööinspektsiooni Tartumaa Töövaidluskomisjoni avalduse kostja vastu järgmistes nõuetes: 1. nõuda kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 18 tunni ja 45 minuti ületunnitöö eest summas 855 krooni ajavahemiku eest 1.03.-31.12.2006; 2. kohustada kostjat arvama valveteenistuse üleandmise-vastuvõtmise aeg tööaja hulka; ja 3. kohustada kostjat esitama hageja tööajakavad alates 01.03.200631.12.2006. Oma 15.02.2007 otsusega rahuldas Tartumaa Töövaidluskomisjon hageja nõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja ületunnitöötasu summas 855 krooni. Kostja ei ole mainitud otsusega rahul ning esitas 15.03.2007 Tartu Maakohtule avalduse töövaidluse läbivaatamiseks hagina hagimenetluse korras. Istungil vähendas hageja oma nõuet ületunnitöötasu osas, põhjusel, et töötundide arvestuses oli viga, 725.52 kroonini 16 ületöötunni eest. Kostja vastuväited Kostja esitab kohtule järgmised vastuväited: 1. töövaidluskomisjon on rahuldanud hageja ületunnitöötasu nõude ajavahemiku eest, mil hageja ei olnudki tööl, vaid viibis töövõimetuslehel ja puhkusel; 2. töövaidluskomisjon on rahuldanud hageja ületunnitöötasu nõude ajavahemiku eest, mil hageja nõude aluseks olevat valveteenistuse töökorralduse

juhendit ei olnud kehtestatudki. Nõue on esitatud alates 01.03.2006, kuid nõude aluseks olev valveteenistuse töökorralduse juhend hakkas kehtima alates 17.08.2006; 3. töövaidluskomisjon on rahuldanud hageja ületunnitöötasu nõude, selgitamata välja, kas hageja töötas üle kokkulepitud tööajanormi või mitte, mistõttu puudub alus ületunnitöötasu nõuet rahuldada; 4. hageja ületunnitöötasu nõue on töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud tööandja poolt kehtestatud valveteenistuse töökorralduse juhendi alusel, mitte selle tõttu, et hageja töötas üle kokkulepitud tööajanormi, ja seega on komisjon rahuldanud hageja ületunnitöötasu nõude väljaspool oma pädevuse piire hinnates tööandja poolt kehtestatud regulatsiooni; 5. hageja on pikendanud ületunnitöötasu nõuet meelevaldselt 5 minuti võrra, kui arvestada fakti, et hageja nõue tugineb valveteenistuse töökorralduse juhendile; 6. hageja tunnipalgamäär on 30.23 krooni, mitte 30.40 krooni, nagu hageja väitis oma töövaidluskomisjonile esitatud avalduses; 7. töövaidluskomisjon ei ole otsuse langetamisel arvestanud, et kostja teenistuskohustus on tagada operatiivne valmisolek ja teostada päästetöid ning seda kohustust peab hageja täitma töölepingu kohaselt kella 8.00-8.00-ni, ettevalmistus valveteenistuse üleandmiseks/vastuvõtmiseks on kostja seisukoha järgi soovitusliku iseloomuga ning ei mahu oma olemuselt töö- ja puhkeaja seaduse alla, mis tõttu ei allu teenistujad 07.45-07.55 ajavahemikul tööandja juhtimisele ja kontrollile ning ettevalmistavas protsessis osalemine on vabatahtlik. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja nõue lisatasu ületunnitöö eest lisatasu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ajavahemiku eest 17.08.2006 – 21.12.2006. Kohus leiab, et nõue maksta hagejale lisatasu ka perioodi eest 1.03.2006 – 17.08.2006 ei ole hageja poolt piisavalt tõendatud. Töökorralduse juhend, mis kehtestas kostja poolt vaidlustatud päevakorra, hakkas kehtima alles 17.08.2006. Töölepingu seaduse (TLS) § 50 p 1 kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, p 2 kohaselt täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast ning p 3-st lähtuvalt õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja töökohustused on sätestatud Lõuna-Eesti Päästekeskuse töökorralduse juhendis. Juhendi p 8 kohaselt algab valvekord kl 07.45–07.55 ettevalmistusega valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks, mis leiab aset kl 8.00. Juhendi p 10.5.4 näeb ette komandopealiku kohustuse kontrollida, et kõik valvemeeskonna päästeteenistujad osaleksid valveteenistuse vastuvõtmisel ning p 10.5.5 kohustuse kontrollida, kas kõik päästeteenistujad teavad oma kohustusi, ning vajaduse neid juhendada. Juhendi p 10.5.6 sätestab samuti komandopealiku kohustuse kontrollida päästemeeskonna kaudu operatiiv- ja reservtehnika töökorrasolekut ja komplekeeritust ning muu varustuse olemasolu ja korrasolekut. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 2 lg 1 kohaselt tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Mainitud juhendipunktid sätestavad komandoülema kohustuse kontrollida, et päästeteenistujad oleksid valveteenistuse üleandmiseks-vastuvõtmiseks, s.o kella 8.00-ks, valmis, teaksid oma kohustusi ning oleksid üle kontrollinud vajaliku tehnika. Hageja väidetest nähtub, et kui ta tööle tuleb, vahetab ta riided, võtab kaitseriided ning võtab varustuse nimekirja, kus on kirjas auto varustus, kontrollib varustuse olemasolu ja kirjutab alla, seejärel kontrollib eraldi hingamisaparaadi korrasolekut ja sidevahendi korrasolekut, mis võib võtta aega erinevalt. Kohus järeldab, et kuna hagejal tuleb olla valmis valveteenistuse vastuvõtmiseks juhendi kohaselt täpselt kl 8.00, mida ka kontrollitakse, siis selline tegevus peab leidma aset enne vastavat kellaaega. Mainitud tegevusi läbi viimata ei ole hagejal sisuliselt võimalik asuda täitma enda töö spetsiifikast tulenevaid ülesandeid ning olla kl 8.00

valmis operatiivseks tegutsemiseks. Juhend näeb ette, et mainitud kontroll peab leidma aset valveteenistuse üleandmise-vastuvõtmise käigus, mis juhendi kohaselt toimub kl 8.00-ks, kuid kohtu arvates on päästjatele juhendiga antud sellised ülesanded, mille läbiviimine ei ole võimalik vaid ühe minuti jooksul, samas kui tulenevalt juhendi p-st 3 peavad nad olema valmis võimalikuks väljasõiduks juba kl 8.01-8.02. Tööandja esindaja väited, nagu oleks juhendis sätestatud ajavahemiku 7.45–7.55 näol tegu soovitusliku iseloomuga ajavahemikuga, kus töötaja ei pea osalema, samas kui töösisekorraeeskirjas on nähtud ette võimalus rakendada distsiplinaarkaristust töötaja suhtes juhul, kui ta ei ole valmis tööülesannete täitmiseks kl 8.00, on selgelt asjakohatud. Samuti on asjakohatud kostja vastuväited, nagu oleks töövaidluskomisjon rahuldanud hageja ületunnitöötasu nõude selgitamata välja, kas hageja töötas üle kokkulepitud tööajanormi või mitte. Kostja ei ole ümber lükanud hageja poolt kohtuistungil esitatud väiteid tema tööga seotud tegevuste kohta, mida ta viib läbi ajavahemikus 7.45-8.00. Lähtuvalt hageja töö iseloomust, mis nõuab tema operatiivset valmisolekut kell 8.00, ei saanud hagejal olla muud võimalust, kui ilmuda tööle kl 7.45, et osaleda ettevalmistavas tegevuses, mille sisu on kostja poolt kindlaks määratud töökorralduse juhendiga. Hageja töö on äärmiselt vastutusrikas ning seetõttu on tema jaoks võimatu asuda töökohustusi täitma ilma eelneva ettevalmistuse ning kontrollita. Kohus on seisukohal, et ajavahemikku 7.55–8.00 ei saa vaadelda olemuslikult erinevalt ajavahemikust 7.45–7.55, mil hageja juba täidab talle töö iseloomust tulenevaid ettevalmistavaid ülesandeid ning allub seega sisuliselt kostja juhtimisele ning kontrollile. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat arvama valveteenistuse üleandmisevastuvõtmise aeg tööaja hulka. TPS § 15 lg 3 p 3 näeb ette, et päästeteenistujatele võib summeeritud tööaja arvestuse korral kohaldada vahetust kuni 24 tundi, mis on seega nende igapäevase tööaja maksimaalne võimalik kestus. Käesoleval juhul kestab hageja töövahetus 8.00-8.00, kokku 24 tundi. Ajavahemikku 7.45–8.00 ei saa seega arvestada tööaja hulka TPS § 2 lg 1 mõttes, kuna vastaval juhul jääks ühe vahetuse pikkuseks 24 tundi ning 15 minutit, mis ületab töö- ja puhkeaja seaduses kehtestatud töövahetuse kestuse piirmäära. Hageja täidab mainitud aja jooksul aga siiski ülesandeid, mis on tema jaoks vajalikud oma töö tegemiseks ning allub sealjuures tööandja juhtimisele ning kontrollile, alustades oma tööga sisuliselt kl 7.45, mistõttu tuleb lugeda hageja tegevust perioodil 7.45-8.00 ületunnitööks TPS § 7 lg-te 1 ja 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et hagejale tuleb maksta hüvitist ületunnitöö eest perioodi jooksul 17.08.–31.12.2006. TPS § 7 lg 1 kohaselt ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi ja lg 2 näeb ette, et tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Palgaseaduse (PalS) § 34 sätestab, et kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras, mida hageja on ka teinud. Kohtule esitatud töögraafikutest nähtub, et kostja on olnud sel perioodil tööl 27 vahetust, millest igal puhul 15 minutit tuleb lugeda ületunnitööks, kuna hageja viibis neil päevadel tööl mitte perioodil 8.00-8.00, vaid perioodil 7.45–8.00. Seega on hageja teinud mainitud perioodi vältel ületunnitööd 6 tundi ja 45 minutit, mille eest talle tuleb maksta tasu. PalS § 14 lg 1 näeb ette, et ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel ning lg 2 sätestab, et ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Hageja tunnipalk mainitud ajaperioodil oli 30.23 krooni, vastavalt kostja arvutustele, mida hageja ei ole vaidlustanud. Seega tuleb maksta hagejale hüvitist ületunnitöö eest (6,75x30.23 + 6,75x30.23÷2) 306 krooni 8 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista (koos

tulumaksuga). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja ning kostja menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.