Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Asjaolud ja menetluse käik Valga Maakohtu 29.04.2004.a. määrusega keelati hagi tagamiseks A.V toimingud, mis takistavad OÜ XX töötajatel või kolmandatel isikutel läbipääsu mööda A.V kuuluvat x kinnistut läbivat xx teed /tl.3/. 07.02.2007.a. on Tartu Kohtutäitur O S’ile laekunud OÜ XX avaldus A.V trahvimiseks /tl.4/. 14.02.2007.a. on kohtule laekunud Tartu Kohtutäitur O S’i ettepanek A.V trahvimiseks TMS § 183 lg. 1 ja 2 alusel /tl.1/. Avaldaja nõue Kohtutäitur O.S avaldab, et 14.11.2006.a. laekus kohtutäiturile OÜ XX avaldus, milles teatati, et A.V on rikkunud hagi tagamise määrust ning paigaldanud teele puidust teetõkke. Kontrollimisel selgus, et fakt vastab tõele ning täitur vormistas A.V suhtes vastava hoiatuskirja. Kuna võlgnikku kohapeal ei viibinud, kõrvaldati teetõke, kuid hoiatuskirja võlgnikule üle anda ei saadud. Täitur märgib, et minnes 20.11.2006.a. hoiatuskirja võlgnikule kätte toimetama, oli teetõke taastatud (küll väiksemas mahus). Täitur kinnitab, et selgitas võlgnikule nii hagi tagamise määruse kui ka Tartu Ringkonnakohtu sellekohaste lahendite sisu, võlgniku suhtes kohaldatud keeldude olemust ja eesmärki ning võimalikke tagajärgi ja sanktsioone hagi tagamise määrusega seatud tingimuste eiramise korral. Täitur märgib, et algselt käitus A.V ettearvamatult ja agressiivselt, krahmates enda kätte täituri käes olnud dokumendid (s.h. originaaleksemplarid), mistõttu täitur oli sunnitud tegema jõupingutusi nende tagasisaamiseks. Täitur lisab, et hilisem vestlus kulges alguses rahulikus õhkkonnas ja A.V sai aru talle antud selgitustest, kuid vallavanema ja OÜ XX esindaja saabumisel muutus A.V taas agressiivseks, keeldudes andmast allkirja dokumentide ja trahvihoiatuse kättesaamise kohta. Täitur kinnitab, et 05.02.2007.a. sulges A.V tee taas puidust teetõkkega ning OÜ XX oli sunnitud pöörduma politsei poole. Täitur selgitab, et A.V keeldus politseile andmast igasuguseidki selgitusi, vaid jooksis tuppa ja lukustas ukse. Teetõkke kõrvaldas politsei, olles eelnevalt fikseerinud olukorra. Täitur leiab, et A.V näol on tegemist võlgnikuga, kes tahtlikult ja jätkuvalt eirab hagi tagamise määrusega temale seatud keelde, mistõttu palub kohaldada võlgniku suhtes trahvimist. Arvestades rikkumise asjaolusid ja ulatust, peab täitur mõistlikuks piirduda miinimumsummas trahvi määramisega. Võlgniku seisukoht avaldaja nõude osas Võlgnik A V tunnistab teetõkete paigaldamist. Ta selgitab, et metsamaterjali väljaveoks oli teed eelnevalt hööveldatud, kuid selle käigus oluliselt kahjustatud teepinda ja kuivendusseadmeid; läbisõitvad metsaveoautod halvendasid tee olukorda veelgi. A.V avaldab, et soovis fikseerida sõidukite numbrid ja juhtide isikud, et hiljem esitada nende vastu kahjunõue, mistõttu ta seadiski teele kahest peenikesest puitlatist

tehtud piirde, mille tähistas ka lindikestega. A.V avaldab, et soovis kaitsta oma vara ja hoida teed sõidetavana. Ta lisab, et oli tee remondist ja selleks ajaks tee tõkestamisest eelnevalt teavitanud nii kohalikku omavalitsust kui ka politseid. A.V leiab, et ta pole seadust tahtlikult rikkunud, kuid kui tuvastatakse vastupidine, palub ta väga vabandust ja soovib kergema karistuse määramist. Samuti kinnitab A.V et pärast 05.02.2007.a. toimunud intsidenti ta teed enam tõkestanud ei ole. Vastuväitena kohtutäituri poolt avaldatule väidab A.V, et ta pole täituri käest mingeid dokumente vastu võtnud ega täituriga üldse rääkinud. Ta selgitab, et raviarsti soovitusel on ta hoidunud ametnikega suhtlemast ning kartes nendepoolset vägivalda lukustab ta end eluruumidesse. Seetõttu jäeti temale üleantavad dokumendid täituri poolt õuele, kuid tuul oli need hiljem laiali viinud. Võlgniku volitatud esindaja M.P leiab, et võlgniku trahvimiseks puudub alus. Esindaja märgib, et pole piisavalt tõendatud A.V poolt hagi tagamise määrusega seatud keelu rikkumine, kuna täituri poolt tõenditena esitatud fototabelitest ei nähtu nendel toodu fikseerimisaeg ja –koht. Samuti leiab esindaja, et kuna täituri poolt koostatud trahvihoiatusest ei nähtu millisest toimingust peaks võlgnik hoiduma ja puudub sanktsioneeritava rikkumise kirjeldus, ei saa sellist dokumenti lugeda nõuetekohaseks trahvihoiatuseks ega seetõttu ka isikut karistada. Esindaja lisab, et A.V väitel pole viimane trahvihoiatust kätte saanud. Täiendavalt viitab esindaja asjaolule, et A.V ei pruukinud aru saada tema suhtes kohaldatud toimingukeelust, sest õigusvaidluses tehtud Valga Maakohtu resolutsioonist nähtuvana hagi tagamise määrus tühistati ning sellekohane seisukoht ei kajastunud ka apellatsioonimenetluses Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud lahendis. Esindaja lisab, et A.V võimet dokumentides sisalduvast ja toimuvast aru saada pärsib ka viimase vaimne seisund, mille tõttu isik ei pruugi olukordi adekvaatselt hinnata. Esindaja palub jätta kohtutäituri ettepanek rahuldamata.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud ettepaneku ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et ettepanek kuulub rahuldamisele. Asja materjalidega /tl.3/ on tõendatud ja menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Valga Maakohtu 29.04.2004.a. määrusega tsiviilasjas nr.2-04-36 (endine nr.221/04) keelati hagi tagamiseks A.V toimingud, mis takistavad OÜ XX töötajatel või kolmandatel isikutel läbipääsu mööda A.V kuuluvat x kinnistut läbivat xx teed. 26.05.2004.a. on Tartu Ringkonnakohus jätnud erikaebuse rahuldamata ja Valga Maakohtu määruse muutmata. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) (RT 49/05-395) §377 sätestatust tulenevalt on hagi tagamise üheks eesmärgiks esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet ning hilisemalt tagada kohtulahendi täitmise võimalikkus. Siit johtuvalt tuleneb juba õigusnormi sisust ja regulatsioonieesmärgist, et hagi tagamisega rakendatavad meetmed on vastuvaidlematult täitmiseks kohustuslikud. Valga Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on sellekohaste lahendite nii motiveerivas osas kui ka resolutsioonis andnud selge ja üheselt mõistetava juhise selle kohta, et A.V keelatakse teha igasuguseidki toiminguid, mis takistavad OÜ XX töötajatel või kolmandatel isikutel läbipääsu mööda A.V kuuluvat xx kinnistut läbivat x teed. Kohtutäituri kinnitusel selgitas ta võlgnikule nii vastava keelu seadmise olemust ja –eesmärki kui ka apellatsioonikohtu 06.11.2006.a. otsuse (millega tühistati

Valga Maakohtu poolt 05.06.2006.a. õigusvaidluses tehtud otsus) õiguslikku mõju hagi tagamise raames seatud keelu säilivuse osas. A.V on küll möönnud temal vaimse terviserikke olemasolu, kuid samas kohtule kinnitanud, et see ei takista tal asjadest adekvaatselt aru saada ning dokumentides (sealhulgas hagi tagamise määruses) sisalduva tähendust mõista. Siit johtuvalt loeb kohus ainetuks ja põhjendamatuteks võlgniku volitatud esindaja väiteid selle kohta, et A.V ei pruukinud aru saada tema suhtes kohaldatud toimingukeelust. Samas loeb kohus tõendatuks kohtutäituri poolt trahvihoiatuse võlgnikule kättetoimetamise. „Täitemenetluse seadustik“ (TMS) (RT 27/05-98) §10 lg.2, viitega TsMS §325 sätestab, et kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Kohtutäitur on kohtule kinnitanud, et andis võlgnikule üle nii kohtulahendid (hagi tagamist puudutavad ja ka õigusvaidluses tehtud kohtute otsused) kui ka trahvihoiatuskirja, selgitades ühtlasi üleantavate dokumentide sisu ja tähendust; võlgnik aga keeldus andmast allkirja dokumentide kättesaamise kohta. Kohus loeb veenvaiks ja tõelevastavaiks täituri sellekohaseid seletusi, sest A.V poolt dokumentide vastuvõtmise kohta allkirja andmisest keeldumist on kinnitanud oma allkirjadega trahvihoiatusel ka x vallavanem T.K ja konstaabel A.R /tl.2/. Vastava fakti tõendamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et tsiviilasja nr.2-04-36 menetluses on A.V teinud avaldusi ja –toiminguid, mis võimaldavad eeldada tema poolt trahvihoiatuse kättesaamist. A.V selgitusi enda käitumise kohta (ametnikega mittesuhtlemine, varjumine eluruumidesse), loeb kohus ennastõigustavaks ja eksitavaks, sest taoline käitumisviis ei vasta olukoraale ega tavapärasele reageeringule; samuti on A.V seletustest nähtuvana ta suhelnud ametnikega ka vahetult pärast dokumentide üleandmist. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et A.Ve on trahvihoiatus kätte toimetatud 20.11.2006.a.. Kohus ei loe põhjendatuks võlgniku volitatud esindaja seiskohta selles, et kuna täituri poolt koostatud trahvihoiatusest ei nähtu millisest toimingust peaks võlgnik hoiduma ja puudub sanktsioneeritava rikkumise kirjeldus, ei saa sellist dokumenti lugeda nõuetekohaseks trahvihoiatuseks ega seetõttu ka isikut karistada. Kohus möönab, et täituri poolt koostatud trahvihoiatuskiri võiks sisaldada konkreetsemaid ettekirjutusi ja olla sisustatum nii sanktsioneeritava teokirjelduse kui ka täitemenetluses isikule seatud kohustuste ja õiguslike tagajärgede osas. Samas on trahvihoiatuses viidatud hagi tagamise määrusele ning võlgnikku on sõnaselgelt hoiatatud, et määruse mittetäitmise korral on võimalik isikut karistada TMS §183 järgi; trahvimäärusele on lisatud vastava õigusnormi väljatrükk. Seega loeb kohus täidetuks trahvihoiatusest teavitamise kohustusega seotud miinimumtingimused ning asjaolu, et trahvimääruse adressaatisik võis ja pidi aru saama toimingukeelu rikkumisega kaasnevast vastutusest. TMS §183 lg.1 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks; TMS §183 lg.3 kohaselt enne trahvimise otsustamist tuleb võlgnikule teha trahvihoiatus. Nagu ülalmotiveeritud, on võlgnikule tehtud trahvihoiatus ning see on isikule kätte toimetatud 20.11.2006.a.. Asja materjalidega /tl.4 pöördel, 5,6/ ja võlgniku enda sellekohaste kinnitustega loeb kohus tõendatuks, et A.V sulges 05.02.2007.a. puidust teetõkkega x kinnistut läbiva xx teeosa, millelt pääseb avalikule teele. A.V poolt vastava asjaolu õigeksvõtuga (tõend TsMS §231 lg.2 tähenduses) on ümber lükatud võlgniku volitatud esindaja väited selle kohta, et fototabelitest ei nähtu nendel toodu fikseerimisaeg ja –koht ning seeläbi pole võimalik

tuvastada võlgnikupoolset rikkumist. Seega loeb kohus tõendatuks, et A.V eiras temale hagi tagamise määrusega seatud talumis- ja toimingute teostamise keelu kohustust, mistõttu kohtutäituri ettepanek A.V trahvimiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuigi TMS §183 lg.2 sätestatust tulenevalt ei ole esmakordsel trahvimisel trahvisumma väiksem kui 50 ja suurem kui 200 trahviühikut, leiab kohus, et antud juhul tuleb määrata võlgnikule seadusega ettenähtud minimaalmäärast väiksem trahvisumma. Võlgnik on mõistetavalt põhjendanud oma käitumist (soov kaitsta oma vara kahjustamise eest) ning avaldanud kahetsust ja kinnitanud temale hagi tagamise määrusega seatud kohustuste edaspidist järgimist. Samuti on võlgniku kinnitusel inkrimineeritav rikkumine olnud lühiajaline ning põhjustatud vajadusest säilitada tee läbitavus (sulges tee sulavete ärajuhtimiseks drenaažisüsteemi kaudu). Eeltoodud põhjustel peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks kohaldada antud juhul KarS §61 sätestatut ning määrata võlgnikule trahv suuruses 20 trahviühikut.

Aare Kaldma kohtunik 22.05.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.