Kohus Kohtu koosseis Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus kohtunik Sirja Tooming 21. mai 2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia
Tsiviilasja number
2-06-39336
Tsiviilasi
AS EMT hagi K E vastu võlgnevuse põhinõudes 1 597 krooni ning viiviste nõudes 1 596 krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses
HAGEJA: AS EMT, reg.kood xxxx, asukoht Valge 16, Tallinn 19095, esindaja volikirja alusel H P , isikukood xxxx, Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, Tallinn 10151. KOSTJA: K E , isikukood xxxx, elukoht , tegelik elu- ja asukoht teadmata. 21.052007.a. hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista K E ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 3 193 (kolm (kolm tuhat ükssada ükssada üheksakümmend kolm) kolm) krooni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 990 (üheksa (üheksasada üheksasada üheksakümmend) üheksakümmend) krooni ja 52 senti ning mõista see summa välja K E ’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS EMT (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja menetluskulude menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale
järgnevast päevast. päevast. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.12.2000.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 1 597 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist 4 399 krooni ja 20 senti. Tegutsedes heas usus ja lähtudes mõistlikkuse põhimõtteist soovib hageja viivise tasumist põhivõlast väiksemas ulatuses ehk summas 1 596 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 193 krooni, esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 krooni ja makstud tasu õigusabi eest 640 krooni ja 52 senti. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, arved, võlanõue, riigilõivu tasumise dokument, kinnituskiri. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse ja 03.01.2007.a. saatis kostjale hagimaterjali allkirja vastu hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 05.02.2007.a. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid rahvastikuregistris ja töö- või asukohta vallas. Vallal kostja kohta andmed puuduvad. Kohus palus hagejal täpsustada kostja tegelikku elukohta. 16.02.2007.a. selgitas hageja esindaja, et kostja elab xxxx . Kohus 21.02.2007.a. määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 05.04.2007.a. ning saatis hagimaterjali hageja teatatud aadressil. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. 05.04.2007.a. määrusega kohus rahuldas hageja
esindaja taotluse menetlusdokumendi kostjale avalikult kättetoimetamiseks ja määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 10.05.2007.a.. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 05.04. ja 09.04.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kuna viimases teates oli tähtaeg päevades, siis järgis kohus tähtaega 14 päeva teatavaks saamise päevale järgnevast päevast arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud ei tähtajaga 10.05.2007.a. ega ka 14 päeva jooksul, arvates 09.04.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 640 krooni ja 52 senti on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2
kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100-101 lg. 1 p. 1, § 108 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jüõustus 20. juu juulil 2007.a Nooremreferent
S.Tooming I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.