Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.mai 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-06-41743
OÜ Aktiva Finants hagi J S (end. P ) vastu võlgnevuse 7 056 krooni ja 33 senti nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants, reg.kood xxxx, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151, esindajad esindaja volikirja alusel S E , AS Julianuse Inkasso Agentuur, reg.kood xxxx, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151. Kostja: J S , registris J Š , end. nimi J P l, isikukood xxxx, elukoht xxxx.
Tsiviilasi
Eelmenetluses Resolutsioon:
21.05.2007.a. hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega. tagaseljaotsusega.
Välja mõista mõista J Š lt (S lt, isikukood 47807285216) OÜ Aktiva Finants (reg.kood (reg.kood xxxx, xxxx, asukoht Jõe tn. 3, Tallinn 10151) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 7 056 (seitse (seitse tuhat viiskümmend kuus kuus) uus) krooni ja 33 senti. senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 750 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) viiskümmend) krooni ja mõista see summa välja J Š ’lt (isikukood isikukood xxxx) xxxx) OÜ Aktiva Finants (reg.kood xxxx kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu, kaudu, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
(TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 08.05.2003.a. kostjaga liitumislepingu nr. 10234896, mille alusel hageja osutas kostjale tasulist telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja Tele2 Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu kostja võlg hagejale on 4 150 krooni ja 78 senti ning viivised summas 2 905 krooni ja 55 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 7 056 krooni ja 33 senti ning hageja menetluskulud summas 2 750 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 271 ja § 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldus on kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetluseks muutumise tõttu. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 27.04.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 28.04.2007.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri väljastusteatel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu
hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.