Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-99-1
Tsiviilasi
Narva Linna Maksuameti hagi kooperatiivi Liftmontaaž, kooperatiivi esimees J N , vastu tasumata maksude nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Narva Linna Maksuamet, õigusjärglane Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja tollikeskus, asukoht Rahu 3, Jõhvi esindajad 41599, Ida-Virumaa. Kostja: J N , isikukood xxxx, elukoht xxxx Lihtmenetluses
09.05.2007.a.
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. osaliselt. Välja Välja mõista J N ’ilt (isikukood xxxx) xxxx) Eesti Vabariigi MaksuMaksu- ja Tolliameti Tolliameti Ida Maksuaksu- ja tollikeskuse kaudu kasuks ja kahju katteks 16 216 (kuusteist tuhat kakssada kuusteist) krooni. krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. nõue. Narva Linnakohtu 15.05.1998.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-107 tunnistati kostja süüdi KrK § 1481 lg. 1 ja lg. 3 järgi. Hageja esitas kriminaalasjas tsiviilhagi summale 48 649 krooni, kuid Viru Ringkonnakohtu 30.09.1998.a. kohtuotsusega jäeti tsiviilhagi läbi vaatamata ja läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras. Hageja esitas Narva Linnakohtule 03.12.1998.a. hagi J N vastu tasumata maksude põhivõla nõudes summas 48 649 krooni ja intresside nõudes summas 110 419 krooni ja palub need summad riigituludesse välja mõista. II. Kostja kirjalik vastus.
Kostja 26.01.2001.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses selgitab, et kooperatiiv Liftmontaaž ei tegutse juba ammu ja äriseadustik sellise juriidilise isiku olemasolu ka ette ei näe. Kooperatiiv lagunes selletõttu, et endine Narva Linna Täitevkomitee kapitaalehituse osakond ei maksnud tema poolt tellitud tööde eest. Kooperatiiv jäi likvideerimata ja on Maksuametis arvel siiani. Hageja nõuet tunnistab kostja osaliselt summas 16 216 krooni ja teatab, et on valmis selle summa maksma. Muus osas kostja hagi ei tunnista, sest Narva Linnakohtu 15.08.1998.a. otsuses nr. 1-107 on määratletud, et otsene tegelik kahju on 16 216 krooni. III III. Asja kohtulik menetlus ja kohtuotsuse põhjendused. Hagiavaldus on esitatud Narva Linnakohtule 03.12.1998.a.. Asjas 16.11.2001.a. tehtud otsusega keelduti hagist ja lõpetati tsiviilasjas menetlus. Viru Ringkonnakohtu 12.11.2002.a. otsusega Narva Linnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Tsiviilasi on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse, määras asi läbi vaadata lihtmenetluses, sest TsMS § 405 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt tagab kohus lihtmenetluses poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Kohus andis pooltele aega oma täiendavate seisukohtade esitamiseks 14 päeva, arvates määruse saamisest. Hageja täiendavalt esitatud kirjaliku seisukoha järgi kehtinud maksukorralduse seaduse § 65 kohaselt juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest kõrvalehoidumise või nende vähendamise korral nõudis Maksuamet maksud vastuvaidlematus korras sisse kolmekordses suuruses. Seega tegelik otsene varaline kahju on summas 16 216 krooni. TSK § 222 sätestas, et, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kahju all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. TSK § 448 lg. 1 järgi tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada täies ulatuses, kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja palub hagi rahuldada kostja vastu ja kostjalt välja mõista 16 216 krooni otsese tegeliku kahju katteks, kuna selle summa on kostja ka õigeks võtnud. TsMS § 440 lg. 1 kohaselt, kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja teatab täiendavalt, et nõustus 2002.a. maksunõudega summas 16 216 krooni enne Viru Ringkonnakohtus otsuse tegemist. Vastavalt kohtu otsusele määrati kostjale üheaastane tingimisi karistus, millest ta ühe kuu viibis Tallinna eeluurimise vanglas. Summat 16 216 keooni kostja ei pea võimalikuks maksta, sest on pensionil, pensioni suurus on 2 600 krooni ja muid sissetulekuid ei ole. Lisaks kasvatab kostja alaealist, 1992.a. sündinud poega ning peab abistama 80% töövõimetut tütart. III. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, hageja taotluse ja kostja vastused, leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Pooltevaheliste suhete määratlemisel tuleb lähtuda kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteist. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Selle sätte kohaldamine eeldab seega nelja tingimuse olemasolu korraga - kahju, põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü kahju tekitamises. Ühegi neist
puudumine toob kaasa vastutusest vabanemise. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Oma süü puudumist peab isik tõendama. Kohus leidis, et kostja vastutus TSK § 448 järgi on tõendatud. Kahju on tekkinud riigile maksmata maksude näol ja seda kostja õigusvastase tegevuse tulemusena. Kostja süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas nr. 1-107/98, mille käigus tuvastati, et kostja, olles kooperatiivi esimees ja vastutav kooperatiivi majandustegevuse ning raamatupidamise eest, jättis tahtlikult Maksuametile esitamata kooperatiivi Liftmontaaž tuludeklaratsioonid ning maksmata maksud, millega ta on tekitanud riigile otsese tegeliku kahju 16 216 krooni. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt isik, kes on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kusjuures vastutus ei lõpe maksukohustuse lõppemisega, vaid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi esitamise teel. Seega on maksuvõlga võimalik sisse nõuda kostjalt, kes on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemise eest, olemata ise maksukohustuslane. Kostja pole tõendanud, et ta süüdi ei ole. Kostja oma kirjalikus vastuses on hagi omaks võtnud summas 16 216 krooni ja hageja on selle summaga nõus. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Seega kuulub kostjalt tema poolt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele ning hagi rahuldamisele osaliselt summas 16 216 krooni. Kostja viited sellele, et kuigi kooperatiiv ei tegutsenud, oli see arvel Maksuametis, asjas tähtsust ei oma. Kooperatiivi põhikiri andis võimaluse kooperatiiv likvideerida, see sõltus kooperatiivi liikmetest ja eelkõige esimehest. Narva Linnakohtu 20.05.1998.a. määrusega on Liftmontaaž likvideerimismenetlus algatatud ja likvideerijaks on määratud J.N . Kostjal töötasu puudumine ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, järelikult tuleb kostjalt riigilõiv välja mõista riigituludesse summas 1 250 krooni. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TSK § 448 sätteid ja juhindus TsMS §-de 405, 440442, 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 11. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.