Harju Maakohtu 16. veebruari 2007.a pankrotimenetluse algatamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
* määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
määrus
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) * (reg kood xxxxxx, aadress x); lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Birgit Punison; Vastustaja (võlgnik) A.M (ik xxxxxxxxxxx, aadress x); lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aldo Kaljurand ja vandeadvokaadi abi Ramon Rask.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 16. veebruari 2007.a määrus muutmata ja * määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.30.10.2006.a. esitas võlausaldaja Harju Maakohtule pankrotiavalduse A.M pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel 10.03.2004. a. sõlmitud laenulepingule I laenas võlausaldaja võlgnikule 3 226 000 krooni sihtotstarbeliselt AS-i A aktsiate ostmiseks ning võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas ja tagastama laenusumma koos intressidega. 19.03.2004.a. kanti võlgniku väärtpaberikontole 322 600 A AS-i aktsiat. Ühe aktsia nimiväärtus oli 10 krooni, mistõttu oli võlgnik saanud 322 600 aktsiat väärtuses 3 226 000 krooni. Laenulepingu I järgi on võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima võlausaldaja kasuks laenulepingu I alusel saadud 322 600 A AS aktsiat. 22.04.2004.a. esitas võlgnik Eesti Väärtpaberite Keskregistrile pantimise korralduse, mille alusel oli Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud 22.04.2004.a. pant võlausaldaja kasuks 322 600 A AS-
i aktsiatele. 06.04.2006.a. vabastati võlgniku poolt panditud AS-i A 43 245 aktsiat. Seega on panditud 279 355 aktsiat. Kuna ajavahemikus 10.03.2004.a. – 18.05.2006.a. polnud võlgnik oma võlgnevust tasunud, ütles võlausaldaja laenulepingu I üles. Seisuga 30.10.2006.a. on võlgnikul laenulepingu I alusel tagasi maksmata laenu põhisumma 3 226 000 krooni ja intressid summas 431 926 krooni. 01.04.2004.a sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel laenuleping II, mille kohaselt pidi *. finantseerima võlgniku poolt 29 700 AS-i O aktsia omandamist G LTD-lt. Võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas ja tagastama laenusumma koos intressidega. 08.04.2004.a. kanti võlgniku väärtpaberikontole 7950 O AS-i aktsiat. Ühe aktsia nimiväärtus oli 10 krooni, mistõttu oli võlgnik saanud 29 700 aktsiat väärtuses 297 000 krooni. Laenulepingu II järgi on võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima võlausaldaja kasuks laenulepingu II alusel saadud 29 700 O AS-i aktsiat. 07.05.2004.a. esitas võlgnik Eesti Väärtpaberite Keskregistrile pantimise korralduse, mille alusel oli Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud 07.05.2004.a. pant võlausaldaja kasuks 29 700 O AS-i aktsiatele. 05.01.2006.a. tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt oma võlgnevuse summas 9000 krooni. Kuna intresside summa oli 05.01.2006.a. seisuga 26 606 krooni, siis võlgniku tasutud osaline võlg oli makstud intresside katteks. Seisuga 30.10.2006.a. on võlgnikul laenulepingu II alusel tagasi maksmata laenu põhisumma 297 000 krooni ja intressid summas 34 733 krooni. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel 01.12.2004. a. sõlmitud laenulepingule kandis võlausaldaja võlgniku pangakontole üle 2 150 000 krooni ning võlgnik kohustus tagastama laenusumma. Lähtudes võlgniku käitumisest laenulepingute I ja II kohustuste täitmisel saatis võlausaldaja võlgnikule 20.07.2006.a. pankrotihoiatuse, andes võlgnikule 10 päeva ka selle laenu tagastamiseks. Hagi esitamise seisuga ei ole võlgnik võlga tasunud.
2.A.M vaidles avaldusele vastu ja palub jätta pankrotimenetlus PankrS § 15 lg 2 p 1 alusel algatamata, kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Pankrotimenetluse algatamise staadium ei ole koht, kus kohus peaks lahendama nõuetest tulenevaid pooltevahelisi sisulisi vaidlusi, seda tuleb teha hagimenetluses. Isegi juhul, kui nõue oleks selge, puuduks alus võlgniku pankroti algatamiseks, kuna võlgnik on maksejõuline. Nii võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust kui võlgniku poolt täiendavalt lisatud teabest rahaliselt hinnatava tulu (nõuded, töötasu, dividendid) olemasolu kohta, saab üheselt järeldada, et võlgnik ei ole maksejõuetu (veel vähem püsivalt maksejõuetu). Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Asjaolu, et võlgnik ei ole tänaseks täitnud võlausaldaja esitatud alusetuid nõudeid, ei tähenda, et võlgnik oleks püsivalt maksevõimetu ning ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. Maakohtu määruse põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 16.02.2007.a määrusega A.M pankrotimenetluse PankrS § 15 lg 2 p 2 alusel algatamata ja jättis PankrS § 15 lg 4 alusel avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja kanda. Maakohus asus seisukohale, et kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldaja on 10.03.2004.a. ja 01.04.2004.a. sõlmitud laenulepingute alusel raha üle andnud ning kas 01.12.2004.a. laenulepingust tuleneva nõue on lõppenud tasaarvestusega. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.
2 (5)
Määruskaebuse põhjendused
4.* esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes määruse tühistada, tunnustada * nõuet A.M vastu kogusummas 6 139 659 krooni ning algatada A.M pankrotimenetlus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema nõue on tõendatud ning nõude olemasolu tuvastamine ei eelda täiendavate asjaolude kindlakstegemist, mis väljuksid pankrotimenetluse raamest. Kaebaja arvates on maakohus vääralt hinnanud tõendeid ning jätnud seetõttu vääralt kohaldamata PankrS § 31 lg 1. Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et võlgniku vastuväited on põhjendatud ja et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, kui vastustaja on esitanud vaid paljasõnalisi ja tõendamata vastuväiteid.
5.Põhjendamatud on vastustaja väited laenu mittesaamise kohta, samuti vastustaja väited seoses tema eksimusse viimisega. Võlausaldaja on täitnud 10.03.2004.a ja 01.04.2004.a laenulepingute järgsed kohustused otse aktsiate müüjatele (R LCC ja G Ltd), mille kohta esitas võlausaldaja ringkonnakohtule kinnituskirjad. Määruskaebusele lisatud kinnituskirju ei ole esitatud Harju Maakohtule, kuid TsMS § 662 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Aktsiate müüjate korralduste alusel on vastustaja väärtpaberikontole kantud 19.03.2004.a 322 600 AS-i A aktsiat ja 08.04.2004.a 7950 AS-i O aktsiat. Kuivõrd müügilepingust tulenevad müüja ja ostja jaoks vastastikused kohustused, mis kuuluvad täitmisele üheaegselt, kinnitab ka müügilepingu esemeks olnud aktsiate üleandmine, et ostuhinna tasumise kohustus aktsiate müüjate ees on täidetud. Vastustaja on laenukohustuste olemasolu tunnistanud, asudes laenu osaliselt tagastama ja pakkudes võlausaldajale 10.03.2004.a laenulepingust tuleneva kohustuse tasaarvestamise võimalust. Alles hiljuti on vastustaja asunud eitama laenu saamist, käitudes vastuolus hea usu põhimõttega. Vastustaja on püüdnud asjaolusid moonutades kohut eksitusse viia väites, et 10.03.2004.a ja 01.04.2004.a laenulepingud on rahatud ja et võlausaldaja on loonud temas eksliku arusaama raha üleandmise kohta. Kohus on jätnud tähelepanuta pankrotiasjas olulist ja määravat tähtsust omavad asjaolud – võlgniku varasem käitumine, väärtpaberikonto ülekanded – kuid on samal ajal arvestanud võlgniku poolt esitatud dokumentidega, mis ei ole TsMS § 229 lg 2 ja ka Riigikohtu seisukohtade järgi tõenditeks.
6.Vastupidiselt vastustaja väitele ei ole 01.12.2004.a laenulepingust tulenev nõue lõppenud tasaarvestusega. Nõuete tasaarvestamise alust ei ole tekkinud, sest vastustajale loovutatud nõuet ei ole olemas. Pankrotihoiatust ei tule esitada eraldi pankrotiavalduse aluseks oleva iga nõude kohta. Seega ei ole asjakohane vastustaja väide, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole teinud pankrotihoiatust 01.12.2004.a laenulepingu osas, ei ole täidetud PankrS § 10 lg 1 sätestatud maksejõuetuse põhistamise kohustus. Vastus määruskaebusele
7.A.M vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.
8.Alusetu on võlausaldaja väide, nagu oleksid laenulepingute järgsed kohustused täidetud otse aktsiate võõrandajatele. Vastustajal on tõsiseid kahtlusi R poolt oma väidete põhistamiseks esitatud kinnituskirjade autentsuse osas. Identsetel asjaoludel on esitatud nõudeid veel teistegi isikute vastu ning hetkel on Harju Maakohtus käimas 13 samasisulist hagimenetlust, kus poolte esindajad kattuvad. Tsiviilasjas nr 2-06-24104 on vastustaja taotlenud ekspertiisi läbiviimist dokumentide ehtsuse osas. Vastustaja esindaja on saanud kinnitused A. K ja A. Z, mille kohaselt ei ole nimetatud isikud vastavalt G Ltd ega R LLC nimel teinud R-ga ühtki tehingut ja ainsana on nad mõlemad andnud volikirja äriühingute nimel tehingute tegemiseks A. M. Juhul, kui 3 (5)
määruskaebuse esitaja oleks tõepoolest G Ltd-le ja R LLC-le vastustaja eest raha üle kandnud, peaks tal olema võimalik esitada ka raha ülekandmist tõendavad konto väljavõtted, kassa sissemakse orderid vms.
9.Alusetu on R väide, nagu oleks vastustaja võlakohustust tunnistanud. Vastustaja tahteavaldused põhinesid määruskaebuse esitaja loodud ekslikul arusaamal võlakohustuse olemasolust. Määruskaebuse esitaja ei ole olnud võla sissenõudmisel järjekindel ning ka võlausaldaja enda passiivne käitumine kinnitab võlakohustuse puudumist. Ebaõige on ka määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu ei oleks I. L kiri TsMS tähenduses tõendiks, tegemist on dokumentaalse tõendiga. Alusetu on ka väide, nagu puudunuks tasaarvestatav nõue R vastu. Vastustaja vaidleb vastu R poolt ringkonnakohtule esitatud kinnituskirjade asja materjalide juurde võtmisele. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
11.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus jätab PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
12.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas pankrotiavalduse esitanud *.-le kuuluvad 10.03.2004.a ja 01.04.2004.a laenulepingutest tulenevad nõuded A. M vastu. Võlgnik A. M ei vaidlusta iseenesest laenulepingute sõlmimist, küll aga vaidlustab lepingute alusel laenusummade tagastamise kohustuse tekkimise põhjendusel, et võlausaldaja ei ole talle laenulepingute alusel raha üle kandnud. Võlausaldaja väitel täitis ta laenulepingjärgsed kohustused otse aktsiate müüjatele ning võlgnik omandas selle tulemusena 322 600 AS A aktsiat ja 7950 AS O aktsiat. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest ei aktsiate võõrandajale R LLC-le ega ka G Ltd-le. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas 01.04.2004.a sõlmitud laenulepingust tulenev nõue on lõppenud tasaarvestuse tagajärjel. Mõlemad pooled on esitanud oma väidete kohta ka tõendeid.
13.Kolleegium leiab, et nimetatud asjaoludel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et nõue on PankrS § 31 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 tähenduses ebaselge ning kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Poolte esitatud väited ning tõendid on vastukäivad, võlgnik on esitanud ka vastuväite vastaspoole tõendi ehtsuse osas. Seejuures puudub kohtul alus eelistada ühe poole seisukohti ja tõendeid a priori teise poole omadele. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu oleksid võlgniku vastuväited esitatud nõudele paljasõnalised. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pooltevaheliste suhete ning õigusliku olukorra väljaselgitamine, sh nõude olemasolu kindlakstegemine, eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisulised vaidlused nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka kohustus käsitleda pankrotimenetluse algatamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses.
14.Seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse või ebaselguse üle. Nõude selguse või ebaselguse hindamine pankrotimenetluse algatamise eeldusena on seetõttu kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohtul on nõude 4 (5)
põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolus või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesolevas asjas oma kaalutlusõiguse piire ületanud.
15.Määruskaebuse väited puudutavad enamjaolt vaidlusaluse nõude sisulist põhjendatust ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid täiendavalt analüüsida. Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, nagu oleks maakohus pidanud pankrotimenetluse algatamist välistatuks ainuüksi seetõttu, et võlausaldaja esitatud pankrotihoiatus ei puudutanud 01.04.2004.a laenulepingut. Maakohus on määruses käsitlenud kõiki asjaolusid kogumis ja teinud järeldused nende pinnal.
16.Ringkonnakohus peab TsMS § 662 lg 3 alusel võimalikuks võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud täiendavad tõendid (kinnituskirjade koopiad). Esitatud tõendid ei kummuta siiski kohtu poolt eelpool väljendatud seisukohta nõude ebaselguse osas, arvestades ka vastustaja vastuväiteid.
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.