Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
16.02.2007, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-31807
Tsiviilasi
pankrotiavaldus AM väljakuulutamiseks. Võlausaldaja: RAMS.A Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi BP Võlgnik: AM
Menetlusosalised ja nende esindajad
pankroti
Võlgniku esindaja: vandeadvokaat AK Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaadi abi BP Võlgniku esindaja: vandeadvokaat AK 01. veebruar 2007. a
Istungil osalenud isikud
Istungi toimumise aeg
Jätta algatamata AM suhtes pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 25 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud RAMS.A kanda. Määruse peale pankrotimenetluse algatamata jätmise osas on avalduse esitanud võlausaldajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates avalkult teatavaks tegemisest. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud esitas võlausaldaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale pankrotiavalduse AM pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingule I laenas võlausaldaja võlgnikule 3 226 000 krooni sihtotstarbeliselt AS-i aktsiate ostmiseks ning võlgnik
kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas ja tagastama laenusumma koos intressidega. kanti võlgniku väärtpaberikontole 322 600 AS-i aktsiat. Ühe aktsia nimiväärtus oli 10 krooni, mistõttu oli võlgnik saanud 322 600 aktsiat väärtuses 3 226 000 krooni. Laenulepingu I järgi on võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima võlausaldaja kasuks laenulepingu I alusel saadud 322 600 AS aktsiat. esitas võlgnik EVK pantimise korralduse, mille alusel oli E V K registreeritud . pant võlausaldaja kasuks 322 600 AS-i aktsiatele. vabastati võlgniku poolt panditud AS-i 43 245 aktsiat. Seega on panditud 279 355 aktsiat. Kuna ajavahemikus polnud võlgnik oma võlgnevust tasunud, ütles võlausaldaja laenulepingu I üles. Seisuga on võlgnikul laenulepingu I alusel tagasi maksmata laenu põhisumma 3 226 000 krooni ja intressid summas 431 926 krooni. sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel laenuleping II, mille kohaselt pidi RAMS.A. finantseerima võlgniku poolt 29 700 AS-i ONAKO aktsia omandamist G E LTD-lt. Võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas ja tagastama laenusumma koos intressidega. 08.04.2004.a. kanti võlgniku väärtpaberikontole 7950 AS-i aktsiat. Ühe aktsia nimiväärtus oli 10 krooni, mistõttu oli võlgnik saanud 29 700 aktsiat väärtuses 297 000 krooni. Laenulepingu II järgi on võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima võlausaldaja kasuks laenulepingu II alusel saadud 29 700 AS-i aktsiat. esitas võlgnik E V K pantimise korralduse, mille alusel oli E V K registreeritud pant võlausaldaja kasuks 29 700 AS-i aktsiatele. tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt oma võlgnevuse summas 9000 krooni. Kuna intresside summa oli seisuga summas 26 606 krooni, siis võlgniku tasutud osaline võlg oli makstud intresside katteks. Seisuga on võlgnikul laenulepingu II alusel tagasi maksmata laenu põhisumma 297 000 krooni ja intressid summas 34 733 krooni. Vastavalt võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingule kandis võlausaldaja võlgniku pangakontole üle 2 150 000 krooni ning võlgnik kohustus tagastama laenusumma. Lähtudes võlgniku käitumisest laenulepingute I ja II kohustuste täitmisel saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse andes võlgnikule 10 päeva ka selle laenu tagastamiseks. Hagi esitamise seisuga ei ole võlgnik võlga tasunud. Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks 25 000 krooni menetluse kulude katteks. Võlgniku seisukoht AM vaidleb avaldusele vastu ja palub jätta pankrotimenetlus algatamata, kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui “võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.” Riigikohus on 6. märtsi 2002. a. lahendis ebaselge nõude osas märkinud järgmist: “Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.” Sama on Riigikohtu tsiviilkolleegium rõhutanud lahendis nr 3-2-1-47-01 ja lahendis nr 3-2-1150-04. Kusjuures, viimati öeldud lahendis on tsiviilkolleegium veel eraldi rõhutanud, et pankrotimenetluse algatamise staadium ei ole koht, kus kohus peaks lahendama nõuetest tulenevaid pooltevahelisi sisulisi vaidlusi. Selleks on hagimenetlus. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Olgugi, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-20-05 leidnud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue pole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, soovib võlgnik siiski pankrotiavalduse põhjendamatuse kinnituseks veel täiendavalt rõhutada, et isegi juhul, kui nõue oleks selge, puuduks alus võlgniku pankroti algatamiseks, kuna võlgnik on maksejõuline. PaS § 1 lg 2 sätestab, et “Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.” Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures lahendis nr 3-2-1-1202
02 märkinud, et “ /.../ ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust.” Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Samas rõhutab võlgnik veel kord, et olukorras, kus võlausaldaja on üles lugenud võlgniku varamassi, millest iseenesest piisab juba kõigi võlausaldajate poolt esitatud nõuete rahuldamiseks, jääb tema jaoks arusaamatuks pankrotiavalduse esitamise mõte. Asjaolu, et võlgnik ei ole tänaseks täitnud võlausaldaja esitatud alusetuid nõudeid, ei tähenda, et võlgnik oleks püsivas maksevõimetuses ning ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik lihtsalt ei tunnista nimetatud nõudeid ja vaidleb neile vastu. Juhul kui võlausaldaja eesmärgiks oleks olnud nõuete maksmapanemine (mitte aga võlgnikule pankrotiavaldusega negatiivse tähelepanu juhtimine ja emotsionaalse kahju põhjustamine), oleks ta pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kokkuvõtteks rõhutab võlgnik, et tema soovimatusest täita alusetuid nõudeid ei saa järeldada võlgniku varalist suutmatust nõudeid täita. Nii võlausaldaja enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui võlgniku poolt täiendavalt lisatud teabest rahaliselt hinnatava tulu (nõuded, töötasu, dividendid) olemasolu kohta, saab üheselt järeldada, et võlgnik ei ole maksejõuetu (veel vähem püsivalt maksejõuetu). Juhul aga kui kohus loeb RAMS.A. nõuded selgeteks, tuleb pankrotimenetlus jätta välja kuulutamata põhjusel, et võlgnikul on piisavalt vara, et võlausaldaja nõudeid rahuldada. Maakohtu põhjendused PankrS § 15 lg 2 p 2 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudel põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidluse nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldaja on sõlmitud laenulepingute alusel raha üle andnud ning kas laenulepingust tuleneva nõue on lõppenud tasaarvestusega. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. PankrS § 15 lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. PankrS § 3 lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 25 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.