Tsiviilasi nr 2-05-1354
Tsiviilasja number
2-05-1354
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
May-Liis Veinjärve, Gerli Konksu, Renate Juurmaa, Meelis Adusoo, Argo Peeduli, Kersti Vaksi, OÜ Kilk, Mart Riikoja ja Kaia Skoblovi hagi Vilmar Valdna, Kristel Veileri ja Ivo Rebase vastu kostjate kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatust asjaõiguse omandamist tagavate eelmärgete kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vilmar Valdna ja Ivo Rebase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.03.2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad May-Liis Veinjärv, Gerli Konks, Renate Juurmaa, Meelis Adusoo, Argo Peeduli, Kersti Vaks, OÜ Kilk, Mart Riikoja ja Kaia Skoblov ning nende lepinguline esindaja Inge Veso; kostjad Vilmar Valdna, Kristel Veiler ja Ivo Rebane ning nende lepinguline esindaja Tõnu Metsäär; iseseisva nõudeta kolmas isik hagejate poolel Sergei Kirejev
Harju Maakohtu 29.09.2006 otsus tühistada ja teha uus otsus. Jätta rahuldamata May-Liis Veinjärve, Gerli Konksu, Renate Juurmaa, Meelis Adusoo, Argo Peeduli, Kersti Vaksi, OÜ Kilk, Mart Riikoja ja Kaia Skoblovi hagi Vilmar Valdna, Kristel Veileri ja Ivo Rebase vastu kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatust asjaõiguse omandamist tagavate eelmärgete kustutamiseks. Välja mõista May-Liis Veinjärvelt, Gerli Konksult, Renate Juurmaalt, Meelis
Adusoolt, Argo Peedulilt, Kersti Vaksilt, OÜ-lt Kilk, Mart Riikojalt ja Kaia Skoblovilt solidaarselt 14 806 kr. kohtukulu Vilmar Valdna ja Ivo Rebase kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hagejad May-Liis Veinjärv, Gerli Konks, Renate Juurmaa, Meelis Adusoo, Argo Peeduli, Kersti Vaks, OÜ Kilk, Mart Riikoja ja Kaia Skoblov on Tallinnas X asuva elamu korteriomanikud ja korteriomandite juurde kuuluva maatüki ning ehitise mõtteliste osade, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, kaasomanikud. Lisaks hagejatele kuulub X asuvas elamus korter veel Sergei Kirejevile, kes kaasati menetlusse kolmanda isikuna hagejate poolel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.06.2004 korteriomandite juurdeehitamise lepingu, asjaõiguslepingu, juurdeehitamisel moodustuvate korteriomandite müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja lepinguosaliste kokkuleppe keldrikorruse kasutuskorra kohta. Lepingus leppisid pooled kokku X paiknevas elamus kahe uue korteriomandi (nr 11 ja nr 12) moodustamises elamu katusekorruse väljaehitamise teel ja selles, et hagejad müüvad nimetatud korteriomandid kostjatele 284 000 krooni eest, kusjuures müügihind tasaarveldatakse lepingu p-s 5.2 nimetatud tööde maksumusega. Lepingu p 5.2 järgi pidid kostjad Tallinnas X asuvas elamus omal kulul ehitama uue katuse vastavalt projektdokumentatsioonile; soojustama katuse ja paigaldama vihmaveerennid, lumetõkked ja tuletõrjeredeli; remontima-uuendama elamu korstnajalad alates pööningust; renoveerima maja üldelektrikilbi, paigaldama uued elektrivarustuse kaablid kuni korterite voolumõõtjani ja uuendama trepikoja üldvalgustussüsteemi. Tööde maksumuseks lepiti kokku 284 000 krooni ja tööde teostamise tähtajaks 31.10.2004. Tekkinud korteriomandite kaasomanikeks on hagejad ja Sergei Kirejev võrdsetes mõttelistes osas. Kinnistusraamatusse on kantud eelmärge kostjate õiguse tagamiseks saada lepingu täitmisel juurdeehituse teel tekkinud korteriomandite omanikuks. Lepingu p 9.1 kohaselt oli hagejatel kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni õigus taganeda sõlmitud lepingust, kui kostjad ei ole lõpetanud lepingus kokkulepitud töid hiljemalt 31.10.2004. Kuivõrd kostjad lepingut nõuetekohaselt tähtajaks ei täitnud (vaatamata korduvatele läbirääkimistele ja koosolekutele), taganesid hagejad ja kolmas isik S. Kirejev 24.01.2005 notariaalselt tõestatud avaldusega kõnealusest lepingust ja palusid vastavalt AÕS §-le 64 kustutada kinnistusraamatusse kostjate kasuks kantud omandamist tagav eelmärge. Kostjad ei ole oma notariaalselt kinnitatud nõusolekut eelmärke kustutamiseks andnud, mistõttu hagejad pöördusid kohtusse vastava kohtulahendi saamiseks, mis TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab kostjate tahteavaldust. S. Kirejevi 25.01.2005 taganemine 24.01.2005 lepingust taganemise avaldusest on tühine TsÜS § 83 lg 2 alusel tehingu notariaalse tõestamise vorminõude järgimata jätmise tõttu. Muuhulgas võib S. Kirejevi käitumisest ja avaldustest KÜ X koosolekutel järeldada, et 25.01.2005 taganemise avaldus on koostatud hiljem taandkuupäevaga. 2(8)
Tuginedes KRS § 341 lg-le 1, lg 2 p-le 6, lg-le 7, AÕS § 63 lg-tele 3 ja 8, TsÜS § 68 lg-le 5, palusid hagejad tuvastada kostjate Kristel Veileri ja Vilmar Valdna kohustuse olemasolu anda nõusolek Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku Kristel Veileri ja Vilmar Valdna (kumbki 1⁄2 mõttelises osas) kasuks jooksva kandena kantud omandamist tagava eelmärke kustutamiseks ja tuvastada kostja Ivo Rebase kohustuse olemasolu anda nõusolek Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku Ivo Rebase kasuks jooksva kandena kantud omandamist tagava eelmärke kustutamiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjad leidsid, et neil puudub tsiviilõiguslik kohustus hagetava nõusoleku andmiseks ehk vastava tahteavalduse tegemiseks. Vastuväidete kohaselt lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv ja seega leping kehtib. 24.01.2005 avalduse alusel hagejad taganesid lepingust. Avaldusele oli koos teiste korteriomanikega alla kirjutanud ka Sergei Kirejev. 25.01.2005 andis Sergei Kirejev kostjatele üle avalduse, millega võttis lepingust taganemise avalduse tagasi ja tühistas selle. Nimetatud kuupäevaks ei olnud kostjad lepingust taganemise avaldust, mille müüjad olid allkirjastanud, veel kätte saanud. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele TsÜS § 84 lg 1, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul – lepingust taganemisel − algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuivõrd Sergei Kirejevi lepingust taganemise avaldus on tühine, toob see VÕS § 192 lg 1 ja TsÜS § 87 kohaselt kaasa 24.01.2005 lepingust taganemise avalduse tühisuse kogu ulatuses, sest taganemisõigust ei ole teostanud kõik lepingus müüja poolel osalenud isikud (korteriomanikud) ühiselt. Taganemise avalduse tühisuse tõttu korteriomandite juurdeehitamise leping kehtib. Seoses hagejate poolt TsÜS § 77 lg 3 alusel esitatud vastuväitega, et Sergei Kirejevi 25.01.2005 avaldus on tühine seoses notariaalse vormi puudumisega, osundasid kostjad sama paragrahvi lõikele 1, mille kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kõnealusele avaldusele seadus ega ka poolte kokkulepe notariaalse vormi nõuet ette ei näe, mistõttu on hagejate tuginemine TsÜS § 77 lg-s 3 sätestatule ebaõige. Iseseisva nõudeta kolmas isik hagejate poolel Sergei Kirejev avaldas kohtuistungil seisukoha, et poolte vahel tuleks sõlmida kompromiss. Kolmas isik ei ole nõus sellega, et kostjad kaotaksid õiguse omandada korterid X asuvas elamus. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 29.09.2006 otsusega, millega luges tuvastatuks puudutatud isiku Ivo Rebase (ik xxxxxxxxxxx) nõusoleku KRS § 341 lg 1 tähenduses ning otsustas kustutada 14.06.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud Ivo Rebase kasuks omandamist tagava eelmärke Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosast nr xxxxxxxx ning luges tuvastatuks puudutatud isikute Kristel Veileri (ik xxxxxxxxxxx) ja Vilmar Valdna (ik xxxxxxxxxxx), kumbki 1⁄2 mõttelises osas, nõusoleku KRS § 341 lg 1 tähenduses 3(8)
ning otsustas kustutada 14.06.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud Kristel Veileri ja Vilmar Valdna kasuks omandamist tagava eelmärke Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosast nr xxxxxxxx. Otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled 14.06.2004 sõlmitud korteriomandite juurdeehitamise lepingu, asjaõiguslepingu, juurdeehitamisel moodustuvate korteriomandite müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks ja lepinguosaliste kokkuleppe keldrikorruse kasutuskorra kohta p-s 9 kokku lepingust taganemise tingimustes. Lepingu p 9.3 sätestas, et lepingust taganemiseks saadab õigustatud pool teisele poolele notariaalkorras ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse, milles märgib lepingust taganemise aluse. Lepingust taganemine jõustub taganemisavalduse üleandmisel, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval, arvates taganemisavalduse üleandmisest postiasutusele. VÕS § 192 lg 1 sätestab, et kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Asjas on tõendatud, et hagejad ja kolmas isik hagejate poolel Sergei Kirejev (lepingu üks pool) taganesid kõnealusest lepingust 24.01.2005 avaldusega, mille on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Kai Sepp. Seega on nimetatud avaldus kooskõlas lepingu p-ga 9.3. Kolmas isik Sergei Kirejev tegi 25.01.2005 lihtkirjaliku avalduse, millega võttis vabatahtlikult tagasi ning tühistas kogu ulatuses ja lõplikult kostjatele tema poolt 24.01.2005 tehtud korteriomandite juurdeehitamise lepingust taganemise avalduse ja palus osundatud taganemisavaldust mitte arvestada. Sergei Kirejevi 25.01.2005 avaldusest nähtuvalt on see kostjatele samal päeval kätte toimetatud, s. t varem, kui kostjad said kätte 24.01.2005 taganemise avalduse. TsÜS § 82 kohaselt seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 83 lg 2 järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et S. Kirejevi 25.01.2005 avaldus taganemiseks 24.01.2005 lepingust taganemise avaldusest oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud, kuivõrd pooled olid 14.06.2004 lepingu p-s 9.3 sellises vorminõudes kokku leppinud. Kuna S. Kirejevi taganemisavaldus ei olnud notariaalselt tõestatud, on nimetatud tehing vorminõude rikkumise tõttu tühine. Seega on hagejate ja kolmanda isiku 24.01.2005 avaldus lepingust taganemiseks kehtiv. VÕS § 186 p 5 järgi võlasuhe lõpeb lepingust taganemisega. AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kuivõrd hagejad ja kolmas isik on 14.06.2004 sõlmitud lepingust 24.01.2005 avaldusega taganenud, on välistatud eelmärkega tagatud õiguse maksmapanek ja omandamist tagava eelmärke kustutamiseks on vajalik kostjate nõusolek, mille allkirja ehtsus on tõestatud notariaalselt. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel 4(8)
kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et 24.01.2005 lepingust taganemise avaldus kehtib, luges kohus tuvastatuks kostjate kohustuse anda nõusolek omandamist tagava eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks, kuivõrd nõue, mille tagamiseks eelmärge oli sisse kantud, on lõppenud. Seega on käesolev kohtuotsus puudutatud isikute ehk kostjate nõusolekuks KRS § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks. Kuna antud vaidluse esemeks oli üksnes nõue tuvastada kostjate kohustuse olemasolu nõusoleku andmiseks omandamist tagava eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust, leidis kohus, et asjas ei oma tähtsust 14.06.2004 lepingust tulenev tööde kvaliteet, tekkinud kahju jms. Apellatsioonkaebus Kostjad Vilmar Valdna ja Ivo Rebane paluvad tühistada Harju Maakohtu 29.09.2006 otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellandid paluvad jätta vastustajate kohtukulud nende eneste kanda ja mõista apellantide kohtukulud välja vastustajatelt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt puudub alus eelmärgete kustutamiseks, kuivõrd poolte vahel 14.06.2004 sõlmitud korteriomandite juurdeehitamise leping kehtib. Apellantide arvates tuvastas esimese astme kohus ebaõigesti hagejate ja kolmanda isiku hagejate poolel 24.01.2005 tehtud lepingust taganemise avalduse kehtivuse, kuna kolmanda isiku taganemine 24.01.2005 lepingust taganemise avaldusest olevat olnud poolte kokkulepitud vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Sergei Kirejevi 25.01.2005 avaldusele seadus ega poolte kokkulepe kindlat vormi ette ei näe, sest õiguslikus (VÕS § 101 lg 1 p 4) tähenduses saab taganeda üksnes lepingust, mitte taganemisavaldusest. Kohus on asjaolusid ebaõigesti tõlgendanud, kuivõrd Sergei Kirejev avaldas 25.01.2005 tahet tagasi võtta ja tühistada 24.01.2005 taganemisavaldus, mitte taganeda sellest. Tahteavalduse tagasivõtmise ja tühistamise alused ja korra sätestab tsiviilseadustiku üldosa seadus, mitte VÕS § 192 lg 1, millele kohus ekslikult on viidanud. Sergei Kirejevi 25.01.2005 avaldus oli suunatud varem tehtud taganemisavalduse tagasivõtmisele TsÜS § 72 tähenduses ja tehingu tühistamisele TsÜS § 98 lg 1 tähenduses. Maakohus on kaevatavas otsuses ebaõigesti leidnud, et taganemisavaldus on põhimõtteliselt tagasivõetamatu. TsÜS § 72 sätestab, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Sellised asjaolud esinesid Sergei Kirejevi 25.01.2005 tahteavalduse puhul taganemisavalduse tagasivõtmise kohta, mis jõudis kostjateni enne 24.01.2005 avaldust lepingust taganemiseks. Apellandid jäävad esimese astme kohtus avaldatud seisukoha juurde, et 24.01.2005 lepingust taganemise avaldus on VÕS § 192 lg 1 ja TsÜS § 87 alusel kogu ulatuses tühine, sest taganemisõigust ei teostanud kõik müüjad ühiselt. Apellantidel puudub õiguslik kohustus hagetavate nõusolekute andmiseks kinnisasja omandamist tagavate eelmärgete kustutamiseks kinnistusraamatust, kuna selline kohustus ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust ega seadusest. Riigikohus on 21.12.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04 sedastanud, et TsÜS § 68 lg 5 5(8)
kohaldamise üle peetavas vaidluses peab kohtuotsusest selguma, millest tuleneb kostja kohustus teha vastav tahteavaldus. Hagi rahuldamine oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega, mis on sätestatud TsÜS §-s 138 ja VÕS §-des 6 ja 7, kuna eelmärgete kustutamine toob kaasa kostjate õiguse kaotuse korteriomandite omandamiseks. Kostjad on teinud Tallinnas X asuvas elamus korteriomandite moodustamiseks ja elamu renoveerimiseks märkimisväärselt rahalisi kulutusi, paigaldanud elamule uue plekk-katuse ja täitnud muud lepingus endale võetud kohustused. Kui kostjad minetaksid õiguse omandada enda poolt ehitatud korteriomandid, siis rikastuksid hagejad nende arvelt ja see oleks vastuolus üldise õiglustundega. Vastused apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Iseseisva nõudeta kolmas isik hagejate poolel Sergei Kirejev toetab apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandid ja kolmas isik kaebuse rahuldada, vastustajad - rahuldamata jätta. Kaasapellant Kristel Veiler saatis avalduse, milles toetab apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada. Kolleegium ei nõustu apellantide väitega, et müügilepingust taganemisel puudub ostjatel õiguslik kohustus nõusoleku andmiseks eelmärgete kustutamiseks. AÕS § 63 lg.8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Viimane esinebki siis, kui müügilepingust on taganetud, ja TsÜS § 68 lg. 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Maakohus on kontrollinud üksnes hagejate ja kolmanda isiku taganemisavalduse formaalset kehtivust. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtu otsuse selle osa järeldustega, mille kohaselt tahteavaldus taganemisavalduse tagasivõtmiseks pidanuks olema samuti tehtud notariaalses vormis, kuivõrd pooled olid kokku leppinud tehingu ja sellest taganemise notariaalses vormis. Maakohus ei ole aga kontrollinud taganemisavalduse kehtivuse materiaalseid eeldusi, vaatamata kostjate vastuväidetele, mille kohaselt oli lepingust taganemine mittekehtiv, kuivõrd see oli vastuolus hea usu põhimõttega; kostja tuginesid seejuures TsÜS §-le 136 lg.2 ja VÕS §-le 6 lg.2. Kohus ei ole tähele pannud ka kostjate väidet selle kohta, et hagi esitamine pärast nende poolt lepingu tingimuste (renoveerimistööde teostamise) täitmist on samuti hea usu vastane.
6(8)
Seega rikkus kohus oluliselt TsMS § 442 lg.8 sätteid, jättes kostjate vastuväited tähelepanuta. Nimetatud minetuse saab olemasolevate tõendite ja nende hindamise põhjal kõrvaldada ringkonnakohus. Õigusteoorias on märgitud, et enne hea usu põhimõtte kohaldamise kaudu õiglusotsustuse langetamiseks tuleb kontrollida, kas soovitava eesmärgi saavutamiseks ei oleks kasutatav mõni teine vahend, nagu eriregulatsioon seaduses endas, seaduse tõlgendamine või analoogia. Seega peaks kohus hea usu põhimõtte poole pöörduma alles siis, kui muud võimalused õiglase lahenduseni jõudmiseks on ammendatud (Võlaõigus I Üldosa, Irene Kull, Martin Käerdi, Villu Kõve, Tln., 2004, lk. 73). Antud juhul sisaldub hea usu käitumise regulatsioon seaduses. VÕS § 118 lg.1kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1)ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2)käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Hagejate väitel oli lepingutingimuse mittejärgimine, mille kohaselt kostjad kohustusid kokkulepitud elamu renoveerimistööd lõpetama hiljemalt 31.10.2004 (vastuses kostjate vastusele toimiku lk. 43 ilmselt ekslikul märgitud 31.10.2005) oluline lepingurikkumine, s.o. neile oli oluline, et tööd elamu katuse väljavahetamiseks saaks lõpetatud enne talve saabumist. VÕS § 116 lg.1 p.2 ja lg. 4 võis lepingust taganeda ilma kohustuse täitmiseks mõistlikku tähtaega andmata, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 p.2 nimetatud kohustust (rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu). Kuid müüjad ei kasutanud lepingust ja seadusest tulenevat võimalust lepingust ilma selle täitmiseks tähtaega andmata mõistliku aja jooksul taganeda. Kostjatele saadetud kirjas 18.11.2004 juhivad nad vaid tähelepanu, et kokkulepitud tööd on tähtajaks tegemata, kahjustada on saanud hagejate korteriomandite reaalosad; nad paluvad kirjalikku kinnitust selle kohta, et kostjad teostavad viivitamatult kokkuleppega ettenähtud tööd, nõuavad, et kostjad tasuksid viiviseid, esitaksid koopia tellimusest katusetööde tegemiseks ja remondiksid kahjustada saanud korteriomandite reaalosad. Samas juhitakse kostjate tähelepanu, et müüjatel on õigus lepingust taganeda, kui töid tähtaegselt ei teostata, ja lepingust taganemise võimalus esineb juba käesoleval hetkel (toimiku lk. 45). Taganemisavalduse tegid müüjad alles 24.01.2005, s.o. ligi 3 kuud hiljem lepingujärgsest renoveerimistööde tähtaja saabumisest. Seega ei taganenud müüjad lepingust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad said olulisest lepingurikkumisest teada või pidid teada saama. VÕS § 116 lg.4 kohaselt lepingust taganemise kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-is 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole üldreeglina lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 114 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täimiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. 7(8)
Ülalmärgitust tuleneb, et kui võlausaldajad (müüjad) nõuavad kohustust rikkunud lepingupoolelt kohustuse täitmist, siis ei saa nad enam lepingust taganeda ilma täiendavat kohustuste täitmise tähtaega andmata, kusjuures tähtaeg peab olema mõistlik. Müüjate 18.11.2004 kirjast nähtub, et nad nõudsid kostjatelt kohustuse „viivitamatut“ täitmist. On selge, et viivitamatult ei olnud kostjatel võimalik kohustust täita (nad olid vahetanud neid alt vedanud ehitusfirma teise vastu) ja seega müüjate viivitamatu täitmise nõuet tuleb hinnata kas nii, et nad ei andnud üldse tähtaega, või andsid selle ebamõistlikult lühikese. Tulenevalt VÕS §-st 114 lg.1, mille kohaselt siis, kui võlausaldaja on täitmiseks andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku tähtajani, peab kohus hindama, milline tähtaeg oli mõistlik. Kolleegiumi hinnangul oli mõistlik tähtaeg selline, mis võimaldas uuel ehitusfirmal renoveerimistööd, eeskätt katusevahetuse, lõpetada. Vastavalt teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktile (toimiku lk. 70) oli selleks tähtajaks 01.03.2005. Et selleks ajaks olid elamu restaureerimistööd põhiliselt tehtud, tõendab Jüri Jaama Arhitektuuribüroo OÜ tehtud 01.05.2005 ekspertiisiakt (toimiku lk.62-64 ja 72), samuti kaudselt ka KÜ X 07.03.2005 koosoleku protokoll (toimiku lk.89); viimasest nähtub, et pretensioone oli siis vaid vastuvõtuaktide esitamata jätmise, tõenditega ehituse kvaliteedi kohta ja garantiiga, mitte aga selles, et katusekatte renoveerimine oleks tegemata (katus vahetamata). Seega kolleegium leiab, et taganemisavaldus tehti enne kohustuse täitmiseks mõistliku tähtaja saabumist, mistõttu taganemisavaldus ei ole kehtiv ja pooltevaheline notariaalne müügileping on kehtiv. Seetõttu tuleb otsus tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejatelt välja kostjate kohtukulu.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.