Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja 08.05.2007.a. Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number 2-0707-3805 Tsiviilasi
AS Hansapank hagi J O ’e vastu võlgnevuse 15 141 krooni ja 76 senti nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Hansapank, reg.kood xxxx, asukoht: esindajad Liivalaia 8, 15040 Tallinn. volitatud esindaja: jurist S K , asukoht Rakvere 5, Jõhvi linn 41592, Ida-Virumaa. Kostja: J O , isikukood xxxx, elukoht xxxx , registris xxxx. Tegelik elu- ja asukoht teadmata. Eelmenetluses 08.05.2007.a 08.05.2007.a. 5.2007.a
hagi rahuldada täielikult tagaseljaotsusega.
Välja mõista J O ’elt (isikukood xxxx) xxxx) AS Hansapank (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks võlgnevuse katteks 15 141 (viisteist tuhat ükssada nelikümmend üks) krooni krooni ja 76 senti. Välja mõista J O ’elt (isikukood xxxx) xxxx) AS Hansapank (reg.kood xxxx) xxxx) kasuks alates 20.03.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. kostja tja J O ’elt AS Hansapank Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kos kasuks ja menetluskulude katteks 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada
tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise sõltumata ltumata mõjuva põhjuse aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõ olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 11.11.2005.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr. 05-239693-VL summale 15 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise tähtajaga 09.12.2009.a. Hageja kandis summa kostja arvelduskontole. Kostja kohustus laenu põhiosa ja intressi maksma iga kuu üheksandal kuupäeval summas 456 krooni ja 87 senti. Kostja jäi tagasimaksetega võlgnevusse alates 09.08.2006.a. Kuni 09.01.2007.a. on kostja viivituses kuue üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist panga hinnakirjas kehtestatud määra alusel. 09.01.2007.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu lõpetamise hoiatusega ning andis kostjale võla tasumiseks aega kuni 23.01.2007.a. Kostjat võlga ei tasunud. Hageja kasutas õigust leping lõpetada ja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Seisuga 30.01.2007.a. on kostjal võlgnevus laenulepingu järgi 15 141 krooni ja 76 senti, millest põhiosa 13 638 krooni ja 10 senti, intress 1 447 krooni ja 20 senti, viivis 56 krooni ja 46 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 15 141 krooni ja 76 senti, alates 31.01.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras ning menetluskuluna riigilõiv 1 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg.1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud tõenditena laenuleping, laenu tagastamise graafik, konto väljavõte, hinnakiri, laenukirjad, teatis, hageja registrikaart, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus võttis hagi menetlusse, 02.02.2007.a. saatis kostjale hagimaterjali allkirja vastu hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 05.03.2007.a.. Hagimaterjal tagastati kordniku poolt, sest märgitud aadressil selline isik ei ela, Kohus kontrollis kostja elukohaandmeid rahvastikuregistris ja saatis hagimaterjali kostja registrijärgsel aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. Kohus palus menetlusdokumentide edastamiseks politsei kaasabi, kuid ka politseile ei ole J.Orgus’e
asukoht teada. Kohus teatas kujunenud olukorrast hagejale ja palus täiendavaid andmeid kostja asukoha kohta. Hageja esindaja esitas kohtule taotluse menetlusdokumendi kostjale avalikult kättetoimetamiseks. Hageja taotlusel ja kohtu 22.03.2007.a. määruse alusel edastati kostjale haginõue ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 14 päeva hagimaterjali avalikult kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 22.03.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjaliku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 31.03.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid pole esitatud.
Riigilõivuseaduse § 1942 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100-101 lg. 1 p. 1, § 108 § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 148, § 162, § 178, § 407, § 415 lg. 2, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 06. juulil 2007.a Nooremreferent
S.Tooming
I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.