Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Töövaidluskomisjonile XXX esitatud avalduses taotleb hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, lepingu lõpetamise formuleeringu muutmist, lõpparve ja hüvitise saamist 47 595 krooni suuruses. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX töölepingu nr XXX, mille järgi hageja võeti tööle vahetuse vanema ametikohale. Keskmine palk viimase kuue kuu jooksul oli 6 060 krooni. XXX käskkirja nr XXX alusel lõpetati hagejaga tööleping distsiplinaarkaristusena. XXX käskkirjaga karistati hagejat noomitusega. XXX käskkirja hageja enne XXX ei näinud. Kostja lõpetas töölepingu alusetult. XXX käskkirja kohaselt süüdistati hagejat töödistsipliini rikkumises: XXXX paki kohvi tagastamise vormistamata jätmises; samal kuupäeval tarnitud kauba puudujäägi vormistamata jätmises; tööl viibimises kl 10.00-13.00 vormiriietuseta. Töölepingu p 3.4 ja ametijuhendi p II ja III järgi ei kuulu kauba tagastamise vormistamine vahetuse vanema ametikohustuste hulka, va rikutud kauba või ostja poolt tagastatud kauba operatiivne tagastamine. Vahetuse vanema ülesandeks on vaid tagastatava kauba väljastamine juba ära vormistatud dokumentide alusel. Puudub isegi tagastatava akti vorm. Kohv, mille tagastamise avaldaja väidetavalt pidi vormistama, realiseerimise aeg ei olnud lõppenud. Selline kaup tagastatakse kaupluse juhtkonna otsusel eelneval kokkuleppel tootjaga. Tegelikkusele ei vasta käskkirja väide AS-lt saadud kauba puudujäägi mittevormistamise kohta. Korra kohaselt võtab kauba vastu vahetuse vanem, kes kontrollib kauba vastavust arves toodule. Kauba võttis vastu XXX teise vahetuse vanem arve XXX alusel. Õige on, et XXX oli hageja osa tööajast vormiriietuseta. See oli kauba vastuvõtmisest 10.00 kuni 11.00, mitte müügisaalis vaid estakaadil, st väljas oktoobrikuus, vahetult peale töövõimetuslehte, mistõttu jope selgapanemine oli täiesti arusaadav. Tööleping hagejaga lõpetati seadusevastaselt. Lõpparve suurus 3 915 krooni ei ole õige. Hageja pidanuks saama töötasu XXX eest 6 060 krooni ja kahe nädala kasutamata puhkuse eest hüvitise 3 030 krooni. Hagi aluseks on TLS § 117 lg 1 – töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine. TLS § 76 alusel taotleb hageja töölepingu lugeda lõpetatuks poolte kokkuleppel. TLS § 117 lg 2 alusel taotleb hageja hüvitise väljamõistmist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuus keskmise palga suuruses – 36 360 krooni. Vähemmakstud lõpparve 5 175 krooni (9 090-3 915) väljamõistmist, so vähemmakstud palk ja kasutamata puhkuse hüvitis, TLS § 119 lg 2 alusel hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 6 060 krooni. Kokku taotleb hageja 47 595 krooni väljamõistmist. Hageja peab töövaidluskomisjoni otsust õigeks. XXX esitas hageja avalduse nõuete täpsustamiseks. Hageja taotleb töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 86 p 6 alusel, hageja töölt lahkunuks lugemist omal algatusel alates XXX ning TLS § 117 lg 2 alusel ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest 4 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist – 30 773,70 krooni (lähtudes keskmisest palgast 7 693,18 krooni, mida töövaidluskomisjonis ei vaidlustatud). Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kooskõlas ITLS § 24 lg 4 esitas kostja kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks kohtus hagimenetluse korras hagina. Kostja taotleb hageja nõuete seadusevastaseks tunnistamist.

Puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid XXX töölepingu, mille kohaselt hageja asus vahetuse vanema ametikohale. XXX esitasid kaupluse töötajad juhataja VI ühise taotluse vahetuse vanema – hageja kohta. Selle kohaselt käitus hageja töötajatega väga ebaviisakalt, kasutas nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid, solvas töötajaid ja kaupluse juhtkonda. Sellest tulenevalt oli tööõhkkond väga pingeline ja paljud töötajad olid sunnitud töölt lahkuma. Ametijuhendi p 5.1 järgi on vahetuse ülem kohustatud järgima OÜ-s kinnitatud töösisekorraeeskirju, tööandja korraldusi ja teisi talle kehtestatud käitumisreegleid, kaupluse juhataja äraolekul võtma endale vastutuse kaupluse töö juhtimise eest. Vaatamata kostja pidevatele hoiatustele hageja oma käitumist ei muutnud. Juhindudes TLS § 48 lg 1 p 1,2,4, § 50 p 4, distsiplinaarvastutuse seaduse § 2 p 1, § 3 p 1 määrati hagejale distsiplinaarkaristus noomitusena. XXX taotlus jõudis kontorisse XXX ja samal päeval vormistati käskkiri, mida tutvustati töötajale esimesel võimalusel XXX. Hageja keeldus seletust andmast ja käskkirjale alla kirjutamast. XXX esitas kaupluse juhataja I ettekande, mille kostja sai kätte XXX hageja viibimise kohta töökohal sanitaarvormita kuni kl 11.30-ni. Piirkonnajuhi märkusele vastas hageja, et tal ei olnud aega riideid vahetada ja keeldus seletuskirja andmisest. Samad märkused tegi kl 10.0013.00 hagejale kaupluse juhataja, millele hageja ei reageerinud. Estakaadil töötamiseks oli riietele pealepandav vest, tegemist oli plusskraadidega, teistel ei olnud probleeme tööriietuse kandmisega. Kokkuleppel tarnijaga pidi kostja XXX tagastama tarnijale 56 pakki kohvi. Tagastatud kaubale saadeti järele tarnija poolt spetsiaalselt tellitud transport. Juhataja korralduse kohaselt pidi hageja kauba tagastama, vormistama tagastuse juurde kuuluvad dokumendid. Hageja jättis kaupluse juhataja korralduse tähelepanuta, mille tagajärjel juhataja pidi tellima uue transpordi kauba tagastamiseks ning kostja pidi hüvitama transpordikulud. Hageja kohustuste hulka kuulus kauba tellimine, vastuvõtmine ja järgimine, et tellimused oleksid täpsed, kannete õigsuse kontroll. Juhataja ettekande kohaselt ei teavitanud hageja tarnijalt tellimusest väiksema koguse kohale jõudmisest kaupluse juhatajat. Väiksema koguse saabumine avastati kaupluse juhataja poolt. Hageja jättis töökohustuse täitmata. Tõele ei vasta hageja väide töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, et ta vormistas arve ja tellimuse alusel vähemhanke akti ja saatis audiitorfirmale ettenähtud korras. Aktist nähtub, et akti koostas kaupluse juhataja V. I , mitte hageja. Hageja kohustused täitsid teised töötajad. Hageja käitumine seadis ohtu ettevõtte maine, tekitas probleeme klientidega, tarnijatega ning see on vaadeldav jämeda töökohustuse rikkumisena. Hageja pani toime kolm erinevat rikkumist. Esimene distsiplinaarkaristus määrati hagejale XXX käskkirjaga, mida tutvustati talle esimesel graafikujärgsel tööpäeval XXX ning teine XXX. Distsiplinaarmenetluse seadustiku

töölepingu muudatuse (lk 16-17). XXX lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu ning vormistas selle kohta XXX käskkirja nr XXX (lk 46), mille kohaselt karistas hagejat distsiplinaarkorras töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel. Käskkirjas märgitu kohaselt jättis hageja 04.10.2006 vormistamata kauba tagastuse SG 56 paki kohvi T kohta, jättis vormistamata samal päeval AS poolt kohupiima vähemtarnimise ning rikkus sanitaarhügieeninõudeid olles tööl kl 10.00-13.00 nõutava vormiriietuseta. Hagejale karistuse määramisel arvestas kostja käskkirjas märgitu järgi hageja varasemat karistamist. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile ning XXX Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon otsusega (lk 66-70) tunnistati ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ja hageja loeti töölt lahkunuks omal algatusel alates XXX ning kostjalt mõisteti välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis 4 kuu keskmise palga suuruses - 30 772,70 krooni. Rahuldamata jäeti hageja nõue täiendava lõpparve ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõuetes. Kuna kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud esitas ta kooskõlas ITLS § 24 lg 4 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja taotleb hageja nõuete seadusevastaseks tunnistamist. TLS § 86 p 6 sätestab, et tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist 6 töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Hagejale distsiplinaarkaristusena määratud töölt vabastamist TLS TLS § 86 p 6 alusel põhjendab kostja XXX käskkirjas hageja varasema karistamisega. Varasemaks karistuseks on XXXX käskkiri nr XXX (TVK toimiku lk 11), millega hagejat karistati noomitusega kostja töötajate 05.10.2006 taotluste alusel. Selle käskkirja pöördele märgitu kohaselt tehti käskkiri hagejale teatavaks XXX, s.o. samal päeval kui toimus hageja töölt vabastamine XXX kärkkirja alusel. Kuna hagejale XXX käskkirja teatavaks ei tehtud enne XXX, mil talle tehti teatavaks XXX käskkiri töölt vabastamise kohta, ei saa XXX käskkirjast hagejale tuleneda ka õiguslikke tagajärgi. Selline järeldus tuleneb TLS § 106 ja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 12. TLS § 106 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel töötaja süüteo tõttu järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 12 lg 1 järgi on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast või lg 2 järgi tunnistajate allkirjade andmise päevast, kui töötaja keeldub allkirja andmisest. Kuna hagejale tehti distsiplinaarkaristus teatavaks samal ajal töölepingu lõpetamisest teatamisega, ei olnud distsiplinaarkaristus (noomitus) jõustunud ning hagejal puudus varasem karistus. Vormiriietuse mittekandmine ei ole rikkumine, mille pärast oleks põhjendatud töötaja töölt vabastamine esmakordse distsiplinaarkaristusena. AS-i poolt vähemtarnitud kohupiima kohta akti koostamise üle on pooltel vaidlus akti koostaja isiku üle. Hageja väidab, et akti koostas tema, kostja ei mitte. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud akti mittekoostamist hageja poolt (tunnistajate ülekuulamise taotlusest kostja loobus kohtuistungil). Kuid ka siis, kui ta seda teinuks, ei ole ka see selline süütegu, mille eest olnuks põhjendatud hageja töölt vabastamine esmakordse distsiplinaarkaristusena TLS § 86 p 6 alusel. Tõendatuks loeb kohus hageja poolt töökohustuste rikkumise seoses kohvi tagastamise mittevormistamisega. Hageja rikkus töölepingu p 3.4, 3.3, töösisekorraeeskiri p 8.4, 8.5 ning TLS § 50 p 1. Kuid ka see

rikkumine ei saa olla aluseks hageja töölt vabastamisele esmakordse distsiplinaarkaristusena TLS § 86 p 6 alusel. Ka kaht rikkumist (vormiriietuse mittekandmine ja kohvi tagastamise mittevormistamine) koos arvestades ei oleks põhjendatud hageja vallandamine. TLS § 86 annab tööandjale õiguse lõpetada tööleping, kui töötaja rikub töökohustusi süüliselt. Samas ei ole lubatud töölepingut lõpetada igasuguse süüteo eest, vaid tingimusel, et süütegu häiris tööd ja töötajal oli distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Töölepingu lõpetamine kui kõige rangema distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane tõsiste töökohustuste rikkumise korral. Kostjal distsiplinaarkaristust ei olnud ning hageja ei ole tõendanud, et kostja väidetavad süüteod häirisid tööd. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks hageja töölt vabastamine TLS § 86 p 6 alusel ning lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 79 lg 1 järgi töötaja soovil 09.oktoobril 2006. Kooskõlas TLS § 117 lg 2 kuulub rahuldamisele hageja nõue 4 kuu keskmise palga suuruses hüvitise väljamõistmiseks. Väljamõistetava hüvitise suuruseks on 30 773,70 krooni Seoses kostja poolt kohtule taotluse esitamisega asja läbivaatamiseks hagimenetluses ja hageja poolt esitatud avaldusega, milles ta taotles rahuldada vaid need töövaidluskomisjonile esitatud nõuded, mille kohta töövaidluskomisjon tegi nõudeid rahuldada otsuse tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon XXX otsus ei jõustunud (ITVLS §25 lg 1). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus nõuete osas, mida ta ei rahuldanud. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.