Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

apellatsioonkaebuses kaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioon märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.06.2002.a. liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, kuid kostja arveid ei tasunud, mistõttu kostja võlgneb hagejale seisuga 31.07.2002.a. 893 krooni ja 76 senti. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist. Lähtudes hea usu põhimõttest hageja vähendab viivist ja nõuab seda summas 893 krooni ja 76 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku 1 787 krooni ja 52 senti ning hageja menetluskulude katteks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning õigusabikulu 800 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, § 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid pooltevaheline liitumisleping, üldtingimused, müügileping, arved, võlanõue, hageja registrikaart, riigilõivu tasumise maksekorraldus, kohtukulude nimekiri. II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 07.12.2006.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga 15.01.2007.a. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. Kohus saatis hagimaterjali lepingus märgitud postiaadressil. Hagimaterjal tagastati. Kohus kontrollis kostja elukohta rahvastikuregistris, määras 16.01.2007.a. kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 16.02.2007.a. ning saatis hagimaterjali registrijärgsel aadressil. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. 13.02.2007.a. määras kohus kostjale vastuse esitamise uueks ajaks 20.03.2007.a. ja palus menetlusdokumentide kostjale edastamiseks politsei kaasabi. Politsei teatas kohtule kostja tegeliku elukoha andmed. Kohus 22.03.2007.a. määras kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks 25.04.2007.a. ja saatis hagimaterjali kostjale kohtule teatatud aadressil. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. 12.04.2007.a. andis kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva ja palus hagimaterjali edastamiseks veel kord politsei kaasabi. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 16.04.2007.a. on hagimaterjal kostjale allkirja vastu üle antud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaiks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 20 päeva täitus 06.05.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 800 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 444, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 08. oktoobril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.